← Eesti

2-06-38890/12

1 2 – 06 – 38890 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „21“veebruaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 38890 Tsiviilasi: S P hagi E B vastu alaealise lapse: R P (isikukood: xxx sündinud: „xx “augustil xxx .a.) ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: S P (isikukood: xxx , elukoht xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: E B (isikukood: xxx , registreeritud elukoht: xxx ; asukoht käesoleval ajal: kinnipeetav Tartu Vanglas, aadressiga: xxx ); Kostja lepinguline esindaja: jurist M F (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Ülalpidamist vajav alaealine laps: R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a., elukoht xxx Kohtuistungi toimumise aeg: „04“veebruar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, S P ning kostja, E B ja tema lepinguline esindaja, jurist M F; RESOLUTSIOON: Jätta S P hagi E B vastu alaealise lapse, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx.a.), ülalpidamiseks elatise nõudes kui põhjendamatu täies ulatuses rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna S P kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada 2 kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD S P ja E B elasid, vastavalt hagiavaldusele, faktilistes abielulistes suhetes alates 2003.a. kuni 2006.a. septembrini. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust alaealine laps: R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a.). Kohtule esitatud sünnitunnistuse fotoärakirja kohaselt (tl.30) S P ja E B kooselust lapsi ei sündinud. Alaealise lapse, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a.), sünd oli registreeritud Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas kui vallaslapse sünd. Kohtule esitatud R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a.) sünnitunnistuse fotoärakirjal andmed alaealise isa kohta puudusid. Hagiavalduse kohaselt töötas S P alates 2006.a. novembrist palgaga 5 000.krooni kuus. Kostja, E B, töötas, hagiavalduse kohaselt, Estonia kaevanduses, lapse kasvatamisest osa ei võtnud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. S P palus hagiavalduses hagi rahuldada ning E B välja mõista elatusraha alaealise lapse, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a.), ülalpidamiseks alates 18.oktoobrist 2006.a. kuni 31.detsembrini 2006.a. 1 500.krooni kuus ning alates 01.jaanuarist 2007.a. 1 800.- krooni kuus. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, E B, kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.36-37) hagi ei tunnistanud ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata, kuna alaealise, R P (isikukood: xxx, sündinud: „xx “augustil xxx .a.), põlvnemine E B ei ole tuvastatud seadusandluses ettenähtud korras. R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a.) sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta. Kirjaliku vastuse kohaselt tutvusid E B ja S P 2003.a. mais. Faktilised abielulised suhted tekkisid S P ja E B vahel alles 2003.a. detsembrist. S P ja E B kooselu saatsid pidevad tülid, mille tulemusel 2004.a. septembris S P lahkus E B juurest ning asus elama koos teise mehega. 2004.a. detsembris tuli S P E B juurde tagasi. Alguses väitis S P E B, et alaealise lapse, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil 2004.a.), isaks on E B. Hiljem hakkas aga S P väitma E B, et lapse isaks on hoopis teine mees. Eelpooltoodud asjaoludest lähtuvalt jõudis E B, kirjaliku vastuse kohaselt, 3 veendumusele, et ta ei ole alaealise lapse, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx a.), ei bioloogiline ega ka juriidiline isa. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, S P, palus kohtuistungil hagi rahuldada. S P selgitas kohtule kohtuistungil, et S P ja E B kooselust sündis alaealise laps, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a.), kelle ülalpidamist E B materiaalselt ei toeta. Kohtuistungil võttis S P õigeks, et E B ei ole märgitud lapse sünnitunnistusel isana. Andmed isa kohta puuduvad sünnitunnistuses üldse. S P asus kohtuistungil seisukohale, et E B peab ise tõestama, et ta on lapse isa. Kostja, E B ja tema lepinguline esindaja, jurist M F, vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi E B vastu jätta rahuldamata, kuna sünnitunnistusega ei ole tõendatud, et E B oleks alaealise lapse, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx .a.), isa. E B ise ennast alaealise lapse isaks ei pea, kuna selliseks kahtluseks on S P ise piisavalt alust andnud. E B asus kohtuistungil seisukohale, et ta viibib praegu kinnipidamiskohas, mille tõttu tal ei olekski raha lapsele elatise maksmiseks. Kõik kohtukulud palus E B panna S P kanda. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (tl.4-6). Viru Maakohtu määrusega 20.oktoobrist 2006.a. (tl.9-11). Viru Maakohtu maksekäsuga 30.novembrist 2006.a. (tl.14-16). Vastuväitega lapse elatisenõudele maksekäsu kiirmenetluses (tl.20). Viru Maakohtu määrusega 15.detsembrist 2006.a. (tl.22). Viru Maakohtu määrusega 21.detsembrist 2006.a. (tl.23-24). S P poolt esitatud hagiavaldusega 03.jaanuarist 2007.a. (tl.27-29). Alaealise R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx.a.) sünnitunnistuse fotoärakirjaga (tl.30), millega luges kohus tõendatuks, et sünnitunnistusel puuduvad andmed alaealise isa kohta. Vastav lahter on jäetud tühjaks. Viru Maakohtu määrusega 08.jaanuarist 2007.a. (tl.31). E B kirjaliku vastusega hagile (tl.3637), kus E B hagi ei tunnista. Viru Maakohtu määrusega 29.jaanuarist 2008.a. (tl.52) kinnipeetava E B kohtuistungile etapeerimise kohta. E B lepingulise esindaja jurist M F kirjaliku taotlusega kohtule (tl.56). E B vahistamise määrusega 16.augustist 2007.a. (tl.57-58). Kohtuistungi protokolliga (tl.61-63). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem 4 kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et S P hagi E B vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kostja, E B, ei ole perekonnaseisuaktide kohaselt alaealise lapse, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx a.), vanem, mille tõttu ei pea E B maksma alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha. Samuti ei pea E B osa võtma alaealise lapse kasvatamisest lapsevanemana ning temal puuduvad vanema õigused ja kohustused alaealise, R P (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xxx a.), suhtes. Kohus luges tõendatuks, et ei S P ega ka E B ei ole ei kohtuistungil ega ka varem esitanud käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõuet, mille tõttu vaatas kohus tsiviilasja läbi ainult S P poolt esitatud elatise nõudest lähtuvalt. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna S P kanda, kes esitas kohtule teadlikult aluseta hagi E B vastu. Johannes Külaots Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.