Obsah (7)

§ 46§ 54§ 27§ 50§ 22§ 45§ 541

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-592 Haldusasi Svetlana Pajupuu kaebus: 1) Loksa Linnavolikog

§ 46lg 4).

See, et linnapeale umbusalduse avaldamise otsuse kaudseks tagajärjeks muude haldusaktide kaudu võib olla valitsuse liikme volituste lõppemine (valitakse uus linnapea, kelle ettepanekul kinnitatakse ametisse uus valitsus, millega eelmise 3 valitsuse volitused lõpevad; või nagu on leidnud kaebaja, et valitsuse liikmeks kinnitamise ja ametisse nimetamise otsusest tulenevalt on volituste tähtaeg väidetavalt seotud kinnitamise ja nimetamise ajal linnapeaks oleva isiku volituste ajaga), ei anna valitsuse liikmele, ka mitte abilinnapea ametisse nimetatud valitsuse liikmele õigust esitada linnapeale umbusalduse avaldamise ja uue linnapea valimise otsuse tühisuse tuvastamise kaebust. Teise isiku ametisoleku kindlakstegemiseks ei saa kohtule kaebust esitada.“

1. Kaebuse esitaja taotleb Loksa Linnavolikogu
2. veebruari 2007 otsuse nr 21 p 5 tühisuse tuvastamist osas, mille alusel vabastati linnavalitsuse liikme kohustustest seoses volituste lõppemisega Svetlana Pajupuu ja tema teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist. Haldusakt kehtib ning tekitab õiguslikke tagajärgi sõltumata õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61). HMS § 63 lg 2 tingimuste esinemise korral on haldusakt tühine ja kehtetu algusest peale, seega kui 9.veebruari 2007 otsuse nr 21 puhul ilmnevad HMS § 63 lg 2 asjaolud, on see otsus kehtetu algusest peale, kui eelnimetatud asjaolusid ei esine, kehtib otsus sõltumata väidetud või tuvastatud õigusvastasusest. Arvestades HKMS § 11 lg 31 p 5 sõnastust, peab kohus halduskohtusse pöördumise õiguse olemasolu kontrollimisel eeldama, et kaebaja esitatud faktilised asjaolud on õiged. Käesoleval juhul tuleb vaadata, kas kaebaja poolt volikogu otsuse tühisuse põhjendamiseks toodud asjaoludest mõni on käsitletav tühisuse alusena HMS § 63 lg 2 mõttes. Riigikohtu 07.märtsi 2003 lahendis nr 3-3-1-21-03 on leitud, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kaebaja on käesolevas haldusasjas leidnud, et volikogu 9.veebruari 2007 otsus on tühine seetõttu, et volikogu istungi näol ei olnud tegemist pädeva organiga, sest Loksa linnavolikogu liikmed kogunesid 9.veebruari 2007 istungile omaalgatuslikult ja omavoliliselt ega saanud vaidlusaluseid otsuseid vastu võtta. 9.veebruari.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees, kellel puudus vastav õigus. Samuti seetõttu, et volikogu istungil hääletas umbusalduse avaldamise poolt 9 isikut, kellest kahe volitused olid tühised, seega hääletas umbusalduse avaldamise poolt 7 liiget 15-st st 46,6% aga mitte seaduses ettenähtud enamus volikogu koosseisust. Kohus leiab, et vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et 9.veebruari 2007 otsust nr 21 poleks vastu võtnud volikogu. Seega ei ole otsus nr 21 tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel. Tulenevalt õiguskindluse ja õigusselguse tagamise vajadusest saab tühine olla vaid ilmselgelt õigusvastane haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad haldusasjades nr 3-3-1-2103, p 13; 3-3-1-32-03, p 19; 3-3-1-36-05, p 8). Käesoleval juhul on menetlusnormide rikkumine istungi läbiviimisel vaieldav. Taolisele seisukohale on asunud Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsuse nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ osas Tallinna Ringkonnakohus oma 08.novembri 2007 määruses haldusasjas nr 3-07-
3. Seega ei saaks volikogu 9.veebruari 2007 otsust pidada tühiseks ka juhul, kui kaebaja poolt osundatud faktilised asjaolud õigeks lugeda.
4. Kaebuse esitaja taotleb tema teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja temale kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist. Kaebuse kohaselt on tema 4 teenistusest vabastamine ebaseaduslik lisaks Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsuse nr 21 tühisusele ka seetõttu, et Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsuse nr 21 vastuvõtmisel on eiratud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40, kuna kaebajat volikogu istungile ei kutsutud ning temalt võeti võimalus end kaitsta ja esitada asjas oma arvamus. Vastavalt HMS §-le 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8.juuni.2007 otsusest nr 3-4-1-13-07 nähtub, et tulenevalt Loksa Linnavolikogu töö pikaajalisest seiskumisest ja volikogu esimehe õiguse puudumisest juba kokku kutsutud volikogu istungi ärajätmiseks, tuleb Loksa Linnavolikogu 2.veebruari 2007 ja sellele järgnenud istungeid pidada õiguspärasteks. Seega ei saa kaebuses toodud põhjendustel pidada õigusvastaseks 9.veebruari 2007 istungil vastu võetud Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsust nr 21, mille punktis 5 otsustati vabastada linnavalitsuse liikme kohustustest seoses volituste lõppemisega Svetlana Pajupuu. Arvestades eeltoodut on kaebus ilmselgelt perspektiivitu.
5. ATS § 12 lg 4 sätestab, et ametnikele, keda ei ole käesoleva paragrahvi
6. ja
7. lõikes loetletud, laienevad käesoleva seaduse sätted, kui avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Riigikohtu halduskolleegiumi 6.novembri 2003 kohtuotsuses nr 3-3-1-72-03 on leitud, et ATS § 12 lg-t 4 ei saa mõista nii, et mõni selle seaduse säte ei laiene näiteks poliitilistele ametnikele üksnes siis, kui avalikku teenistust reguleeriv eriseadus sätestab selgesõnaliselt, et avaliku teenistuse seaduse asemel kohaldatakse vastava eriseaduse sätteid. Avaliku teenistuse seadus võib mitte laieneda osale avalikele teenistujatele ka siis, kui selle kohaldamine oleks vastuolus teenistussuhet reguleeriva eriseaduse eesmärgi, eriseadusega kaitstava hüve või teenistuskoha olemusega.

