3-07-1152/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1152 Haldusasi AS Kallaste Kalur kaebus Kallaste Linnavolikogu
2. märtsi 2007 otsuse nr 21 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kallaste Linnavolikogu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant Kallaste Linnavolikogu, esindaja advokaat Leonid Tolstov Vastustaja AS Kallaste Kalur, esindaja advokaat Margo Lemetti Kaasatud isik Kallaste Linnavalitsus RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. novembri 2007 otsus osas, millega Kallaste Linnavolikogult mõisteti välja 18 054 krooni AS Kallaste Kalur kasuks õigusabikulude katteks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Kallaste Kalur poolt kantud õigusabikulud summas 18 054 krooni tema enda kanda. Kallaste Linnavolikogu poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsusega nr 21 otsustati taotleda Kallaste linnas munitsipaalomandisse Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vaheline ala suurusega 4,4 ha vastavalt kruntide sihtotstarvetele, kas jäätmehoidla maa (J), transpordimaa (L), tootmismaa (T), alaliigiga tootmishoonete maa (Th) või sotsiaalmaa (Ü) alaliigiga üldmaa (Üm). Nimetatud territooriumil aadressiga Võidu 127 asuvad AS Kallaste Kalur omandis olevad ehitised – püüniste laod, milliseid AS Kallaste Kalur kasutab igapäevases majandustegevuses. AS Kallaste Kalur on esitanud 16.12.1997 avalduse Võidu 127 asuva maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Enne erastamise avalduse esitamist oli AS Kallaste Kalur kasutuses oleva maaüksuse suuruseks vastavalt maaüksuse plaanile 30 582 m
6. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse raames on AS Kallaste Kalur kasutuses olev krunt 01.11.2005 mõõdistatud ning katastriplaani alusel on Võidu 127 katastriüksuse pindalaks 28 938 m
7. Katastritoimik on esitatud Kallaste Linnavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise toimingute läbiviimiseks. Kallaste Linnavolikogu 03.02.2006 otsusega nr 23 otsustati mitte nõustuda AS Kallaste Kalur taotlusega Võidu 127 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ja maa ostueesõigusega erastamiseks. AS Kallaste Kalur vaidlustas nimetatud otsuse ja Kallaste Linnavolikogu tühistas 20.03.2006 otsusega nr 25 eelnevalt vastuvõetud õigusvastase otsuse, millest tulenevalt jätkub Võidu 127 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetlus. AS Kallaste Kalur palus halduskohtul Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 21 tühistada, kuna otsus on tehtud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme valesti kohaldades. Kuivõrd maa munitsipaalomandisse jätmine riivab otseselt kaebaja õigusi ja vabadusi, oleks tulnud kaebaja kaasata haldusmenetlusse ja anda talle võimalus esitada omapoolseid seisukohti. Haldusakt on põhjendamata. Otsusest ei nähtu, millist MaaRS § 28 lg 1 ette nähtud maadest on vallavolikogu silmas pidanud. Vaidlusalune maa ei vasta ühelegi MaaRS § 28 lg 1 toodud kriteeriumitest. Kuna kaebaja omab vaidlusalusel maal laohoonet ning tal on kehtiv ehitusluba teise laohoone ehitamiseks, siis ei ole võimalik seda maad munitsipaalomandisse taotleda. Samuti on maa ostueesõigusega erastamise menetlus välistavaks asjaoluks maa munitsipaliseerimise menetluse suhtes.
