← Eesti

3-07-2458/9

3-07-2458 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2458 Haldusasi J.T. `i kaebusTartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirja nr 14/2004 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.01.2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.T. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD J.T. esitas 05.12.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirja nr 1-4/2004 ja nõudis haldusakti tühistamist. Asja materjalide kohaselt on 08.07.2003 Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/2004 distsiplinaarkorras karistatud vahistatut J. Ti noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 pde 1 ja 2 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on J.T. toime pannud distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 21.06.2003 kella 23.00-07.00 ajal lülitas J.T. välja öötule. Oma tegevusega raskendas J.T. järelvalvetoimkonna tööd. Kaebuse esitaja väitis, et vaidlustatud käskkirjaga on ta lähemalt tutvunud pärast 23.11.2007, seoses talle haldusasjas nr 3-07-2004 materjalide edastamisega. Kaebuse esitaja väitis, et oli küll varasemalt teadlik, et tal on noomitus tule väljalülitamise eest, kuid alles pärast kohtu poolt saadetud materjale meenus kaebuse esitajale olukord üksikasjalikumalt, mistõttu koostas kaebuse esitaja kohtule kaebuse 05.12.
  3. Kaebuse esitaja väitis, et käskkirjal puudub tema allkiri. Kaebuses ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist, kuna kaebuse esitaja leidis, et ta on kaebuse tähtaegselt esitanud. Kohus tegi 10.12.2007 kaebuse käiguta jätmise määruse ning juhtis kaebuse esitaja tähelepanu kaebetähtajale. Kaebuse esitaja vastas kohtule 17.12.2007, et on kaevatava käskkirjaga lähemalt tutvunud pärast 23.11.2007 ning mõistis alles siis, et talle pole seda käskkirja kunagi tutvumiseks esitatud. Kaebuse esitaja ei taotlenud kohtult kaebetähtaja ennistamist. Halduskohus võttis 21.12.2007 määrusega asja menetlusse ning asus seisukohale, et kaebetähtaja küsimus vajab läbivaatamist, kuna haldusakti väljaandmisest on möödunud üle nelja aasta. Kohus nõudis vastustajalt kaebetähtaja osas kirjalikku seletust. Tartu Vangla 07.01.2008 vastusest nähtuvalt on kaebus esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 9 lg 1 sätestatud haldusakti tühistamise 30-päevast ja lg-s 5 sätestatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise 3-aastast kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg on mööda lastud mittemõjuvatel põhjustel. Kaebuse esitaja oli varasemalt teadlik temale noomituse määramisest ning on kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud ja pole toonud ühtki mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Tartu Halduskohus lõpetas 09.01.2008 määrusega haldusasjas nr 3-07-2458 menetluse J.T. kaebuses Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirja nr 1-4/2004 tühistamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa pidada usutavaks asjaolu, et kaebuse esitaja sai alles 23.11.2007 teada haldusakti olemasolust. Kaebuse esitaja oli teadlik ja pidi olema teadlik asjaolust, et haldusakt, mida ta vaidlustab, oli olemas
  4. aastal, kuna kaebuse esitaja ise kaebuses möönab, et oli teadlik talle määratud noomitusest tule väljalülitamise eest, aga hiljem meenusid üksikasjad. Kaebuse esitaja on
  5. aastast teadlik temale karistuse määramisest. J.T. on kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud ning pole toonud ühtki mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Tulenevalt HKMS §-st 9 lg 1 võib kaebuse haldusakti tühistamise nõudes esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleksid tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu tuleb menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED J.T. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.01.2008 määruse ning teha uue määruse, millega ennistada kaebetähtaeg ning saata kaebus Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirja nr 1-4/2004 tühistamiseks Tartu Halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt tutvus J.T. Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirja nr 1-4/2004 sisuga alles 23.11.
  6. Kaebuse esitaja oli küll varem teadlik karistusest, kuid ei teadnud käskkirja sisu. Kaebuse esitaja luges 23.11.2007 Tartu Vangla poolt väljastatud karistuste loetelu koopiast, et teda karistati
  7. aastal öötule väljalülitamise eest. Siis meenus kaebuse esitajale, et ta viibis tõepoolest
  8. aasta suvel kambris nr 1004, kus lüliti asus kambris sees, kuid ta ei ole käskkirja nr 1-4/2004 varem näinud ega sellele alla kirjutanud. Vaidlusalune käskkiri on selle koostaja poolt dateeritud ja alla kirjutatud. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja nimetanud ühtki mõistlikku ja arvestatavat põhjust, miks peaks halduskohus tema kaebust neli aastat hiljem menetlema. Kaebuse esitaja möönab talle Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirjaga nr 1-4/2004 süüksarvatud teo toimepanemist, samuti kinnitab ta, et on määratud karistuse
  9. aastal ära kandnud ja teadlik sellest juba varem, kuid ei pööranud sellele tähelepanu. Kaebuse esitaja on ka märkinud, et vaidlustas sel perioodil kõik karistused, järelikult oli ta teadlik õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise võimalustest. Määruskaebuse esitaja soovitud eesmärki, s.o tutvuda distsiplinaarasja originaaldokumentidega on võimalik saavutada ka ilma kohtumenetluseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Asja materjalide põhjal on halduskohus õigesti leidnud, et ei ole usutavad J.T. väited selle kohta, et ta sai 08.07.2003 käskkirjast teada ja sellega tutvuda alles 23.11.2007 või pärast seda. Halduskohtu toimikus on olemas koopia Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirjast nr 1-4/2004, mille sisust nähtuvalt on J.T. andnud 09.07.2003 allkirja selle kohta, et ta on käskkirjaga tutvunud. Ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul, puudub alus kahelda selles, et tegemist on J.T. allkirjaga. Eeltoodut kinnitavad ka J.T. enda väited, mille kohaselt oli ta teadlik talle
  10. a öötule väljalülitamise eest määratud noomitusest (määrati 08.07.2003 käskkirjaga nr 1-4/2004) ja pärast 23.11.2007, e. pärast teises haldusasjas oleva karistusloetelu saamist, meenusid talle juhtunu üksikasjad, pärast mida ta koostas kaebuse, mis jõudis halduskohtusse 05.12.
  11. Asjaolu, kas käskkirjale on sellega tutvumise kuupäeva kirjutanud J.T. ise või on seda teinud vahistatule käskkirja tutvustanud vanglaametnik, ei oma sisulist tähtust selle küsimuse kindlakstegemisel, kas J. Tle on 08.07.2003 käskkiri teatavaks tehtud või ei. Nagu juba varem märgitud, on J.T. 08.07.2003 käskkirjaga tutvumise kohta andnud käskkirjale oma allkirja ja käskkirjast nähtuvalt on seda talle tutvustatud 09.07.
  12. Asja materjalidest nähtuvalt esitas J.T. 08.07.2003 käskkirja peale halduskohtule kaebuse alles 05.12.2007, taotledes nii esitatud kaebuses kui ka selle täpsustuses haldusakti tühistamist. Sellise taotluse puhul oli kaebuse esitamise tähtajaks vastavalt HKMS §-le 9 lg 1 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest (s. o 09.07.2003) ning kuna kaebuse esitamise ajaks oli see tähtaeg möödunud ja J.T. ei olnud halduskohtule esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega tõendanud, et ta sai haldusaktist teada pärast 09.07.2003, siis on halduskohus õigesti lõpetanud asja menetluse eelmenetluse staadiumis HKMS § 12 lg 3 alusel. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.