KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Piret Randmaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1970

) § 66 lg 5 ja tsiviilkoodeksi (TsK) § 447 lg 1 alusel välja mõista 78 000 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnustada kostja õigust mitte maksta hagejale 78 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt nägi kostja 11.12.2001 lepingut esimest korda siis, kui see esitati koos hagiavaldusega kohtule. Korteriühistu raamatupidamise dokumentides ei kajastu, et hageja oleks ühistule 78 000 krooni tasunud, samuti ei ole hageja kohtumenetluse käigus muul viisil tõendanud, et ta oleks nimetatud summa tasunud kas ühistu kassasse või pangaülekandega. Kostja on endiselt seisukohal, et sõltumata sellest, kas sissemakse teostatakse sularahas või pangaülekandega, peab see olema kajastatud raamatupidamises. Tunnistaja C. L ütluste kohaselt anti talle nõudes nimetatud rahasumma üle ja tema seda korteriühistule üle ei andnud. Korteriühistult ei saa nõuda raha tagastamist, mida ühistu ei ole kunagi saanud. Korteriühistu dokumentatsioonist ei nähtu, et oleks toimunud sularahas arveldamist ja et C. L oleks raha panka viinud. Dokumentatsioonist nähtuvalt on arveldamine toimunud üksnes pangaülekannetega. Tunnistaja ütles selgesõnaliselt, et tema kätte antud raha andis ta edasi järgmiselt: 26 000 krooni D. B, 26 000 krooni kellelegi R ning 26 000 krooni jättis ta enda kasutada. Tunnistaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väidetavad remonditööd on teostatud. On teadmata, mis mahus ja millise hinnaga neid töid tehti. Oluline on märkida, et selle nö „remondiga” on tehtud ühistule ka kahju, kuna vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuleb praegune koridoride remont lammutada ning taastada koridorid nii palju kui võimalik.
2. Korteriühistu juhatuse liige on volitatud tegema elamu haldamiseks ja majandamiseks vajalikke tehinguid ning sedagi üksnes üldkoosoleku poolt antud volituse piires. 3 Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et korteriühistu eelmine juhatuse liige ja käesolevas tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud isik ületas korteriühistu nimel kolmandatele isikutele kuuluva vara osas ostu-müügilepingut sõlmides volituse piire ning seega vastutab ta kohustusi võttes nende eest isiklikult. Arvestades, et hageja on ise kinnisvaraalal tegutsev ettevõtja, ei ole võimalik, et ta ei olnud teadlik, et sellise lepingu sõlmimiseks on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek.
3. Lepingus olevat ruumi nr 21 ei ole kunagi märgitud eraldi korterina ja/või mitteeluruumina, nagu maakohus seda oma otsuses nimetas. Ehitisregistri väljavõttest on samuti näha, et korterit/ruumi nr 21 ei ole olemas. Seega ei olnud võimalik võõrandada mitteeluruumi, mida ei olnud üldse olemas. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
6. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
7. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 11.12.2001 sõlmitud mitteeluruumi müügileping on tehingu tegemise ajal kehtinud

§ 93

lg 3 järgi tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu, mida nägi ette sel ajal kehtinud AÕSRS § 13 lg 6.

§ 66

lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale, seda ei pea täitma (

§ 66

lg 4) ja tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama (

§ 66lg 5) kui alusetult omandatu Ts

K § 447 lg 1 alusel. Vaidlus oli selle üle, kas kostja on saanud tühise tehingu järgi hagejalt 78 000 krooni, mille ta peab hagejale tagastama.

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus lepingu p 2 ja tunnistaja C. L ütluste alusel õigesti, et hageja on 78 000 krooni kostjale üle andnud ja seega on kostja kohustatud selle hagejale kui tühise tehingu alusel saadu tagastama.
2. Maakohus on andnud otsuses hinnangu kõikidele kostja poolt esimese astme kohtus esile toodud asjaoludele ja väidetele, mh sellele, et kostja raamatupidamine raha saamist väidetavalt ei kajasta. Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud uued väited hagejalt saadud raha mittesihtotstarbelise kulutamise, kostja selleaegse seadusliku esindaja volituste puudumise ja võimaliku vastutuse ning lepingu esemeks olnud mitteeluruumi nr 21 puudumise kohta registris. Maakohtus kostja nendele asjaoludele ei tuginenud ja apellatsioonkaebuses nende esitamise lubatavust ei põhjendanud. 4
3. Hageja esitas nõude 78 000 krooni saamiseks 22.12.2006, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada alates 01.01.2006 kehtiva TsMS järgi. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. M. Merimaa P. Randmaa A. Tänav