8. Kallaste Linnavolikogu ja Kallaste Linnavalitsus palusid jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt otsustati vaidlusalune maa taotleda munitsipaalomandisse põhjusel, et Kallaste linn osaleb Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojektis, mille kaudu rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahadest Kallaste linna veevarustuse, kanalisatsiooni ja reoveepuhasti väljaehitamist. Ainus sobiv koht rajatavale reoveepuhastile on nimetatud maa-ala. Kuna kaebaja ei ole talle 02.05.2006 edastatud Võidu 127 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku põhjal esitanud tellimust katastriüksuse moodustamiseks ega sellest ka kohalikku omavalitsust teavitanud, siis on kaebaja kaotanud Võidu 127 ehitise teenindamiseks maa erastamise õiguse. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus rahuldas 05.11.2007 otsusega kaebuse ning tühistas Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 21 ja mõistis välja Kallaste Linnavolikogult AS Kallaste Kalur kasuks menetluskulud summas 18 134 krooni. Otsuse kohaselt on kaebaja vaidlustatud otsuse suhtes kolmandaks isikuks, kuivõrd maa munitsipaalomandisse jätmine riivab otseselt tema õigusi ja vabadusi, mistõttu oleks vastustaja pidanud kaebaja haldusmenetlusse kaasama ning andma talle võimaluse esitada 2 omapoolseid seisukohti enne otsuse vastuvõtmist. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmine on menetlusõiguse oluline rikkumine, mis annab aluse õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab haldusakti andmine olema kirjalikult põhjendatud. Õiged on kaebaja väited, et esiteks ei ole otsuses täpsustatud, millist MaaRS § 28 lg 1 ette nähtud maadest on volikogu silmas pidanud ja teiseks ei vasta vaidlusalune maa ühelegi MaaRS § 28 lg 1 toodud kriteeriumitest. Kui vastustaja leidis, et vaidlusalune maa vastab mõnele MaaRS § 28 lg 1 loetelus toodud maale või esines muu põhjus maa munitsipaliseerimise otsustamiseks, oleks pidanud seda otsuses näitama. Kuna seda ei ole tehtud, on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. MaaRS § 20 lg 1 kohaselt kui maad taotletakse riigi omandisse MaaRS § 31 esimese lõike punkti 8 alusel või munitsipaalomandisse käesoleva seaduse § 28 teise lõike alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses. Seega MaaRS § 20 lg 1 tulenevalt ei ole võimalik munitsipaliseerimine maa ulatuses, mille erastamist juba taotletakse teise isiku poolt. Õige on kaebaja väide, et maa ostueesõigusega erastamise menetlus on välistavaks asjaoluks maa munitsipaliseerimise menetluse suhtes. Kaebajal on maa omandamisel eesõigus ja kui alustatud maa ostueesõigusega erastamise menetlus viiakse lõpule, siis on selge, milline saab olema kaebajale kuuluva maa suurus, ning alles siis saab otsustada maa munitsipaliseerimise küsimuse. Kuna kaebus rahuldatakse, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud Kallaste Linnavolikogu kanda. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 18 134 krooni, millest advokaadi abi eest on tasutud 18 054 krooni ja riigilõivu kaebuse esitamisel halduskohtule 80 krooni. Kohus leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele ja Kallaste Linnavolikogult tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 18 134 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. Kallaste Linnavolikogu taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist õigusabikulude väljamõistmise osas summas 18 054 krooni. Apellant ei vaidlusta riigilõivu väljamõistmist summas 80 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitatakse kooskõlas HKMS § 93 lg 1 menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. AS Kallaste Kalur on kohtule esitanud 16.10.2007 dateeritud kohtukulude nimekirja ja Advokaadibüroo Aivar Pilv arve koos tunniarvestusega, kuid nimetatud dokumentidest ei nähtu seos käesoleva kohtumenetlusega. Kohtukulude nimekirjast selgub, et tasu advokaadi abi eest sisaldab dokumentidega tutvumist, õigusliku positsiooni kujundamist, kaebuse koostamist ja esitamist halduskohtule Kallaste Linnavalitsuse 19.07.2007 kirja nr 5-6/630 kui võimaliku haldusakti tühistamise nõudes ning esindust asja läbivaatamisel halduskohtus. Ka tunniarvestuselt nähtub, et õigusabi on osutatud seoses Kallaste Linnavalitsuse 19.07.2007 haldusaktiga nr 5-6/
11. Samuti ei klapi tunniarvestusel toodud kuupäevad – nii on kaebuse koostamise kuupäevaks märgitud 22.08.2007, samas kui toimikust nähtub, et kaebus on esitatud juba 05.06.
