← Eesti

2-06-9571/19

Obsah (9)§ 108§ 101§ 222§ 644§ 646§ 230§ 28§ 650§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-06-9571

) §-st 28 lg 2 tuleneb, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kumbki pool ei ole tõendanud, et

  1. a kevadel müüs Eesti Vabariigis veel mõni äriühing murukatusesegu. OÜ Viikon hinnakirja kohaselt maksab kuupmeeter murukatusesegu 1900 krooni. Arvete kohaselt oli murukatusesegu hind 20.04.2005 ilma käibemaksuta 1650 kr/m
  2. Kostja ei ole tõendanud, et murukatusesegu müüdi
  3. a Eesti Vabariigis odavamalt. Murukatusesegu mõistlikku hinda ei ole võimalik kindlaks määrata selle üksikute komponentide hinna liitmisel ning sellele tööjõukulu, tehnika soetamise ja kasutamise jms alusel mingi protsendi lisamisel. Kui kostja pidas vajalikuks murukatusesegu osta, siis peab ta tasuma müüja poolt nõutava hinna. OÜ Evari Ehitus ei ole tõendanud, et OÜ Viikon oleks temale teatanud varasemalt muu, odavama hinna murukatusesegu kohta. Pärast kauba vastuvõtmist tuleb aga tasuda selle eest maksmisele kuuluv hind. Seega tuleb OÜ ProInkasso hagi 110 188.40 krooni nõudes rahuldada.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. OÜ Viikon ja OÜ Evari Ehitus vahel puudus kirjalik kokkulepe, sealhulgas ka viivise määra osas. Sellest tulenevalt tuleb kohaldada

§-des 113 ja 94 sätestatud viivitusintressi määra. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisearvutust. Seega tuleb OÜ-lt Evari Ehitus välja mõista viivis alates 15.05.2005 kuni 31.12.2005 määras 9 % aastas viivitatud summalt, alates 01.01.2006 kuni 01.07.2006 määras 9,25 % aastas viivitatud summalt ja alates 01.07.2006 määras 9,75 % aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 kohaselt tuleb OÜ-lt Evari Ehitus välja mõista OÜ ProInkasso kasuks viivis alates 15.05.2005 kuni 30.06.2006 summas 10 908 krooni ning alates 01.07.2006 kuni põhinõude täitmiseni viivitusintressi 28 krooni päevas (9,75 % aastas 110 188.40 kroonilt). OÜ Evari Ehitus sai teada puudustest murukatuse substraadis 02.06.2006. OÜ Evari Ehitus on saatnud viivitamatult, s.o 05.06.2006 pretensiooni OÜ-le Viikon, märkides, et murukatus on ebakvaliteetne. OÜ Evari Ehitus ei andnud aga OÜ-le Viikon puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, vaid tellis ise 07.06.2006 sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt P. Koorbergilt murukatuse parandustööd.

§ 222

lg 6 kohaselt kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt asja 4 parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimuste mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 646

lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist.

§ 646

lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. OÜ Evari Ehitus pretensioon 05.06.2006 käsitleb küll lepingutingimustele mittevastavust, kuid sellest ei nähtu OÜ-le Viikon antud tähtaega töö parandamiseks. Kuna puudustest teatamisega samaaegselt ei ole antud tähtaega töö parandamiseks, kaotas OÜ Evari Ehitus õiguse nõuda OÜ-lt Viikon murukatuse parandamist.

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. OÜ Evari Ehitus ei andnud OÜ-le Viikon tähtaega töö parandamiseks, seega ei saa ta pärast omal initsiatiivil töö parandamise korraldamist nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 230

lg 1 kohaselt on müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. OÜ Viikon poolt antud garantiikirjast ei nähtu ühtegi sisulist lubadust, milleks garantiiandja on kohustatud. Seega käesolevas vaidluses garantiikohustust antud ei ole. OÜ Evari Ehituse vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Evari Ehitus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2007 otsuse osaliselt ning teha uue otsuse, millega rahuldada OÜ ProInkasso hagi osaliselt ning mõista OÜ-lt Evari Ehitus OÜ ProInkasso kasuks välja murukatusesegu maksumus summas 27 320 krooni; jätta OÜ ProInkasso viivisenõue täies ulatuses rahuldamata; rahuldada OÜ Evari Ehitus hagi täies ulatuses ning mõista OÜ-lt Viikon välja 33 875.20 krooni; kõik menetluskulud jätta OÜ ProInkasso ja OÜ Viikon kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb antud juhul rakendada

