Tsiviilasi nr 2-05-20640 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-20640 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2007 Tallinnas Tsiviilasi Ilmar Branno hagi OÜ JobbXtra vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.04.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ JobbXtra apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 04.12.2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ilmar Branno; Kostja OÜ JobbXtra, esindaja Aleksei Smelov RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 16.04.2007 otsus tühistada kostjalt hagejale väljamõistetava hüvituse suuruse ja kostjalt riigi kasuks riigilõivu väljamõistmise osas Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt. Välja mõista OÜ-lt JobbXtra (reg.kood xxxxxxxx) kolmkümmend tuhat (30 000) krooni Ilmar Branno (i.k. xxxxxxxxxxx) kasuks. Esimese astme ja apellatsioonimenetluse kohtukulu jätta OÜ JobbXtra kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja töötas kostja juures „tehnilise töötajana“ alates 21.01.2005 kuni 31.05.2005, mil tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p.6 alusel. Töövaidluskomisjon oma 02.11.2005 otsusega tunnistas töölepingu lõpetamise hagejaga TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõppenuks 29.06.2005 töötaja algatusel TLS § 79 alusel. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti kostjalt välja hüvitis 5 keskmise kuupalga ulatuses. Keskmise palga arvestamisel võeti aluseks töölepingus märgitud 2500 kr. kuus. Ilmar Branno pöödus hagiga maakohtusse, vaidlustades hüvitise suurust. Hagi põhjenduste kohaselt maksis tööandja maksis hagejale 15 000 kr. netopalgana kuus, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 75 000 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu järgi oli hageja töötamise kohaks Eesti Vabariik, kuid kostja lähetas hageja tööle Rootsi. Kostja maksis hagejale töölepingus ette nähtud 2 500 kr. ning lähetuse päevaraha. Maakohtu otsus Harju Maakohus 16.04.2007 otsusega rahuldas hagi, mõistes kostjalt välja 75 000 kr. hageja kasuks ja 4750 kr. riigilõivu riigituludesse. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles,et hageja töötas kostja juures alates 21.01.2005 kuni 31.05.2005, mil tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p 6 alusel. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine Ilmar Brannoga ebaseaduslikuks ja kostjalt mõisteti välja 5 keskmise kuupalga suurune hüvitis. Keskmise kuupalga arvestamise aluseks võeti töölepingus näidatud töötasu 2 500 krooni. Hageja vaidlustas Töövaidluskomisjoni otsuse keskmise palga arvutamise osas. Kostja on hageja pangakontole igakuiselt kandnud palga 15 000 kr.. Palgaseaduse kohaselt ei hõlma palga õiguslik mõiste neid summasid, mis tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses töövahekorraga tekkinud või tekkida võivate kulude katteks, nagu kulud seoses töölähetusega. PaS § 27 tulenevalt töölähetuse hüvitised,sealhulgas päevaraha ei kujuta endast palka, vaid makstakse töötajale temal seoses töölähetusega olevate kulude katteks. Kostja väide hageja lähetuses viibimise kohta on tõendamata. PaS § 27 kommentaari 25 ja 26 kohaselt töölähetusse saatmine toimub tööandja kirjalikult vormistatud otsusega. Lähetusotsuses tuleb ära näidata lähetuse eesmärk ning kestus. Otsuses peab olema märgitud töötajate töölähetusega seotud hüvitamisele kuuluvad sõidu-ja majutuskulud ning päevaraha määrad. Samuti tuleb lähetus ja lähetuskulude arvestus vormistada tööandja poolt kooskõlas raamatupidamisarvestust ja -aruandlust reguleerivate õigusaktidega. Hagejale keskmise palga arvestamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise palga arvutamise korra §-st 2 ning keskmise palga arvestamise aluseks tuleb lugeda talle palgana igakuiselt väljamakstud 15 000 krooni. Seega on viie kuu keskmise palga suurune hüvitis 75 000 kr. (netosumma). Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja vähendada hüvitust, lähtuda hüvitise 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.