12. Käesolevas kohtuasjas käis vaidlus Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 21, mitte Kallaste Linnavalitsuse 19.07.2007 kirja nr 5-6/630 üle. Seega on AS Kallaste Kalur esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja õigusabikulude arve hoopis teise asja kohta. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et käesolevas asjas ei ole AS Kallaste Kalur kohtukulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mis on vastavalt HKMS § 93 lg 1 menetluskulude 3 välja mõistmata jätmise aluseks. Dokumendid, millised AS Kallaste Kalur on esitanud seoses Kallaste Linnavalitsuse 19.07.2007 kirjaga, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtutoimikust ei nähtu ka, et AS Kallaste Kalur oleks esitanud kohtule dokumendi, mis tõendaks tema poolt menetluskulude kandmist. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-48-06 märkinud, et “alates
13. septembrist 2006 kehtib HKMS § 93 lg 1 teises sõnastuses ning varasema § 93 lg-ga 1 otseselt sarnast sätet seadustikus ei ole. Kehtiva HKMS § 83 lg 5 kohaselt peab kohus igas kohtuastmes arvestust asjas kantud menetluskulude kohta ning mõistet „kantud kulud“ kasutatakse veel § 92 lg-s 8 ja § 93 lg-s
14. Sellest tulenevalt on halduskohtumenetluses teise poole kasuks endiselt võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud.” Lähtudes eeltoodust pole AS Kallaste Kalur menetluskulude väljamõistmine võimalik ka põhjusel, et kohtule pole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks AS Kallaste Kalur poolt õigusabikulude reaalset tasumist. Lisaks jääb arusaamatuks asjaolu, miks on kohus Kallaste Linnavolikogult välja mõistnud õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu. Isegi kui õigusabikulud oleks seotud käesoleva asjaga ning reaalselt tasutud, pole AS Kallaste Kalur väitnud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Apellandil on alust arvata, et AS Kallaste Kalur saab tasutud käibemaksu riigilt tagasi, seega rikastuks alusetult käibemaksu summa võrra.
15. AS Kallaste Kalur palub oma kirjalikus vastuses muuta halduskohtu otsust menetluskulude väljamõistmise osas selliselt, et Kallaste Linnavolikogult mõistetakse AS Kallaste Kalur kasuks välja 14 265 krooni. Vastuväidete kohaselt oli Tartu Halduskohtu menetluses samaaegselt kaks AS Kallaste Kalur kaebuse alusel algatatud asja: 1) AS Kallaste Kalur kaebus Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 21 peale (haldusasi 3-07-1152) ning 2) AS Kallaste Kalur kaebus Kallaste Linnavalitsuse 19.07.2007 kirja nr 5-6/630 peale (haldusasi nr 3-07-1674). Mõlemad kaebused vaadati kohtus sama kohtuniku poolt läbi samal päeval, s.o 16.10.2007, vahetult teineteisele järgnevalt. Halduskohus on ilmselt ekslikult võtnud haldusasja nr 3-07-1152 juurde teise haldusasjaga seotud kohtukulude nimekirja. Käesoleval juhul on kohtul alus võtta menetluskulude küsimuse lahendamisel aluseks advokaadibüroo Aivar Pilv arve nr 20070425 koos selle tasumist kinnitava tõendiga, millised on lisatud käesolevale vastusele, kuivõrd AS Kallaste Kalur on haldusasja nr 3-07-1152 esimese astme kohtus menetlemisega faktiliselt kandnud kulusid summas 14 265 krooni, selles osas ei ole Kallaste Linnavolikogu sisuliselt vastu vaielnud ning väära nimekirja alusel kohtukulude väljamõistmine on olnud ilmselt kohtu poolne eksitus. Ühtse praktika seisukohalt on otstarbekas rahuldada õigusabikulude taotlus käibemaksulise summana, sest käibemaksu mahaarvamise õigsuse ja põhjendatuse kontrollikohustuse panemine kohtule ei ole mõistlik. Käibemaksuarvestust peab maksumaksja ise ja vajadusel teeb oma deklaratsioonides vastavad korrigeerimised. Samas seisukohta toetab Riigikohtu lahend nr 3-3-1-58-07, mille punktis 15 on kolleegium asunud seisukohale, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga.