§-s 28 lg 2 sätestatud kriteeriumit, s.o tuleb välja selgitada vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Lähtuda ei saa lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutavast hinnast, sest turul on ainult üks pakkuja ning tema puhul ei saa rääkida sellest, millist hinda tema poolt pakutava kauba eest turul tavaliselt tasutakse. Ühe pakkuja korral ei saa rääkida tavalisest hinnast ning tuleb vastavalt asjaoludele kindlaks määrata mõistlik hind. 15.11.2006 murukatusesegu hinnakalkulatsioonis on toote hind välja arvutatud üksikute komponentide alusel ning saadud hinnaks ilma haljastuseta 27 320.93 krooni, mis ühtib suurusjärguliselt algselt AS-le Rand & Tuulberg esitatud hinnakalkulatsiooniga. Seega on nimetatud kalkulatsioon 27 320 krooni osas õige ja usaldusväärne. Murukatusesegu eest küsitud hind 110 188.40 krooni, ületab tegelikku hinda neljakordselt. Toote omahinnale ca 300%-lise kasumi lisamine ei ole mõistlik

§ 28lg 2 mõistes.

OÜ Evari Ehitus soovis tõendada ka konkureerivate pakkujate olemasolu, kes oleksid pakkunud murukatusesegu odavamalt, esitades selle kohta maakohtule tõendeid, kuid maakohus keeldus tõendeid vastu võtmast. Esitatud viiest hinnapakkumisest oli kõige kallim 5 29 795 krooni. Ehitusmaterjalide hinnad on viimase kahe aasta jooksul oluliselt tõusnud, seega 2005. aastal sai murukatusesegu tegelik hind olla vaid odavam. Hinnakokkuleppe puudumisel ei saa apellandile makseviivitust ette heita, sest kohustatud isikul pole olnud võimalik oma kohustust seni täita, kuni pooled pole hinnas kokkulepet saavutanud või ei ole hinda vastavalt

§ 28lg-le 2 kindlaks määratud.

OÜ Evari Ehitus on korduvalt üritanud OÜ-ga Viikon hinnakokkulepet saavutada, kuid siiani pole kompromissi suudetud leida. Seega tuleb esitatud viivisnõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Samuti ei saa nõustuda OÜ Evari Ehitus vastuhagi rahuldamata jätmisega. OÜ Viikon poolt 29.08.2005 väljastatud garantiikirjast nähtub, et taimkattele kehtib kaheaastane garantii alates 29.08.2005.

§ 650

lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega kui garantiis pole töövõtja garantiikohustust mingis osas sõnaselgelt piiratud, siis tuleb eeldada, et töövõtja on kohustatud garantii raames kõrvaldama kõik lepingutingimustele mittevastavused.

§ 230

lg 1 kohaselt on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Garantii on ise vastav lubadus.

§ 230

lg 3 kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Seega tuleneb seadusest, et kui müüja/töövõtja on andnud garantii, siis see katab kõik asja/töö puudused, kui garantiis ei ole garantiiandja vastustust kuidagi piiratud. Kuna OÜ Evari Ehitus oli omakorda andnud garantii tellijale, oli OÜ Evari Ehitus sunnitud murukatuse haljastust parandama, kulutades sellele 33 875.20 krooni. Seega on OÜ-l Viikon nõue haljastuse parandamiseks tehtud kulutused hüvitada ka seaduse alusel. Seadusest ei nähtu, millises sõnastuses isik peab teisele poolele pretensiooni esitama. 05.06.2006 pretensioonist nähtub selgelt soov leida lahendus murukatuse haljastuse ebarahuldavale kvaliteedile. Kuna varasemad katsed haljastuse kvaliteeti parandada ei õnnestunud, tegi OÜ Evari Ehitus OÜ-le Viikon põhjendatult ettepaneku leida probleemile lahendus.

