lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale. Määruse peale oli määruskaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohaldades
§-de 62 lg 1; 63 ja TsÜS § 135; 136 lg 1, 6 sätteid, algas määruskaebuse esitamise tähtaeg määruse hageja esindajale kättetoimetamisele järgnevast päevast – 01.12.2007 ja lõppes 10.12.2007. Seega ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt ja esineb tulenevalt
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Samas puudub kohtul seadusest tulenev võimalus eelistada üht esindajat teisele ning saata menetlusdokument üksnes ühele esindajale. Kuivõrd O. Ladva volitused olid lõppenud enne määruskaebuse esitamise väidetavat tähtaega ning kohus ei olnud saatnud vaidlustatud määrust ei R. Kivile ega ka hagejale, siis tulnuks tähtaega lugeda alates 19.12.
§-e 319 ja 321 lg 1, toimetades menetlusdokumendi hageja advokaadile. Vastavalt
lg 1, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Vastavalt
lg 4 võib esindatav esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. Seega ei või hageja volituse lõppemisele tugineda. Hageja sai kohtumääruse kätte ning ei esitanud tähtaegselt määruskaebust, tähtaega rikkudes esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Tagatise andmise määrus on põhjendatud. Hageja palub kohtul tuvastada, et minevikus oli üks saun hageja omandis. Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja või kolmas isik oleks hageja õigusi rikkunud. Pooltel ei ole vaidlust selles, et täna on saun kolmanda isiku heauskses omandis. Tegemist on kohtumenetlusega, kus ka hagi rahuldamise korral tuleb kostja ja kolmanda isiku kohtukulud kanda hagejal. Arvestades, et hageja deklareerib enda maksejõuetust, ei ole asja menetlemine ilma tagatise andmiseta võimalik. Hageja taotleb kohtumenetluses sisuliselt tõendi loomist teiseks kohtuvaidluseks – Tartu Halduskohtu asjas nr 3-04-385, kus R. Kivi taotleb Kõlleste Vallavalitsuse 19.10.2004 korralduse nr 149 tühistamist. Viidatud haldusaktiga tagastati õigusvastaselt võõrandatud 2 maa, millel asub ka saun, mille hagejale kuulumist enne maa tagastamist hageja tsiviilkohtumenetluses tuvastada püüab. Lahendis nr 3-2160-03 on Riigikohus leidnud, et kohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla ainuüksi see, et välistada (ja järelikult ka hankida) tõendit teises kohtumenetluses. Halduskohtumenetluses on pooleks R. Kivi, seega on R. Kivi isik, kellel on huvi tsiviilasja lahendi vastu. Menetlusabi andmine hagejale ei ole põhjendatud, sest hagejal puudub huvi vaidluse eseme suhtes. Hageja on tema poolt erastatud maa ja seega kõik seotud õigused kinkinud R. Kivile. R. Kivi on huvitatud sellest, et tunnistada maa tagastamine ebaseaduslikuks ja seejärel ilmselt nõuda kahju hüvitamist. Sauna kuuluvus enne maa erastamist ei puuduta hageja niisugust huvi, mille kaitsmiseks on hagejal õigus riigilt menetlusabi saada. Lisaks on menetlusabi andmine ka ilmselt ebaõiglane arvestades, et antud menetluse kulud jäävad igal juhul hageja kanda, sest kostjalt ja kolmandalt isikult menetluskulude väljamõistmine ja nende menetluskulude jätmine nende endi kanda on esitatud nõuet arvestades ilmselt ebaõiglane. Hageja poolt kohtumenetluses taotletav hüve ei ole väärtus, mille kaitseks on kehtestatud riigi menetlusabi regulatsioon. Tsiviilasja lahendist on tegelikult huvitatud R. Kivi, kes peaks ka menetluskulud kandma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. 6. Toimiku materjalide kohaselt on hageja esindajaks olnud advokaat Owe Ladva, kes on 03.10.2005 Elfriide Kivi esitatud hagile esindajana alla kirjutanud. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud
(redaktsioon 01.03.2005-01.01.2006) § 85 lg 1 p 1 ja § 86 lg 3 võis esindajaks kohtus olla advokaat ja tema volitusi tõendas advokaadibüroo pidaja poolt väljaantud dokument (advokaadivolikiri). Käesolevas asjas on esitatud advokaadivolikiri, millega advokaat Owe Ladva on volitatud Elfriide Kivi esindama Põlva Maakohtus (tl 41). Asja materjalide kohaselt on 12.12.2006 E. Kivi notariaalse volikirjaga volitanud Raul Kivi end esindama muuhulgas ka kohtumenetlustes (tl 70). 12.06.2007 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on istungile ilmunud hageja esindaja advokaat Owe Ladva ja esindaja Raul Kivi. Esindajaks olnud advokaadi taotluse kohaselt puuduvad teisel esindajal R. Kivil õigusalased teadmised
lg 1 p 2 ja 2 1 tähenduses ning tema esindusõigus tuleneb
Tartu Maakohtu poolt määruse tegemise ajal 27.11.2007 oli seega toimiku materjalide kohaselt hagejal kaks esindajat - advokaat O. Ladva ja hageja alaneja sugulane R. Kivi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimetas õigesti kätte määruse hagejat esindanud advokaadile.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt viidatud sättest ning kohtupraktikast suhtleb kohus esindaja olemasolul menetluses esmajoones üksnes esindajaga. 7. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja väide, et O. Ladva arvas, et kohus saatis määruse ka R. Kivile kui teisele esindajale, kuivõrd määruses ei olnud märget, et määrus saadetakse üksnes ühele esindajale, ei ole õige ega ka usutav. 3
kohaselt mitme lepingulise esindaja olemasolu korral võib neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagejal oli kaks iseseisvat ja piiramatu esindusõigusega esindajat, siis piisas kättetoimetamisest ühele neist. 8. Ringkonnakohus märgib, et ka määruskaebuse väited selle kohta, et hageja lõpetas esindussuhted advokaadiga enne kui kohus määruse advokaadile kätte toimetas, ei anna alust maakohtu määrust muuta.
lg 1 kohaselt kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Käesolevas asjas ei ole enne määruskaebuse esitamist maakohut ega menetlusosalisi teavitatud hagejat esindanud advokaadi volituste lõppemisest. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ajaliselt hilisemalt nimetatud esindaja ei asendanud seni menetluses olnud advokaadist esindajat (esindajad osalesid koos viimasel kohtuistungil 12.06.2007) ning kuna hilisemalt nimetatud esindaja ei ole advokaat ega ka õigusteadmistega isik, siis toimis maakohus õigesti, kui toimetas määruse kätte esindajaks olevale advokaadile. 9. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevale määrusele ei saa edasi kaevata.
lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Üllar Roostoja Egon Konsand 4 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.