← Eesti

2-07-7272/1

Obsah (4)§ 101§ 108§ 100§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 07.03.2007 seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 231.95. Lepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldav intressimäär + 7% aastas. 01.01.2007 seisuga kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 10.05% aastas ehk 0.029 % päevas. Kostja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega ole teavitanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 07.11.2007 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 07.12.2007. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Aktsiaselts xxx ja xxx vahel on sõlmitud EGO järelmaksu müügileping, mille alusel müüja müüs kostjale kaupa summas 5 090 krooni. Kostja kohustus summa tagastama intressimääraga 16 % aastas. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. 2 2-07-7272 Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 231.95 krooni. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 01.01.2007 seisuga kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 10.05% aastas ehk 0.029 % päevas. Hageja on taotlenud xxx välja mõista xxx kasuks viivis alates 08.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EK intress+7% aastas). Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, mil kostja võlgnevuse tasub, palub hageja teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on hageja taotlus põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 08.03.2007 hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras (EK intress+7% aastas).

Kostja võlgnevus hageja ees moodustab 07.03.2007 seisuga kokku 1 231.95 krooni Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.