lg 1 kohaselt osaliselt aegunud: laenu tagasimaksete osas, mille tähtaeg oli enne 14.07.2003 (kostjatele teadaolevalt esitati hagi kohtule 14.07.2006).
lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja ja kostjad taotlesid vaheotsuse tegemist kostja vastuväidete osas nõude osalise aegumise kohta. Vaheotsuse tegemine võimaldaks jätkata läbirääkimisi kompromissi osas. Harju Maakohtu vaheotsus aegumise kohaldamise kohta Maakohus leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud ning seda nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks enne 17.07.2003.
Vastavalt
lg-tele 1 - 3 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitati kohtule 17.07.2006, laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada igakuiste maksetena kuu kaheksandaks kuupäevaks alates augustist
Hageja esitas hagi kohtule 17.07.2006, millest tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Laenu andes oli hagejal õigustatud ootus lepingus kokku lepitud intressile. Maakohtu seisukoht, et aegumise kohaldamisel tuleb vaadelda igakuiste laenu tagasimaksete tegemise aega, mitte laenu tagastamise lõpptähtaega, ei põhine seadusel ega praktikal. Sellise käsitluse puhul hakkaksid laenuandjad laenulepinguid üha rohkem ennetähtaegselt üles ütlema. Kohaldades aegumist nõuete suhtes, mis muutusid sissenõutavaks enne 17.07.2003, on kohus eiranud poolte vahel lepingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega, sest igakuised maksed sisaldasid endas suures osas ka põhiosa tagasimakset, mitte ainult intressi tasumise kohustust. Alternatiivselt viitas hageja 19.10.2006 esitatud menetlusdokumendis ka sellele, et kui kohus siiski peab nõuet osaliselt aegunuks, tuleks arvestada
§-s 154 sisalduvat regulatsiooni. Viidatud paragrahv sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Sel juhul oleks kohus pidanud arvestama, et 2002.a korduvate kohustuste täitmise nõude (igakuised tagasimaksed) aegumistähtaeg algas jaanuaris 2003, mistõttu võiks nõuet nende maksete osas aegunuks pidada (kohtusse oleks pidanud pöörduma hiljemalt 31.12.2005). Samast põhimõttest lähtuvalt algaks 2003.a igakuiste maksete aegumistähtaeg jaanuaris 2004. Sellisel juhul võiks nõue olla osaliselt aegunud vaid 2002.a tagasimaksmisele kuulunud igakuiste maksete osas (august – detsember 2002, summas 11 268 krooni). 2 Lisaks jättis kohus tähelepanuta hageja viite
lg-le 4, mille kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult. Seda tõendas ajaolu, et laenuvõtja on tasunud vaid ühe osamakse, avaldades ükskõiksust hageja pretensioonide suhtes. Samas on laenuvõtja soetanud endale 28.06.2004 tehingu alusel pangalaenuga korteriomandi, mis eeldas rahalisi vahendeid sissemaksu tarbeks (eelistades vara soetamist laenu tagastamise asemel). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on tema kinnisvarale seatud täiendav hüpoteek summas 80 000 krooni, millest järelduvalt on võetud laenu ca 60 000 krooni. Ka sellest summast ei maksnud kostja hagejale ühtegi senti, mis kinnitab kohustuse rikkumist tahtlikult. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad Virginia Budvitiene ja OÜ Suvasirge peavad maakohtu vaheotsust seaduslikuks ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostjad ei nõustu apellandiga, et laenulepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 08.07.2005. Samuti ei nõustu nad väitega, et laenusumma osaliste maksete tasumise kohustus on korduv kohustus
Korduva kohustuse täitmiseks teeb isik sooritusi, mis ei vähenda kohustusi, laenulepingu puhul tasutakse graafiku alusel konkreetne osa. Kostjad ei ole tahtlikult oma kohustusi rikkunud. Nii enne menetlust kui selle kestel on nad selgitanud laenu tagasimaksmise viibimise põhjuseid, hageja oli neist teadlik ja kostjate arusaamist mööda oli laenu tagasinõudmisest loobunud. Apellandi viidatud korteritehingu puhul on tegemist erastatud korteri kasutamisega laenu tagatisena ning sama korteri hilisema tagasiostmisega. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega määratleti aegumise kohaldamisel piirang, lugedes hageja nõue osaliselt aegunuks selles osas, mis oli muutunud sissenõutavaks enne 01.01.2003 (lepingujärgsed korduvad kohustused -laenu tagasimaksed-, mis tuli laenuvõtjal täita enne nimetatud tähtpäeva). Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
§-st 154 tulenevalt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ega olene sellest, milline on nõude õiguslik alus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul olid pooled lepingus kokku leppinud, et laen tagastatakse graafiku alusel osamaksetena, mistõttu on iga üksiku tagasimakse puhul tegemist konkreetse kohustusega. Aegumist arvestatakse igale üksikule kohustusele vastava nõude sissenõutavaks muutumisest (ajast, mil on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist). Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, et antud juhul algas aegumistähtaeg 08.07.2005, mil oli laenu kui terviku tagastamise tähtaeg. Kaebuses sisalduvad vastavad väited ei ole kooskõlas seadusega. Konkreetsed korduvad kohustused, mille kaudu tuli laen kolme aasta jooksul laenuandjale tagastada, muutusid sissenõutavaks tasumiseks ettenähtud kuupäeva möödumisel. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumisele tuli kohaldada
. Kuid maakohus jättis arvestamata nimetatud sätte teise lause, mille kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohustuste osas, mis tuli täita 2002.a (2002.a graafikujärgsed maksed) ja millele vastav nõue muutus sel perioodil sissenõutavaks, algas aegumistähtaeg 2002. kalendriaasta lõppemisest.
Asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et laenuvõtja on oma kohustusi rikkunud nimetatud sätte tähenduses tahtlikult, antud vaidluses ei ole tuvastatud. Apellatsioonimenetluse kulud jaotatakse pärast asja lõplikku lahendamist esimese astme kohtus. Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.