) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides.
lg 1 p 1 ja 4 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja avaldab lapsele kahjulikku mõju. Avaldaja on palunud vanema õigused ära võtta eeltoodud alustel. Asjaolu, et VR on XXX. a sündinud SS ema, on tõendatud lapse sünnitunnistusega (lk 3). Asjaolu, et laps viibib alates XXX Lastekodus, on tõendatud XXX. a Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna saatekirjaga lapse paigutamise kohta (lk 9), tunnistaja ütlustega ning puudutatud isikute seletustega. XXX lastekodu XXX. a teatisega (lk 6) on tõendatud asjaolu, et laps on viibinud varjupaigas perioodidel 03.09.2004-08.09.2004, 21.10.2004-29.10.2004, 21.10.2005-02.03.2006 ja alates XXX, pärast XXX. a külastas ema last 17 korral, külastuste ajal ema küll mängis lapsega, kuid sageli rääkis ka väga pikalt mobiiltelefoniga ja jättis samal ajal lapse järelevalveta. Samast tõendist nähtub, et lapsevankrist, millega laps XXX. a lastekodusse viidi, leiti süstlaid ning kahtlast vedelikku, mida ema tuli 10.03.2006. a otsima, lapse vastu ta sel korral huvi ei tundnud ning oli ilmselt narkojoobes. Lapse haigusloost (lk 10-11) nähtub, et laps saadeti lastehaiglasse sünnitusmajast seal diagnoositud narkootikumidest tingitud nähtude tõttu. Puudutatud isikud on saanud kõik lapse seisundit, lapse lastekodusse paigutamisega seotud ning tema külastamisi kajastavad dokumendid kätte koos avaldusega, ühtegi neist nähtuvat asjaolu nad vaidlustanud ei ole. Puudutatud isiku AS seletusest nähtub, et kooselu ajal VR tarvitasid nad narkootikume ning kodune olukord muutus lapsele ohtlikuks. V R on karistatud narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 10 korral ning kuritegude toimepanemise eest 8 korral. Kohtuistungi toimumise ajal viibisid lapse mõlemad vanemad vangistuses. Kohus on seisukohal, et VR on jätnud täitmata lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustused nii narkootiliste ainete tarvitamise kui kuritegude toimepanemise tõttu, mis ei ole vanema kohustuste mittetäitmiseks mõjuvad põhjused. Lapse ootamise ajal narkootiliste ainete kasutamine ning lapsega koosolemine olles samal ajal narkootiliste ainete mõju all on avaldanud lapsele kahjulikku mõju, mis nähtuvad tervisehäiretes ning lapse ilmajäämises turvalisest kodust lapsel sünnijärgselt avaldunud Eeltoodu alusel leiab kohus, et nii esitatud kirjalike tõenditega, tunnistaja E-AK’i ütlustega ja puudutatud isikute seletusega on tõendatud asjaolu, et VR ei ole SS emana täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja on avaldanud lapsele kahjulikku mõju, milleks tal puudusid mistahes mõjuvad põhjused ning mis on aluseks temalt vanema õiguste äravõtmiseks. Üksnes V Rlootus vabaneda tulevikus narkootiliste ainete sõltuvusest ning soov kunagi tulevikus laps lastekodust enda juurde võtta ei ole piisavad selleks, et jätta vanema õigused äravõtmata. VR on olnud võimalik oma elukombeid muuta lapse sünnile eelnenud ning sellel järgnenud enam kui kolme aasta jooksul, ta ei ole seda suutnud ning see suutmatus ei ole vabandatav.
lg 2 kohaselt võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on vanema õigused ära võetud, lapsega kokkusaamist, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.
lg 1 kohaselt võib kohus isiku vanema õigused lapse suhtes taastada, kui vanem on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Seega, juhul kui VR suudab saavutada soovitud sõltumatuse narkootilistest ainetest ning avaldab tegelikku soovi ja valmisolekut ning võimeid lapse eest järjepidevalt ja vastutustundlikult hoolitseda, on tal nii võimalused taotleda lastekodus asuva lapsega kokkusaamist kui ka vanema õiguste taastamist. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohu otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna lahend on tehtud lapse huvides, on arvestades õigluse põhimõtet põhjendatud jätta menetluskulud avalduse esitaja XXX linna kanda. TsMS § 424 kohaselt võib hageja esitatud hagi tagasi võtta. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuna Tallinnalinn on võtnud tagasi elatise nõude, tuleb avaldus jätta selles osas läbi vaatamata. Raivo Einula Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.