§ 114

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. OÜ Viikon kinnitas oma 27.06.2006 vastuses OÜ Evari Ehituse pretensioonile, et mingeid haljastustöid ega ka konsultatsioone OÜ Evari Ehitus OÜ-lt Viikon tellinud ei ole, seetõttu ei ole haljastuse ja murukatusesegu paigaldamise osas pretensioonid esitatud õigele isikule. Seega keeldus OÜ Viikon pahauskselt haljastuse parandamisest, kuigi ta on selle kohta 29.08.2005 väljastanud vastava garantii. Isegi kui OÜ Evari Ehitus oleks sõnaselgelt andnud OÜ-le Viikon täiendava tähtaja, oleks OÜ Viikon ikka keeldunud oma kohustuse täitmisest. OÜ Evari Ehituse poolt täiendava tähtaja mitteandmine võinuks õiguslikku tähendust omada ainult siis, kui OÜ Viikon oleks soovinud ise puudusi kõrvaldada ning oleks ise suutnud seda teha odavamalt. Antud juhul on aga OÜ Viikon eitanud mistahes kohustuse olemasolu seoses vaidlusaluse murukatuse haljastamisega. OÜ ProInkasso esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub jätta Tartu Maakohtu

  1. mai 2007 otsuse resolutsiooniosa muutmata ning muuta otsus põhjenduste osas. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et OÜ Viikon ja OÜ Evari Ehitus vahel sõlmitud müügilepingu puhul puudus pooltel hinnakokkulepe. Poolte kokkulepe murukatuse substraadi hinna osas on tuvastatav. Murukatuse substraadi müügilepingu sõlmimine ja täitmine toimus tavapärast majanduspraktikat järgides, mille kohaselt esitas OÜ Evari Ehitus (ostja) tellimuse OÜ-le Viikon (müüja), kes tarnis ostjale hinnakirjakohase maksumusega kauba ning peale kauba kohaletoimetamist edastas ostjale 6 kauba eest tasumiseks arve. OÜ Evari Ehitus on arve peale selle saamist allkirjastanud ja ei ole ca ühe aasta jooksul peale arve allkirjastamist esitanud müüjale kauba või arve suuruse kohta ühtegi pretensiooni. Antud otsuses sisalduv kohtu järeldus moonutab tavapärast praktikat, mille puhul ehitus- ja muus sarnases majandussektoris ei vormistata igapäevaste müügitehingute puhul põhjalikke ja kirjalikke müügilepinguid, vaid piirdutakse arve-saatelehtede vormistamisega, mis kajastab tehingu olulisi tingimusi. Mõlemad isikud (OÜ Viion ja OÜ Evari Ehitus) sõlmivad selliseid müügilepinguid oma igapäevases kutsetegevuses. Siinjuures saab eeldada, et müüja võõrandab kaupa vastavalt oma hinnakirjale. Samuti saab lugeda tavaliseks, et ostja on kauba tellimisel kursis müüja hinnakirjaga. Asjaolu, et ostja on esitanud väited hinnakokkuleppe puudumisest alles aasta möödumisel arve saamisest näitab, et ostja on juba oma tegevusetusega arvet ja sellel näidatud hinda jätkuvalt (kuni hagi esitamiseni) aktsepteerinud. Kaup tarniti OÜ-le Evari Ehitus kahe tellimuse alusel. Peale esimese tarne saamist selgus, et OÜ-l Evari Ehitus ei jätkunud kaupa objekti lõpuniehitamiseks ja müüjale esitati täiendav tellimus. OÜ-l Evari Ehitus oli võimalus mitmeid kordi täpsustada kauba maksumust, mida OÜ Evari Ehitus ka tegi. Hinnakokkulepe olemasolu näitab ka asjaolu, et OÜ Viikon (müüja) ostis ise OÜ-le Evari Ehitus edasimüüdud murukatuse substraadi OÜ-lt Clay Processing Services (kauba tootja) ja maksis kauba eest 1650 krooni/m