§ 54

lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust avalikku teenistust käsitlev seadus ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Viimati nimetatud seadus on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavate ja valitavate isikute teenistust reguleerivaks eriseaduseks.

§ 27

kohaselt valib volikogu vallavanema või linnapea samas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 6.novembri 2003 kohtuotsuses nr 3-3-1-72-03 on leitud, et linnapea või vallavanema ametikoht on poliitiline ametikoht (p 17) ja linnapea või vallavanema ametikohale valituks osutumine põhineb peaasjalikult poliitilisel usaldusel, linnapea või vallavanem realiseerib oma ametis volikogu enamuse poliitilist tahet (p 19).

§ 50

lg 1 p 6 kohaselt esitab vallavanem või linnapea volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.

§ 22

lg 1 p 17 ja p 18 kohaselt on volikogu ainupädevuses valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine, samuti umbusalduse avaldamine teiste hulgas linnapeale või valitsuse liikmele. Käesoleval juhul on Loksa Linnavolikogu 9.veebruari 2007 otsusega nr 11 avaldatud umbusaldust Loksa linnapeale Andres Kaarmannile, otsusega nr 20 valitud Loksa linnapeaks Helle Lootsmann ning otsusega nr 21 otsustatud moodustada Loksa Linnavalitsus 5liikmelisena (p 1), kinnitati linnavalitsuse liikmeteks ning nimetati abilinnapeade ametikohtadele linnapea volituste ajaks Elbe Kuuspalu ja Andres Kaskla (punktid 2 ja 3), kinnitati linnavalitsuse liikmeteks Jaan Pöör ja Eha Lahmõtko (p 4), vabastati linnavalitsuse 5 liikme kohustustest seoses volituste lõppemisega Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu (p 5). Riigikohtu halduskolleegiumi 6.novembri 2003 kohtuotsuses nr 3-3-1-72-03 on leitud, et linnapea või vallavanema teenistussuhte iseärasuste tõttu ei teki endisel linnapeal või vallavanemal subjektiivset õigust naasta ametisse, kui kohus on leidnud, et tema ametisse valimise otsus oli õiguspärane. Kohus leiab, et ka volikogu nimetatud linnavalitsuse palgalise liikme näol on tegemist poliitilise ametnikuga ning teenistuse eripära ja teenistuskoha olemust silmas pidades ei teki endisel palgalisel linnavalitsuse liikmel tema vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest seoses volituste lõppemisega subjektiivset õigust naasta ametisse ka siis, kui kohus leiab, et tema vabastamine oli õigusvastane. Arvestades, et

§ 22

lg 1 p 17 ja p 18 kohaselt on valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest volikogu ainupädevuses ja vastavalt

§ 45

lg-le 1 otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel, ei ole kohtul õiguslikku võimalust valitsuse palgalist liiget teenistusse ennistada, seega ka valitsuse liikmel ennistamisest loobuda ja saada loobumise korral ettenähtud kuue kuu ametipalga suurust hüvitist ATS § 135 alusel ka siis, kui kohus tuvastaks valitsuse palgalise liikme teenistusest vabastamise õigusvastasuse. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid sätestab

§ 541

. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab hüvituste maksmise võimaluse volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele tema ametist vabastamisel. Eeltoodut arvestades on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Aili Maasik kohtunik 6