) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 20 203.05 krooni, millest põhiosa 16 842.73 krooni, intress 2 843.24 krooni, leppetrahv 195.94 krooni ja viivis 321.14 krooni. Hagimaterjalid on kostjale 03.11.2007 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 03.12.
) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 16 842.73 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-06-22182
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on taotlenud xxx välja mõista AS xxx kasuks viivis alates 17.08.2006 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EK intress+7% aastas; hetkel määr 0.027%). Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, mil kostja võlgnevuse tasub, palub hageja teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on hageja taotlus põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 17.08.2006 kuni põhinõude täitmiseni
lg 1 sätestatud määras (EK intress+7% aastas; hetkel määr 0.027%).
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlusaluse lepingu kohaselt tuleb lepingu ülesütlemise korral kostjal tasuda ühekordset leppetrahvi kuni 1 % võlgnetavate kohustuste summast. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab 16.08.2006 seisuga kokku 20 203.05 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 16 842.73 krooni, viivis 321.14 kooni, intress 2 843.24 krooni ja leppetrahv 195.94 krooni Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.