Obsah (6)

§ 230§ 60§ 436§ 438§ 442§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1

) § 436 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus rajama otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 29. Ka on kohus kaldunud alusetult kõrvale

§ 230lg-s 1 sätestatud tõendamisreeglist.

Nimelt on kohus leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõue on 379 858 krooni, millest kostja ei ole tõendanud 125 860, 49 krooni varalise kahju tekitamist hagejale, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Asjas kogutud tõendite põhjal tuvastas kohus ebaõigesti asjaolu, et kostja oli hagejale tekitanud 125 860, 49 krooni ulatuses kahju ning selle eeldusena ka asjaolu, et kostjal ei olnud hageja vastu 258 000 krooni suurust nõuet. Tõendite pinnalt selliseid järeldusi teha ja asjaolusid tuvastada ei ole võimalik. Tõendite kohaselt oli kostjal hageja esindajana õigus maksta endale hageja kassast välja enam kui 125 860, 49 krooni, mistõttu ei saa vastava summa väljamaksmist käsitleda hagejale kahju tekitamisena. Väljamakse tegemise õiguse olemasolu on kostja pikalt ja põhjalikult selgitanud kogu menetluse kestel. Kostja kordas apellatsioonkaebuses veel kord oma vastuväiteid hagile ning tõi esile asjaolud ja tõendid, 8 millele ta tugines ka esimese astme kohtus.
2. Kostja vaidlustas kohtuotsuse ka menetluskulude väljamõistmise osas. Kuna hagi rahuldati osaliselt, oleks kohus pidanud kostja taotletud menetluskulud hagejalt välja mõistma vastavalt hagi rahuldamata ulatusele. Samas mõistis kohus kostjalt välja riigilõivu suuremas summas, kui hagi rahuldatud osale vastavalt väljamõistmisele oleks kuulunud. Kohus rikkus sellega kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 60lg-t 1.

Vastused apellatsioonkaebustele

1. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuste põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 34.

§ 436lg 1 järgi peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ 438

lg 1).

§ 442

lg 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus nõustub apellantide seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta.

1. Maakohus on otsuse põhjendavas osas pikalt korranud poolte väiteid, kuid ei ole enamusele neist hinnangut andnud ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest on kohus hinnangu andnud üksnes tunnistaja A. P. N ütlustele. Ülejäänud tõendeid ei ole kohus analüüsinud. Kuna kohus ei ole otsuses kõiki tõendeid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta ja märkimata on kohtu tuvastatud asjaolud, ei ole maakohtu järelduste kujunemine jälgitav.
2. Kohus märkis otsuses ebaõigesti, et pooltel on vaidlus üksnes tekitatud kahju suuruse üle. Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et ta on hagejale kahju tekitanud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja milliseid hageja juhatuse liikme kohustusi on kostja rikkunud ja kas nende rikkumise tagajärjel on hagejale kahju tekkinud.
3. Maakohus tegi järelduse selle kohta, et kostja on tõendanud hageja ees kohustuste täitmist 271 997, 51 krooni ulatuses. Selle järelduse tegemise alusena viitab kohus asjaolule, et hageja ei vaidlustanud kostja esitatud dokumentaalsetes tõendites kajastuvaid summasid 271 997, 51 krooni ulatuses. Kohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas asja materjaliga. Hageja on kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid kogu asja menetluse kestel vaidlustanud, esitades oma sellekohased põhjendused. Kohus neile otsuse tegemisel hinnangut ei andnud.
4. Maakohus leidis, et kostja ei täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kui jättis kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kajastamata hageja raamatupidamises ja need pankrotihaldurile üle andmata, millega tekitas hagejale kahju. 9 Kuidas tõi eelmärgitud kohustuse rikkumine kohtu arvates endaga kaasa hagejale kahju tekkimise, otsusest ei selgu. Hageja ei ole sellisele kahju tekkimise alusele nõuet esitades tuginenud.
5. Põhjendatud on ka kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohus rikkus

§ 230

lg-s 1 sätestatut, kui leidis, et kostja ei tõendanud hagejale 125 860, 49 krooni suuruse varalise kahju tekitamist. Kostja ei pidanud sellist asjaolu tõendama. 40. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (

§ 656

lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma

§-dest 348 ja

2. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Gaida Kivinurm Mare Merimaa Ande Tänav