Obsah (5)

§ 338§ 363§ 475§ 477§ 371

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-49685 Tsiviilasi Janek M

§ 338

lg 1 p 6 alusel tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida muuhulgas taotlust põhjendavad asjaolud. Sama paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt märgitakse kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses lisaks tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks.

§ 363

lg 1 p-d 2 ja 3 sätestavad, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Avaldaja ei esitanud kohtule esitanud kaebuses ühtegi kirjeldatud tõendit, mh võlgniku kaebust kohtutäituri otsuse peale, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust jne. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED J. Mõttus taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2008 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt avaldajale ette heitnud, et ta pole kaebusele lisanud hagi asjaolusid kinnitavaid tõendeid.

§ 363

lg 1 punktid 2 ja 3 ei pane avaldajale kohustust esitada tõendid koos kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Kohus ei anna avalduse menetlusse võtmisel hinnangut tõendite piisavusele ja

§ 363

lg 1 p 2 ja p 3 ning § 372 lg 2 ei sätesta kohtule sellist alust hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja avalduse tagastamise alusena. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-8-96. J. Mõttus on maakohtule esitatud kaebuses toonud rida nõude põhjendusi selle kohta, miks avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus on ebaõige. Vaidlustatud määruses on märgitud, et kaebuses on tõendeid kirjeldatud. Seega vastab kaebus

§ 363lg 1 punktide 2 ja 3 nõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

§ 475

lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri tegevuse peale.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete järgi, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning
2. lõike kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 2 Eelmärgitud sätetest tuleneb, et hagita menetluses on kohtu roll võrreldes hagimenetlusega suurem ning asja õigeks lahendamiseks on kohtul kohustus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel ise. Avaldusest nähtuvalt on J. Mõttus esitanud avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud ning eelmenetluse käigus on kohtul võimalus nõuda avaldajalt vastavate tõendite esitamist.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohtu poolt avalduse menetlusse võtmise keeldumise alusena märgitud

§ 371

lg 1 p 9 ei ole asjakohane, kuna tõendite mitteesitamine ei ole samastatav hagiavalduse vorminõuetega, ilma milleta ei saaks avaldust menetleda. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 3 Üllar Roostoja