Obsah (5)

§ 664§ 158§ 103§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-27966 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi

§ 664lg-s 1 sätestatud õigust saada maakleritasu.

11. Hageja taotleb leppetrahvi väljamõistmist.

§ 158

kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on leppinud kokku leppetrahvis 25 000 krooni. 14.11.2005 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõude, mida kostja ei rahuldanud. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist ja kuulub rahuldamisele.

1. Maaklerilepingu p-s 2.2.1 kohustus kostja käsundiandjana maaklerit piisavalt instrueerima kõigis lepingu eset ning lepingu eseme müüki puudutavates küsimustes. Lepingu p-s 3.1 kostja käsundiandjana kinnitab, et omab õigust ja volitusi lepingu sõlmimiseks ning lepinguga antud käsundi täitmiseks. Samuti võttis kostja lepingu p-s 3.2 endale vastutuse kahju eest, mis ta põhjustas maaklerile seoses lepingu eset puudutava ebaõige informatsiooni esitamisega või olulise informatsiooni mitteesitamisega. Kinnistusraamatu väljavõttest (t.lk 34) nähtub, et Amir Fatkullin oli omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Maaklerilepingu ps 1.6.3 kostja kinnitab, et on korteriomandi omanik ja et kolmandate isikute õigused korteriomandile puuduvad. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas, et maaklerilepingu sõlmimine oli tingitud sellest, et kostja oli abikaasaga tülis, abikaasade ühisvara jagamiseks plaaniti korteriomand müüa ja osta kaks eraldi korterit. Seega oli kostja maaklerilepingu sõlmimise ajal teadlik, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Lisaks nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et maaklerilepingu täitmise käigus on kostja abikaasa müügiprotsessi kaasatud. Menetlusosaliste seletustest selle kohta, et võimalikele ostjatele korteriomandi näitamisel oli kodus kas kostja või tema abikaasa, järeldub samuti, et kostja abikaasa oli algusest peale müügiprotsessist teadlik ja sellega nõus. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja väide, et ta ei saanud olla teadlik kostja abikaasa nõusoleku puudumisest, sest sellist asjaolu maaklerilepingu sõlmimisel ei esinenud.
2. Õige ei ole kostja väide, et abikaasa nõusoleku mitteandmine on vääramatu jõud, mille tõttu kostja poolt lepingu rikkumine on vabandatav.

§ 103

lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt

§ 103

lg-le 3 kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostjal oli õigus ainuisikuliselt sõlmida maaklerileping abikaasade ühisvaraks oleva korteriomandi müümiseks, kuid lepingu sõlmimisega võttis kostja endale riski, et müügileping võib abikaasa nõusoleku puudumise tõttu jääda sõlmimata. Asjaolu, mida kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik ette näha ja millega ta pidi arvestama, ei ole käsitatav vääramatu jõuna.

1. Kostja ei ole tõendanud, et müügitehing jäi sõlmimata kostjast sõltumatul põhjusel. 08.09.2005 heade kavatsuste protokolli sõlmimisega (t.l. 30 -33) on nii kostja kui ka tema abikaasa I. Fatkullina kinnitanud soovi ja nõusolekut müügitehingu tegemiseks. Muu hulgas leppisid kostja ja tema abikaasa korteriomandi ostjaga kokku müügitehingu notariaalses vormistamises hiljemalt 20.10.
2. Enne määratud tähtpäeva saabumist kostja loobus korteriomandi müügi plaanist ja vormistas 03.10.2005 notariaalse asjaõiguslepingu abikaasale I. Fatkullinale korteriomandi omandiõiguse üleandmise kohta ja kinnistamisavalduse I. Fatkullina omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Seega kostja ise loobus enne määratud tähtpäeva T. J korteriomandi müügilepingu sõlmimisest ning põhjendamatu on väide, et müügitehingut takistas kostja abikaasa nõusoleku puudumine. Kostja, sõlmides asjaõiguslepingu omandiõiguse oma abikaasale ülekandmise kohta, muutis võimatuks maaklerilepinguga endale võetud kohustuste täitmise. Kohus möönab, et kostja 3 on vaba otsustama, kas lepingut sõlmida või mitte, kuid lepinguvabaduse põhimõte ei vabasta sellega kaasnevast vastutusest.
3. Kohus tuvastas, et kostja loobus müügilepingu sõlmimisest põhjendamatult. Kostja ja I. Fatkullina saatsid 12.10.2005 hagejale teated maaklerilepingu väidetava tühisuse kohta. Selleks ajaks oli notariaalselt vormistatud korteriomandi omandiõiguse üleminek kostjalt tema abikaasale ja kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus omanikukande tegemiseks I. Fatkullina kohta ning kostja poolt maaklerilepinguga endale võetud kohustuste täitmine sisuliselt võimatu. Kostja 07.10.2005 dateeritud kirjast hagejale (t.lk 35) nähtub, et kostja pidas T. J kokku lepitud müügihinda 777 000 krooni ebapiisavaks.
4. Eelnevale lisaks on korteriomandi võõrandamine abikaasale käsitatav maaklerilepingu p-s 3.6 nimetatud võõrandamisena maakleri vahenduseta. Kostja muutis maaklerilepingu täitmise võimatuks ja leppetrahvi 25 000 krooni väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. 17.

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja soovib kostjalt viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest perioodi 22.11.2005 – 21.12.2006 19 750 krooni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maaklerilepingu p-s 3.3 on pooled kokku leppinud intressimääras 0,2% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole viivise arvutust vaidlustanud, kuid palus hagi rahuldamise korral jätta viivise nõue rahuldamata. Kostja talle määratud tähtajaks 21.11.2005 leppetrahvi ei tasunud. Samuti ei tasunud kostja leppetrahvi 05.04.2006 kirjaga määratud täiendavaks tähtajaks 01.05.

1. Kohus leiab, et hageja taotlus leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivise saamiseks on põhjendatud ja rahuldab selle. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivse nõudena palub apellant tühistada kohtuotsus viivise ja kohtukulu osas ja uue otsusega jätta viivisenõue rahuldamata ja kohtukulud vastustaja kanda.
3. Kohtuotsus ei ole põhjendatud. Vastavalt maaklerilepingu p-le 3.6 on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 25 000 krooni, kui kostja põhjendamatult keeldub korteri müümisest. Tegelikult keeldus korterimüügist kostja abikaasa, mitte kostja. Kuna korter oli ühisvara, oli selle müügiks vaja abikaasa nõusolekut, millest I. Fatkullina keeldus. Apellant leiab, et viivise väljamõistmine leppetrahvi summalt on seadusega vastuolus. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
6. Ebaõige ja tegelikele asjaoludele mittevastav on apellandi väide, mille kohaselt ta ei ole keeldunud korteri müümisest. Apellant on korteri müügiplaanist loobunud ise ja 03.10.2005 4 vormistanud notariaalse asjaõiguslepingu I. Faktullinale korteriomandi omandiõiguse üleandmise kohta. Seega muutis kostja võimatuks maaklerilepinguga endale võetud kohustuse täitmise.
7. Apellant ei ole kaebuses märkinud, millise seadusega on viivise nõue vastuolus. Maakohus on õigesti tuvastanud viivise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud ja ringkonnakohus ei korda neid.

§ 113lg 2 sätestab võimaluse nõuda viivist kahjuhüvitise tasumisega viivitamisel.

Apelallatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda. U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav 5