KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-160 Haldusasi P.V. i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.V. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD
- P.V. esitas 25.01.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Lasva Vallavolikogu 20.11.2007 otsuse nr 37 „Pikakannu Põhikooli tegevuse lõpetamine“ ja Lasva Vallavolikogu 27.12.2007 otsuse nr 41 „Lasva Vallavolikogu 20.11.2007 otsuse nr 37 muutmine“ tühistamist. Kaebuses on esitatud taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud haldusaktide täitmine. Kaebuse kohaselt on volikogu otsus põhjendamata, vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, valla arengukavaga ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning rikub Lasva valla elanike, sealhulgas kaebaja õigust kaasa rääkida kohalikul tasandil tehtavate oluliste majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel.
- Tartu Halduskohus jättis
- veebruari 2008 määrusega rahuldamata P.V. i taotluse peatada Lasva Vallavolikogu 20.11.2007 otsuse nr 37 (muudetud 27.12.2007 otsusega nr 41) täitmine. Määruse kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluse ajal, et kaebaja õigused kohtumenetluse ajal ei saaks pöördumatult kahjustatuks. Kaebaja poolt toodud põhjendustest lähtudes ei olnud kohtul alust asuda seisukohale, et kaebaja õigused võivad kohtumenetluse ajal saada pöördumatult kahjustatuks. Pikakannu Põhikooli tegevus on kavas lõpetada
- juunist
- Kohus oli veendunud, et vähemalt esimese astme kohtul on võimalik teha asjas otsus märgatavalt varem. Esialgse õiguskaitse taotlus on võimalik esitada igas kohtumenetluse staadiumis uuesti. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-76-04 selgitanud põhimõtteid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleks arvestada. Riigikohus märkis, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Lasva Vallavolikogu vaidlustatud otsus Pikakannu Põhikooli tegevuse lõpetamise kohta on volikogu kaalutlusotsus. Kohus pidas oluliseks märkida, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Kohtul ei olnud praeguses menetlusetapis alust asuda seisukohale, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või kaebus on kaebaja jaoks kindlasti perspektiivikas. Vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmine ei too kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Toimingud, mida vallavalitsusel volikogu vaidlustatud otsuse täitmisel teha tuleb (likvideerimiskomisjoni moodustamine ja töölerakendamine), ei tee hiljem võimatuks kohtuotsuse täitmist ja seda ka juhul, kui kohus volikogu vaidlustatud otsuse tühistab. Kui kohus otsuse tühistab, on kohtuotsus sellega ka täidetud. Otsuse täitjate poolt kohtumenetluse ajal otsuse täitmiseks tehtavad toimingud on vastustaja enda risk. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kaaluda asjast puudutatud isikute huve ja õigusi ning avalikku huvi. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele. Praeguseks on kooliperet ja lapsevanemaid teavitatud kooli likvideerimisest. Kooli likvideerimise otsuse täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks tekitaks täiendavaid pingeid, määramatust ning ebaselgust nii õpilastele, lastevanematele, õpetajatele, isikutele, kellele on pandud volikogu otsuse täitmise kohustus, kui ka vastustajale. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- P.V. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Lasva Vallavolikogu otsuse nr 37 20.11.2007 „Pikakannu Põhikooli tegevuse lõpetamine“ ja Lasva Vallavolikogu 20.11.2007 parandusotsuse nr 41 täitmine 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on otsuse täitmise peatamiseks piisavaks põhjuseks asjaolu, et haldusorgan on põhikooli sulgemise otsuse vastuvõtmisel rikkunud haldusmenetluse seaduse §-is 40 lg 1 ja 2 ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse §-is 37 toodud nõudeid, andmata menetlusosalistele võimalust oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega ei ole diskretsiooniotsus kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega; 2) kaasnevad esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisega kaebajate jaoks pöördumatud tagajärjed. