) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 08.03.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse igakuise elatise saamiseks summas 2318 krooni XXX.a. sündinud poja J-IB’i ülalpidamiseks alates 08.03.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus maksma elatist poja ülalpidamiseks, kuid soovib osa võtta ka poja kasvatamisest. Kostja väitel töötab ta välismaal. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et
Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisel osalenud ja kostja väitel töötab ta välismaal, siis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline maksma elatist poja J-IB’i ülalpidamiseks igakuiselt 2138 krooni alates 08.03.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks summas 2318 krooni alates 08.03.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.