) § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. OÜ Eraakadeemia Nord töötajate antud lubadusi ei saa käsitleda tehingu heakskiitmisena, sest need isikud ei olnud õigustatud lepingut heaks kiitma. Lepingu heakskiitmine saab toimuda üksnes juhatuse liikme poolt ning
Kostja ei olnud lepingu sõlmimisest teadlik kuna T. Mumma ei teavitanud lepingu sõlmimisest OÜ Eraakadeemia Nord juhatust. MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus rahuldas 13. juuni 2007 otsusega hagi ning mõistis OÜ-lt Eraakadeemia Nord välja 8407.50 krooni OÜ Infogrupp kasuks. 2 Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab
lg 2, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. T. Mumma oli OÜ Eraakadeemia Nord töötaja. T. Mumma tegutses kostja nimel, mida kinnitab ka asjaolu, et lepingus oli lepingu poolteks märgitud OÜ Infogrupp ja OÜ Eraakadeemia Nord. Infolevitamise lepingu kohaselt oli hageja kohustatud OÜ Eraakadeemia Nordi puudutavaid andmeid levitama. Seega oli leping seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kuna
lg 2 kohaselt eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, siis antud juhul peab kostja tõendama, et T. Mumma ei sõlminud lepingut kostja nimel. Kuna OÜ Eraakadeemia Nord rektori abi J. Hanschmidt suunas hageja esindaja lepingu sõlmimise küsimuses T. Mumma poole, siis tulenevalt hea usu põhimõttest (
) ei olnud hagejal alust volituste puudumises kahelda.
lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. J. Hanschmidt oli tollane OÜ Eraakadeemia Nord töötaja, kes suunas hageja esindaja lepingu sõlmimiseks T. Mumma poole, mille tulemusena sõlmiti infolevitamise leping. Seega oli J. Hanschmidti käitumine põhjuseks, et leping allkirjastati T. Mumma poolt.
Hanschmidti käitumise eest OÜ Eraakadeemia Nord.
lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik. Järelikult loetakse, et kostjale olid teada asjaolud, mida teadsid kostja töötajad. Tulenevalt hea usu põhimõttest oleks kostja pidanud hagejale lepingu tühisusest varem teatama. Tulenevalt
lg-st 2 saab OÜ juhatuse liige anda volituse teisele isikule tehingu heakskiitmiseks. Heakskiit ei pea olema kirjalik. Tulenevalt
lg-st 3, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Kuna infolevitamise leping võib olla mis tahes vormis, siis võib seda olla ka volitus. Seega, tulenevalt
Kuna
Mumma tegutses kostja nimel ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, siis ei ole tegemist tühise tehinguga ja
Eeltoodust tulenevalt tegutses T. Mumma kostja nimel ning hageja ja kostja vahel sõlmitud infolevitamise leping on kehtiv. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust (maksta hagejale osutatud teenuse eest) täitnud, siis sellega on ta rikkunud lepingut. Hageja ja kostja nägid lepingus ette ka leppetrahvi, mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 159 lg 1 järgi ka leppetrahvi. Seega tuleb kostjal hagejale maksta osutatud teenuse eest 5605 krooni ja leppetrahvi 2802.50 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Eraakadeemia Nord esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 13. juuni 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Infogrupp hagi täies ulatuses rahuldamata. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt oli T. Mummal töölepingu ja ametikirjelduse kohaselt õigus suhelda ja reklaamitööd planeerida, kuid kõikidele rahalistele dokumentidele kirjutas OÜ Eraakadeemia Nord nimel alla rektor E. Grauberg või tema puudumisel mõni teine juhatuse liige. Lepingu allakirjutamise õigust T. Mumma ei omanud. OÜ Eraakadeemia Nord esindajana oli lepingus märgitud E. Grauberg, mitte T. Mumma. OÜ Infogrupi esindaja oleks pidanud T. Mumma volitusi kontrollima.
lg 1 kohaselt vastutab äriühing oma töötajate tegevuse eest, kuid tegemist oli lepingu sõlmimisega, milleks on volitatud üksnes äriühingu seaduslik esindaja või selleks eraldi volitusi omav isik. Kostja töötaja J. Hanschmidt suunas OÜ Infogrupi esindaja T. Mumma jutule, mitte lepingu sõlmimiseks, vaid üksnes lepingu üldtingimuste konsulteerimiseks.
lg 1 kohaselt kehtib esindaja poolt tehtud tehing esindatava suhtes kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest. T. Mummal volitused puudusid. Seega tuleb käesolevas asjas rakendada
lg 1, mille kohaselt teise isiku poolt esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine. Kostja ei oleks kunagi sellistel tingimustel lepingut sõlminud nagu on vaidlusaluses lepingus sätestatud (infoteenuse hind 5605 krooni ja leppetrahv 50% lepingu summast lepingu ühepoolse lõpetamise korral või kui lepingu tasumise tähtaeg on ületanud ühe kuu). Seetõttu ei oleks OÜ Eraakadeemia Nord ka seda lepingut heaks kiitnud.
lg 1 kohaselt oleks kostja pidanud olema teadlik oma töötaja poolt sõlmitud lepingust ja antud lubadustest maksta arve, kuid faktiliselt ei jõudnud leping äriühingu juhatuse liikmeteni. Seega ei saanud nad ka lepingut heaks kiita ning arvete tasumise nõue on põhjendamatu. Tasu saab nõuda üksnes osutatud teenuse eest, mida tuleb tõendada. Hageja ei ole tõendanud, kas ja mis mahus on kostjale teenust osutatud. OÜ Infogrupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt olid T. Mumma volitused ära toodud tema töölepingu juurde kuuluvas ametijuhendis. Seega oleks olnud ennekuulmatu küsida töötajale enne temaga koostöö tegemist näha tema töölepingut. Ka OÜ Infogrupp müügikonsultantide tööülesanded on kirjas nende töölepingus ja ametijuhendis ning seal pole juures märget, et iga koostöö vajab veel eraldi volitust. T. Mumma on ka telefonikõnedes väitnud, et just see oligi tema töö. Rektori abi J. Hanschmidt suunas hageja müügikonsultandi T. Mumma juurde, vahendades ise allkirjastatud fakside saatmist ning lepingu andmete täiendamist. Kostja esindaja andis lubadusi tasuda arve kuni lepingu lõppemise päevani. Hagejal ei olnud erinevatel põhjustel kordagi võimalik kontakteeruda rektori E. Graubergiga, kuigi hageja seda korduvalt soovis. Põhjuseks oli see, et rektoril pole aega tegelda nii tühiste asjadega, mille jaoks on teised inimesed - raamatupidaja T. Mumma ja J. Hanschmidt. Seega käitus kostja teenuse tellimisel, selle eest tasumata jätmisel pahatahtlikult, kasutades aasta vältel tasuta teenust. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb rahuldamata jätta. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti hagi 4 rahuldamisel hinnanud asjas olevaid tõendeid, tuvastanud tähtsad asjaolud ja kohaldanud materiaalõigust. Otsus tõendite hindamise osas vastab TsMS §-is 232 sätestatule. Maakohus on muuhulgas õigesti kohaldanud
§-des 116 lg 2 ja 132 lg 1 sätestatut, leides, et käsitletaval juhul saab asjaolude põhjal eeldada Tambet Mumma kui OÜ Eraakadeemia Nord töötaja tegutsemist lepingu sõlmimisel kostja nimel ning et kostja pole tõendanud vastupidist. Kostja töötajad J. Hanschmidt, kes suunas hageja esindaja infoteenuse lepingu sõlmimisega seotu selgitamiseks turundus- ja kommunikatsiooninõuniku T. Mumma juurde, ja T. Mumma, kes pidas lepingu sõlmimiseks hagejaga läbirääkimisi ja allkirjastas lepingu, tekitasid kostja poolselt sellise õigusnäivuse, mille alusel hageja võis ja sai eeldada, et T. Mummal on kostjapoolne volitus 18.08.2003 lepingu sõlmimiseks. Arvestades lepingu sõlmimise konkreetseid asjaolusid ei saa hagejale vaatamata asjaoludele, et lepingu päises oli kostja esindajana märgitud rektor E. Grauberg ja et hageja ei ole tõendanud oma väiteid T. Mumma poolt andmete võtmisest varasemast (2002. a) lepingust, ette heita seda, et hageja esindaja ei nõudnud lepingu sõlmimisel T. Mummalt volituse olemasolu tõendamist (N: ametikohustuste kirjelduse, kirjalikku volituse esitamist). Eeltoodut arvestades on vaidlusalune leping seega
Mumma ametikirjelduses märgitud tööülesandest – kommunikatsioonidega tegelevate firmadega koostöö ja kommunikeerumine – ei pruukinud otseselt tuleneda kostja poolt T. Mummale volituse andmist infoteenuse lepingu sõlmimiseks. Iseenesest on õige apellandi väide, et üksnes äriühingu juhatuse liige või eraldi vastavat volitust omav isik on õigustatud äriühingu nimel lepinguid sõlmima, kuid see ei tähenda, et esinduse õigusnäivuse korral (
lg 2) ei saaks majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja poolt volituseta sõlmitud tehing kehtida. Kuivõrd vaidlusalune tehing on tulenevalt
§-st 116 lg 2 kehtiv, siis ei oma asjas õiguslikku tähtsust asjaolu, kas kostja seaduslik esindaja on tehingu
Põhjendatud ei ole ka apellandi viide sellele, et poolte vahel ei ole enne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.