lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest.
lg 2 kohaselt kohaldatakse võlasuhte lõppemise kohta sätestatut, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Hageja 04.08.2006.a. võla tasumise kinnitusest nähtub nõude puudumine võlgniku (kostja) vastu. Eeltoodust lähtuvalt kinnitas hageja, et võlad on tasutud, s.o võlasuhet ei ole. Kokkulepe, millega tunnistatakse, et võlasuhet ei ole, on nõudest loobumise lepingu üks liike. Kuivõrd hageja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis puudub ka kostjal kohustus tagasi maksta hagejale rahasummad ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (RKL 3-2-1-43-04). 11.01.08 toimunud kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on kohtule esitanud hageja omakäeliselt kirjutatud kinnituse selle kohta, et HK on saanud GM käest 12 100 USA dollarit tema võla kustutamise katteks 04.08.2006.a. Seega on kostja hagejale tagastanud 149 556,00 krooni (Eesti Panga 04.08.2006.a. kursi järgi). Hageja ei ole kohtumenetluse käigus vastu vaielnud antud asjaolule, et ta on saanud kostja käest nimetatud summa, hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et maksti 12 100 USA dollarit. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hageja allkirjastatud kinnitusest raha saamise kohta on tõendatud 149 556,00 krooni 05.12.2003.a. laenulepingust ja 08.06.2005.a. võlakirjadest tulenevate kohustuste täitmine kostja poolt.
lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest.
lg 2 kohaselt 2 kohaldatakse võlasuhte lõppemise kohta sätestatut, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kuivõrd hageja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis puudub ka kostjal kohustus tagasi maksta hagejale rahasummad ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on avaldanud istungil arvamust, et tasutud 12100 USD ei puuduta käesolevat vaidlust, kuivõrd tuleneb võlasuhtest, milline ei ole käeoleva vaidluse esemeks. Poolte vahel oli palju laenulepinguid. Kohus on seisukohal, et kostja väide laenulepingute paljususest on tõendamata. Kohtu ettepanekule täiendavate tõendite esitamiseks selliste võlasuhete kohta hagejal esitada ei ole. Ülaltoodud põhjustel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.