sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist peavad osanikud otsustama osakapitali suurendamise, osaühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Antud asjaoludest lähtuvalt seda ei tehtud ning otsustati osade võõrandamine välismaa äriühingule, mille tegevust praktiliselt ei ole võimalik võlausaldajatel kontrollida ning võõrandamisega ei lahendatud võlausaldajatele kohustuste täitmise küsimust. Seega on alust arvata, et osade võõrandamise tehing 20.03.2006 a. oli tehtud selleks, et võlausaldajaid tahtlikult eksimusse viia ning luua olukorrast ebaõige ülevaade. Selline tegevus oli kostja poolt tahtlik ja süüline tegevus, eesmärgiga varjata maksejõuetust ning tekitada seeläbi kahju ettevõtte maksejõuetuseni. Osade müügitehinguga hagis nimetatud firmale loodi olukord raamatupidamise andmete varjamiseks. Kuna kõik eelpool nimetatud toimingud teostati enne osade müüki ehk enne 07.04.2006 a. kostja poolt isiklikult, siis on tegemist raske juhtimisveaga ning juhatuse liige kannab vastutust kahjude hüvitamise näol. Kahjudeks on võlausaldajatele täitmata kohustused pankrotimenetluses esitatud nõuete näol 1128740,90 EEK, milline summa tuleb sisse nõuda 2 juhatuse liikmelt. Tõendid: pankrotiotsus nr 2-06-10470, registrikaardi väljavõte, asutamisotsus, kandeavaldus, kandeavaldus nime muutmise kohta, osaniku otsus, põhikiri, teade osa võõrandamisest, võlausaldajate I üldkoosoleku otsus, pangakonto väljavõtted, J AS nõudeavaldus, kliendileping , Maksu -ja Tolliameti nõudeavaldus. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse ja selle lisadena esitatud tõendid ning hagi menetlusse võtmise määruse isikukult kätte saanud, kuid vaatamata kohtu ettepanekule ei ole esitanud vastuväiteid ega selle kinnituseks tõendeid hagile, kohtuistungi ajast ja kohast on teadlik, ent istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest ega esitanud taotlusi teatanud. Kohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poolte muudest avaldustest. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt on raske juhtimisviga juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustaud huve. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Sama seaduse § 37 sätestab, et juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Sama sätestab ka äriseadustiku § 187 lg 1.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist peavad osanikud otsustama osakapitali suurendamise, osaühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, siis tuleb eeldada TsMS § 231 lg 4 alusel hagis toodud asjaolude omaksvõttu kostja poolt ning lugeda need asjaolud tõendatuks. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja oli V JK OÜ (hilisem ärinimi RT) osanik ja ainus juhatuse liige, sõlmis V JK OÜ nimel kütte ostmiseks lepingu AS-ga J 372092,95 krooni eest, V JK OÜ sai kütte kätte, kuid pärast seda jättis äriühing oma kauba eest tasumise kohustuse müüja eest täitmata ning jättis tasumata maksud deklareeritud kütuse käive osas vastavalt 21.11.200520.03.
lg 1 tuleneva hoolsus- ja lojaalsuskohustuse tema poolt juhitud äriühingu (võlgnik ehk hageja) ees raske hooletuse tõttu ja on pannud toime raske juhtimisvea. Äriühing on pankrotistunud ega suuda tasuda oma võlgu võlausaldajate ees ja seega on tal läbi kostja tegevuse tekkinud kahju, mille suurust ei ole kostja vaidlustanud ja mistõttu tuleb lugeda kahju suurus 1128740,90 krooni TsMS § 241 lg 4 alusel tõendatuks. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb TsÜS § 37 lg 1 ja
lg 2 alusel kostjal võlgnikule ehk hagejale välja mõista kahju eest 1128740,90 krooni. Kuivõrd hagi kuulub ülatoodud asjaoludel ja tõendite alusel rahuldamisele, siis ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud tõenditele, mis seostuvad äriühingu asutamisega, nime muutmisega, andmete muutmisega registris, osa võõrandamisega. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb riigituludesse sisse nõuda riigilõiv 41250 krooni kooskõlas TsMS § 190 lg 2, kuivõrd hageja oli lõivu tasumisest vabastatud. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.