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 49 lg 2 kohaselt peab kooli lõpetamise otsus olema asjaosalistele teatatud 6 kuud enne uue õppeaasta algust, seega õpetajatele peab koondamisteated edastama hiljemalt veebruari lõpuks. Tekib olukord, kus õpetajad võivad otsustada lahkuda koolist ja hilisem otsuse mitterakendamine ei aita enam kaasa kooli tulemuslikule tööle, kuna õpetajad on lahkumisotsuse juba teinud. Samuti kaasneks vaidlustatud otsuste rakendamisega piirkonna arengutingimuste halvendamine, koolis käivate laste ja nende vanemate elutingimuste halvendamine, seda eelkõige koolitee pikenemise tõttu, aga ka laiemalt piirkonna arengust lähtuvalt. Ebaseaduslikult vastu võetud volikogu otsuste täitmise peatamisega tekkiv 1-aastane nihe kooli sulgemise menetluses annakski selgust, kas õigus on rahval või vallavalitsusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamine annaks kohalikule rahvale võimaluse asja üle arutada, kuna sellisel juhul on haldusorgani esindajad selleks kohustatud; 3) ei ole määruses kaaskaebajatena käsitletud kõiki kaebusele lisatud volituses esitatud isikuid, kuna kaebuse esitamisel esines puudusi. Arvestades avalikku huvi, oleks vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine kodanike seisukohalt õiglane ja põhjendatud. Olulisi tagajärgi otsuse täitmise peatamine avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale isikule Lasva Vallavolikogu näol tema ülesannete täitmisel kaasa ei peaks tooma, kuna Lasva Vallavolikogu on planeerinud eelarve vaidlusaluse kooli finantseerimiseks eelarveaastaks
- VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Lasva Vallavolikogu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei selgu määruskaebusest, kuidas halveneks kaebaja olukord, kui vastuvõetud otsused jääksid jõusse. Samuti ei selgu määruskaebusest, mis takistaksid kohtuotsuse täitmist juhul, kui kohus peaks vaidlustatud otsused tühistama. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstavaid ning sellega piiratavaid õigusi ja huve. Lasva vallal puuduvad, arvestades demograafilist situatsiooni, võimalused kahe kooli ülalpidamiseks; 2) ei saa õpetajate oletuslik lahkumine koolist olla esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks. Õpetajate lahkumine koolist ei saa olla P. V subjektiivsete õiguste rikkumine, mis annaks aluse esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Juhul, kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata, on kooli õpetajate lahkumine Pikakannu koolist paratamatu; 3) ei ole väidetava menetlusosaliste kaasamata jätmine otsuste vastuvõtmise menetluses aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määrus muutmata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. 3
- Nähtuvalt asja materjalidest, on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse halduskohtule esitanud kaebaja P.V. (tl 9). Seega on halduskohus õigesti lahendanud vaid P. V. i taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning taotluse lahendus ei saa sõltuda sellest, kas pärast puuduste kõrvaldamist on antud asjas rohkem kaebajaid kui P.V. või mitte.
- HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri 2004 määrus nr 3-3-1-76-04).
- Nähtuvalt asja materjalidest, esitas P.V. halduskohtule kaebuse, milles taotleb Lasva Vallavolikogu 20.11.2007 otsuse nr 37 „Pikakannu Põhikooli tegevuse lõpetamine“ ja Lasva Vallavolikogu 27.12.2007 otsuse nr 41 „Lasva Vallavolikogu 20.11.2007 otsuse nr 37 muutmine“ tühistamist.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei saa väita, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Samas on aga õige ka halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluses. Kaebaja poolt määruskaebuses esitatud väidetest lähtudes ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja õigused võivad saada pöördumatult kahjustatud. Väide, mis on esitatud seoses sellega, et vaidlustatud haldusakt kui diskretsiooniotsus ei ole kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, ei ole asjakohane esialgse õiguskaitse kohaldamisel, vaid asja sisulisel lahendamisel. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise aluseks määruskaebuses esitatud väited, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks vaidlustatud otsuste rakendamisega piirkonna arengutingimuste halvendamine, koolis käivate laste ja nende vanemate elutingimuste halvendamine, ja seda eelkõige koolitee pikenemise tõttu, aga ka laiemalt piirkonna arengust lähtuvalt. Kõik nimetatud tagajärjed ei saa saabuda asja menetluse kestel ning seega ei oleks need välditavad esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Kohtuotsuse täitmist ei raskenda ega muuda võimatuks see, kui koolis õpetavatele õpetajatele teatatakse kooli likvideerimisest.
- Halduskohus on õigesti kaalunud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel puudutatud isikute huve ja õigusi ning avalikku huvi. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele. Siinkohal on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et kooli likvideerimise otsuse täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks tekitaks täiendavaid pingeid ja ebaselgust.
- Lähtudes kõigest eeltoodust, on õige halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tee kohtuotsuse täitmist võimatuks ega raskenda seda. Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson