KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-07-2

§ 1

kohaselt kohaldatakse võlaõigusseadust muuhulgas ka töölepingutele.

§ 29

lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.

§ 29

lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Ringkonnakohus möönab, et apellandil võis olla eesmärk sõlmida töövõtuleping, kuid töötajal oli tahe sõlmida tööleping. Seega ei ole võimalik lähtuda poolte ühisest tahtest, arvestamisele ei kuulu ka lepingunimetus, vaid lähtuda tuleb

§ 29lg 5 toodud kriteeriumitest, millega tõlgendamisel eelkõige arvestada tuleb.

Ringkonnakohtu arvates tuleb

§ 29

lg 5 toodud kriteeriume tõlgendada koosmõjus TLS § 8 töötaja huvisid eelistades ning lepingu teisel poolel lasub kõrgendatud tõendamiskoormus. Maakohus lähtus põhjendatult TLS § 8, mille kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

1. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited, et hageja nõude suurus on tõendamata, ei ole õige. Hageja esitas nõude koos selle arvestuse aluseks olevate materjalidega töövaidluskomisjonile, maakohtus hageja nõuet ei muutnud. Apellant-kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud töövaidluskomisjonis ega maakohtus. Ringkonnakohtu istungil apellandi seaduslik esindaja kinnitas, et ta ei süüvinud hageja esitatud tasunõudesse, kuna vaieldi, mis lepinguga on tegemist. Kirjalikus apellatsioonkaebuses ei ole apellant samuti esitanud omapoolseid arvutusi nõude suuruse osas. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei kasutanud oma õigust esitada vastuväiteid hageja nõude suuruse osas maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuse esitamisel, mistõttu ringkonnakohus lähtub hageja arvestustest. Asja materjalidest tuleneb, et kostja ei ole olnud ka järjekindel oma väidetes, mis puudutavad hageja tasu suurust. Ringkonnakohtu istungil väitis apellant, et tasu oli määratud küll kuutasuna, kuid suuruseks oli 3000 kr, samas on kostja seaduslik esindaja oma 09.11.2006 kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile märkinud, et „tellija maksis täitjale tasu aprillis ja mais 3000 kr kuus, ning juunis ja juulis 4000 kr kuus“. 5
2. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad nii maakohtus kui apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Egon Konsand Üllar Roostoja 6 Andra Pärsimägi