  2. Seega on loomulik, et OÜ Viikon on müünud kauba edasi vaheltkasuga (hinnaga 1800 krooni/ m3), mitte aga ei ole saavutanud OÜ-ga Evari Ehitus kokkulepet, et kaup tarnitakse talle ca neli korda väiksema hinnaga, kui OÜ Viikon on selle kauba ise ostnud. Arve-saateleht tõendab müügilepingu toimumist ja selle olulisi tingimusi (sh. hinnakokkulepet). OÜ Evari Ehitus vaidleb OÜ ProInkasso vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud tegemist tavapärase müügitehinguga. OÜ Viikon soovis osaleda Nooruse 1 projektis. Kuivõrd OÜ Viikon ise aga ei saanud pakkumisel osaleda, tegi ta OÜ-le Evari Ehitus ettepaneku teha mätaskatuse paigaldamisel koostööd, millega viimane nõustus. Poolte hinnakokkulepe väljendus peatöövõtjale AS-le Rand ja Tuulberg esitatud kalkulatsioonis, mis koostati ühiste läbirääkimiste käigus ja mille kohaselt maksab mätaskatuse paigaldamine koos mullakihiga 34 685 krooni. OÜ Viikon ei ole OÜ-le Evari Ehitus kunagi esitanud neid hinnakirju, millised ta esitas kohtumenetluse käigus. Samuti pole OÜ Viikon kuni arve esitamiseni kordagi suuliselt ega kirjalikult viidanud sellele, et murukatuse hind võiks eelviidatud peatöövõtjale esitatud hinnakalkulatsioonis märgitust kordades suuremaks osutuda. Sellest tulenevalt on OÜ-l Evari Ehitus alust arvata, et hinnakirjad on koostatud tagantjärele üksnes kohtule esitamiseks. Samuti on väär OÜ Proinkasso väide, justkui OÜ Evari Ehitus oleks OÜ Viikon arve allkirjastamisega aktsepteerinud selles märgitud hinda. OÜ Viikon ei esitanud arvet kauba tarnimisel, vaid otsis alles peale tarne toimumist ja murukatuse paigaldamist üles OÜ Evari Ehitus endise projektijuhi M. Libe, andes arve viimasele üle. M. Libe ei olnud arve vastuvõtmise hetkel aga enam OÜ Evari Ehitus töötaja. M. Libel ei ole kunagi olnud õigust OÜ Evari Ehitus nimel lepinguid sõlmida. Seega ei saa M. Libe allkirja arve vastuvõtmise kohta käsitleda arve aktsepteerimisena OÜ Evari Ehitus poolt. Vaidlusaluselt arvelt ei nähtu, et OÜ Evari Ehitus oleks väljendanud oma nõustumust arvel märgitud summaga. OÜ Evari Ehitus on lähtunud alati summast, millest poolte vahel oli algselt juttu ja mis kajastub peatöövõtjale esitatud kalkulatsioonis. OÜ Viikon esitas oma üllatava arve alles peale seda, kui kõik tarned olid täies ulatuses teostatud ning murukatus oli paigaldatud. OÜ ProInkasso ja OÜ Viikon vaidlevad OÜ Evari Ehituse apellatsioonkaebusele vastu. 7 Vastuväidete kohaselt ei esitanud OÜ Evari Ehitus arve osas aasta jooksul mingeid pretensioone, asudes alles kohtumenetluse käigus arvamusele, et arvel näidatud müügihind on nende jaoks liiga suur.
  3. a kevadel müüs Eesti Vabariigis murukatusesegu OÜ Viikon, kelle hinnakirja kohaselt maksis 1m3 murukatusesegu 1900 krooni ja OÜ Clay Processing Services, kes müüs murukatusesegu arvetelt nähtuvalt hinnaga 1650 krooni 1 m
  4. Vastavalt OÜ Viikon poolt OÜ-le Evari Ehitus esitatud arvele, müüdi apellandile murukatusesegu hinnaga 1800 krooni 1m
  5. Seega tegutses
  6. a kevadel turul vähemalt kaks äriühingut, kes müüsid murukatusesegu ja seda hinnavahemikus 1650 krooni kuni 1900 krooni ühe ruutmeetri eest. Tulenevalt