16. Kallaste Linnavolikogu oma vastuses AS Kallaste Kalur kirjalikule vastusele leiab, et apellandi väited ei vasta tõele. Kui eeldada, et halduskohus oleks liitnud arved ekslikult valede toimikutega, siis peaks haldusasja nr 3-07-1674 toimikus sisalduma käesoleva haldusasjaga seotud menetluskulude nimekiri ja kuludokument. Tegelikkuses neid seal ei ole ning halduskohus otsuses haldusasjas nr 3-07-1764 on menetluskulude osas märkinud, et kohtule esitatud tõenditest nähtub AS Kallaste Kalur poolt vaid riigilõivu tasumine summas 4 80 krooni. Käesoleva haldusasjaga seotud kuludokumente ei olegi aga vastustaja halduskohtule kunagi esitanud, mistõttu tegemist ei saa olla kohtu poolse eksitusega. Samuti palutakse tähelepanuta jätta vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud dokumendid, kuna need ei ole kooskõlas HKMS §-s 93 lg 1 sätestatuga esimese astme kohtus esitatud. AS-lt Kallaste Kalur palutakse välja mõista 7 622.80 krooni Kallaste Linnavolikogu kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
18. novembri 2007 otsus kuulub tühistamisele osas, millega Kallaste Linnavolikogult mõisteti välja 18 054 krooni AS Kallaste Kalur kasuks õigusabikulude katteks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et AS Kallaste Kalur on küll kohtule esitanud dokumendid oma menetluskulude kohta, kuid kohtule ei ole esitatud dokumenti, mis kinnitaks, et tema poolt on need menetluskulud ka kantud. HKMS § 83 lg 5 kohaselt igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude kohta. Samuti räägivad kantud menetluskuludest ka HKMS §-d 92 lg 8 ja 93 lg
19. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-48-06 märkinud, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Kuna AS Kallaste Kalur pole halduskohtule esitanud tõendit, et tema poolt on õigusabikulude eest tasutud, siis jäävad menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses väidetuga, et AS Kallaste Kalur esindaja poolt halduskohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu seost käesoleva haldusasjaga. Antud haldusasjas on AS Kallaste Kalur poolt esitatud kaebus Kallaste Linnavolikogu
20. märtsi 2007 otsuse nr 21 tühistamiseks. Kohtukulude nimekirjale lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on AS Kallaste Kalur esindaja andnud õigusabi seoses Kallaste Linnavalitsuse
21. juuli 2007 kirjaga nr 5-6/
22. Seega ei ole osutatud õigusabi seotud vaidlusega käesolevas haldusasjas ja selline õigusabi ei kuulu hüvitamisele antud haldusasja raames. Ringkonnakohus ei nõustu AS Kallaste Kalur kirjaliku vastusega, milles taotletakse menetluskulude väljamõistmise osas otsuse muutmist ja palutakse Kallaste Linnavolikogult välja mõista 14 265 krooni AS Kallaste Kalur kasuks. Taotlust on põhjendatud sellega, et kuna halduskohtus oli samal päeval arutusel 2 haldusasja, mis olid seotud AS-ga Kallaste Kalur, siis on halduskohus võtnud käesoleva asja juurde ekslikult teise haldusasjaga seotud nimekirja ja õige nimekiri asub teise haldusasja materjalide juurde. Ringkonnakohtu poolt väljanõutud haldusasja nr 3-07-1674 toimikust nähtuvalt ei ole selles asjas AS Kallaste Kalur poolt esitatud menetluskulude taotlust, seda ei nähtu ka kohtuistungi protokollist. Haldusasjas nr 3-07-1674 on otsus jõustunud
23. detsembril 2007 ja sellele ei ole esitatud apellatsioonkaebust seoses menetluskulude mitteväljamõistmisega. Seega ei ole ka käesolevas asjas tegemist halduskohtu poolse eksimusega, vaid AS Kallaste Kalur esindaja on ise esitanud halduskohtule ebaõige menetluskulude nimekirja. Kuna õiget menetluskulude nimekirja ei ole halduskohtule esitatud, siis puudus halduskohtul õigus menetluskulusid välja mõista. Samas nõustub ringkonnakohus AS Kallaste Kalur kirjaliku seisukohaga selles, et vastavalt Riigikohtu lahendile 3-3-1-58-07 tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud 80 krooni riigilõivu väljamõistmist. Ülejäänud osas jäävad AS Kallaste Kalur õigusabikulud tema enda kanda. 5 Ringkonnakohus ei nõustu Kallaste Linnavolikogu taotlusega välja mõista AS-lt Kallaste Kalur nende kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 7 622.80 krooni suuruses summas. Riigikohus lahendis nr 3-3-1-24-07 viitab, et HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Kolleegium möönab, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Kuna antud juhul oli kohtuotsus vaidlustatud vaid menetluskulude väljamõistmise osas, siis ei olnud vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine. Sellest tulenevalt puuduvad alused menetluskulude väljamõistmiseks Kallaste Linnavolikogu kasuks. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi