2-07-41729 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2008. a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviil

§ 146kohaselt tehingust tuleneva nõude 2 aegumistähtaeg on 3 aastat.

Kostja ei ole oma kohustust tahtlikult rikkunud, kuna ei ole laenu tagasimaksmise kohustust pidanud oma kohustuseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.07.1993. a lepingu nr 3-43-93, millega hageja laenas kostjale 900 000 krooni Kasula keskkatlamaja ümberehitamiseks. Lepingujärgne viimane tagasimakse kuupäev oli 20.09.1998. a. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist ning teha vaheotsus.

§ 143

alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

(red. kuni 01.07.2002) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
4. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
5. juulist 2002.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 20.09.1998. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 08.10.2007. a. Hageja leiab, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult, seega ei ole hageja nõue aegunud.

§ 146

lg 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.

1. a. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et juhul kui kostja soovis oma kohustust ka tegelikult vaidlustada, oleks pidanud sellele järgnema ka vastav kostjapoolne nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks vms (tl 66). Kohtule on esitatud kostja 18.04.
2. a kiri hagejale, millest pidi hagejale selguma likvideerija seisukoht vaidlusaluse laenu tagastamise küsimuses (tl 39). Kohtu hinnangul oleks hagejal olnud võimalus koheselt oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, juhul kui ta pidas kostja väiteid laenu võimaliku ülekandmise või kustutamise kohta alusetuteks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Hageja seda ei teinud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, 3 s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Hageja seda käesolevas menetluses tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda kohustusele vastuväidete esitamist võlgniku tahtlikuks tegevuseks kohustuse täitmata jätmisel, mis tooks automaatselt kaasa

§ 146lg 4 sätestatud kümne aastase aegumistähtaja.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et

§ 146

lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele

§ 146lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ts

MS § 449 lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4