kommenteeritud väljaandes toodud selgitustest tuleb

§-s 28 lg 2 nimetatud kriteerium „vastavalt asjaoludele mõistlik hind“ arutlusele siis, kui asjal ei ole tavalist hinda, tegemist on näiteks eritellimusel valmistatud seadme või teenusega. Käesoleval juhul ei ole murukatusesegu puhul tegemist eritellimusel valmistatud kaubaga vaid turul juba aastaid pakutava kaubaga, mille puhul ei olnud alust hakata tuvastama mõistlikku hinda

§ 28lg-st 2 tulenevalt.

OÜ Evari Ehitus tellis OÜ-lt Viikon lisaks murukatusesegule ka katuse haljastamise ehk mitmesuguste taimede istutamise ja külvamise paigaldatud murukatusele. OÜ Viikon tellis omakorda alltöövõtu korras vajaminevad tööd FIE P. Koorbergilt. Peale taimede istutamist/külvamist ei olnud OÜ Evari Ehitus ikka veel tasunud OÜ-le Viikon 04.05.2005 esitatud arvet murukatusesegu eest. Sellises olukorras esitas OÜ Evari Ehitus ettepaneku, et ta on valmis tasuma koheselt 04.05.2005 esitatud arve murukatusesegu eest, kui OÜ Viikon väljastab abstraktse sõnastusega garantii, mis oli OÜ Evari Ehituse kinnitusel vajalik esitada tööde tellijale AS-ile Rand & Tuulberg. OÜ Viikon väljastas 29.08.2005 garantiikirja, mille kohaselt on murukatusele külvatud taimed vastavalt tellijale üle antud nimekirjale, nimetatud taimed on idanenud ja nimetatud taimekattele antakse kaheaastane garantii. 29.08.2005 garantiikirjast ei nähtu ühtegi sisulist lubadust, milleks garantiiandja on kohustatud. Töövõtugarantii juhtumi saabumisel tekivad tellijal garantiis ettenähtud õigused - õigus nõuda müüdud asja asendamist, parandamist või muu garantiis nimetatud töövõtja toimingu tegemist. Seega tuleb garantii sisu alati konkreetselt sätestada, st. näidata, milline kohustus garantiiandjat ees võiks oodata, sest garantiis ettenähtud õiguste teostamise võimalus sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest. Antud juhul ei ole garantiis sätestatud, milline kohustus garantiiandjat ees ootab, mistõttu ei ole garantiisaajal õigust nõuda olematu kohustuse täitmist, isegi kui asi/töö oleks puudustega. OÜ Evari Ehitus ei ole kundagi pöördunud OÜ Viikon poole nõudmaks garantiist võimalikult tuleneva kohustuse täitmist. Järelikult ei mõelnud kumbki pool, et mingis reaalses garantiikohustuses kokku leppida. OÜ Evari Ehitus nõue ei kuuluks rahuldamisele ka

§ 646

lg 5 alusel, sest OÜ Evari Ehitus ei andnud OÜ-le Viikon mingit tähtaega töö parandamiseks. Seega ei saa OÜ Evari Ehitus pärast omal initsiatiivil töö parandamise korraldamist nõuda kulutuste hüvitamist. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Evari Ehitus apellatsioonkaebus ja OÜ ProInkasso vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjärelduselt seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid oma otsuses korrata.
  2. Põhjendatud ei ole vastuapellandi väited, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel puudus tarnitud murukatusesegu hinna osas kokkulepe, ja et maakohus on sellest lähtuvalt kohaldanud ebaõigesti

§ 28lg 2.

Maakohus on õigesti esitatud asjaolude ja tõendite põhjal leidnud, et poolte hinnakokkulepe murukatusesegu tarnimisel pole tõendatud, ning et kauba hind ei tulene ka antud müügilepingu olemusest ega lepingu sõlmimise muudest 8 asjaoludest, aga samuti, et hind ei ole käesoleval juhul ka määratav lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutava hinna järgi. Maakohus on eelöeldust tulenevalt asunud õigesti seisukohale, et

§ 28

lg 2 järgi tuleb käesoleval juhul määrata kindlaks vastavalt asjaoludele murukatusesegu mõistlik hind. Vastuapellandi väited, et poolte kokkulepe hinna osas on tuletatav asjaoludest, et murukatuse substraadi müügilepingu sõlmimine ja täitmine toimus tavapärast majanduspraktikat järgides mõlema lepingupoole igapäevases kutsetegevuses, et kostja esindaja allkirjastas saateleht-arve, et kostja ei vaidlustanud nimetatud arvet kuni hagi esitamiseni, et kaup tarniti OÜ-le Evari Ehitus kahe tellimuse alusel ja et OÜ Viikon müüjana ostis ise OÜ-le Evari Ehitus edasimüüdud murukatuse substraadi OÜ-lt Clay Processing Services (kauba tootja) hinnaga 1650 krooni/m3, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et müügileping sõlmiti mõlema lepingupoole igapäevases kutsetegevuses, annab alust eeldada, et tarne oli tasuline, kuid sellest ei tulene veel, et pooled olid kauba kostjale üleandmisel saavutanud hinna osas kokkuleppe. Hinnakokkulepet ei saa tõendada ka asjaolud, et M. Libe, kel puudus kostjaga ajavahemikul aprill-töösuhe, oli mais 2005 saateleht-arve vastu võtnud ja et kostja ei olnud järgnevalt arvet vaidlustanud, sest arve allkirjastamine ei tähenda iseenesest arve saaja aktsepti arvel näidatud kauba hinna osas ning ka vastuväidete esitamata jätmine arves näidatud summade osas ei tõenda hinnakokkulepet. Käesoleval juhul ei ole kostja teinud selliseid toiminguid (N: andnud saldokinnitust, lubanud arve täies ulatuses tasuda vms), millistest nähtuks tema aktsept hageja poolt arves näidatud hinna osas. Ka pelgalt asjaolud, et kaup anti OÜ-le Evari Ehitus üle kahe tellimuse alusel ja et kauba tarnija oli selle eelnevalt ise kauba tootjalt ostnud, ei saa tõendada poolte hinnakokkulepet. 3. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti

§ 28

lg 2 alusel kindlaks määranud tarnitud murukatusesegu hinnana (ilma käibemaksuta) 88 200 krooni, lähtudes hageja juures sel ajal kehtinud hinnakirjast. On õige, et käsitletaval juhul ei saa hinna määramisel lähtuda lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutavast hinnast, kuna turul on ainult üks pakkuja, OÜ Clay Processing Services, kuid maakohus ei olegi antud juhul tuvastanud, et murukatusesegu hind oleks määratav tavaliselt tasutava hinna järgi, vaid on õigesti leidnud, et kindlaks tuleb määrata vastavalt asjaoludele antud kauba mõistlik hind. Maakohus on õigesti leidnud, et murukatusesegu mõistlikku hinda ei ole võimalik kindlaks määrata selle üksikute komponentide hinna liitmisel ning sellele tööjõukulu, tehnika soetamise ja kasutamise jms alusel mingi protsendi lisamisel, nagu see on kalkuleeritud OÜ Evari Ehitus esindaja R. Kala poolt 15.11.2006 kostja lepingulisele esindajale saadetud faksis (tl 68), sest sellisel juhul oleks OÜ Evari Ehitus võinud ise selle segada või korraldada muul viisil omale vajaliku koguse murukatusesegu saamise,. Asjaolu, et hageja alates 01.01.2005 kehtinud hinnakiri ei olnud hagejale murukatusesegu tarnimise ajal teada, ei tähenda seda, et maakohus ei saanud sellest kauba mõistliku hinna kindlaksmääramisel lähtuda. Asjakohane ei ole ka apellandi väide, et eelnimetatud 15.11.2006 kalkulatsioonis märgitud hind ilma haljastuseta ühtib suurusjärguliselt algselt AS-le Rand & Tuulberg poolt esitatud hinnakalkulatsiooniga, sest kostja poolt AS-le Rand & Tuulberg poolt esitatud hinnakalkulatsioonis kajastub mätaskatuse, mitte murukatusesegu eeldatav hind. Et mõistlik murukatuse hind vaidlusaluse tarne puhul oleks pidanud peaks olema väiksem maakohtu poolt tuvastatust, ei tulene ka tunnistaja T. Tamme ütlustest. Põhjendatud ei ole samuti apellandi viited vaidlusaluse tarne ajal konkureerivate pakkumiste (tl-d 69-71, 198, 199) olemasolule, sest nendest pakkumistest ei nähtu, et pakkumise objektiks olnuks hageja poolt tarnitud murukatuseseguga (koostisega kergkruus, huumusmuld ja savi) analoogne kasvupinnase segu. 9 4. Põhjendatud ei ole OÜ Evari Ehitus apellatsioonkaebus ka osas, milles vaidlustatakse maakohtu otsuse õigust vastuhagi rahuldamata jätmises. Maakohus on vastuhagi rahuldamata jättes hinnanud vajalikul määral kõiki esitatud tõendeid ja teinud neist põhjendatud järeldused, et tulenevalt

§-dest 230 lg 1 ja 650 lg 1 ei ole OÜ Viikon poolt antud garantiikiri sisuliselt ei töövõtu- ega ka müügigarantii, kuna sellest ei nähtu ühtegi sisulist lubadust, milleks garantiiandja on puuduste ilmnemisel kohustunud, aga samuti, et OÜ Evari Ehitus kaotas

§ 646

lg 5 kohaselt õiguse nõuda OÜ-lt Viikon murukatuse parandamist, kuna puudustest teatamisega samaaegselt ei andnud hagejale tähtaega töö parandamiseks, vaid tellis puuduste kõrvaldamise kohe teiselt isikult. Apellandi väited ja osundatud tõendid ei anna ringkonnakohtule alust hinnata asjaolusid teisiti, kui seda on maakohus oma otsuses teinud. 5. Kuna nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamata jätmisele, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastme kohtus TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 10 Egon Konsand

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.