KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2671 Haldusasi M.K. i taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel Tartu Vangla direktori
- detsembri 2007 käskkirja nr 14/1517 tühistamise nõudes ning Murru Vangla, Tartu Vangla ja Narva Arestimaja peale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooskul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD M.K. esitas 28.12.2007 halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 14.12.2007 käskkirja nr 1-4/1517 tühistamise ning Murru Vangla, Tartu Vangla ja Narva Arestimaja peale kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt etapeeriti kaebajat ajavahemikul 11.10.2007 kuni 13.12.2007 Murru Vanglast Tartu Vanglasse ning Tartu Vanglast Narva Arestimajja ja tagasi. Etapeerimise päevadel jäeti kaebaja korduvalt ilma söögi ja kuivtoiduta, sihtkohta saabudes jäi kaebaja ilma ka õhtusöögist ja pidi kannatama nälga, samuti paigutati ta kartserisse. Kaebaja leiab, et tegemist on ebainimliku ja seadusevastase tegevusega ning palub kohtul välja mõista talle tekitatud füüsiliste ja moraalsete kannatuste eest Murru Vanglalt 5000 krooni, Narva Arestimajalt 5000 krooni ning Tartu Vanglalt 10 000 krooni. Samuti vaidlustas M.K. Tartu Vangla direktori 14.12.2007 käskkirja nr 1-4/1517, millega teda karistati noomitusega selle eest, et ta keeldus 20.11.2007 kella 9.10 paiku minemast temale määratud jalutusboksi ja soovis minna tagasi oma elusektsiooni ning kambri 3138 juures keeldus valvurile näitamast oma nimesilti. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest kahjunõude esitamisel. Käskkirja tühistamise nõude eest on kaebaja riigilõivu summas 80 krooni tasunud. Tartu Halduskohtu 21.01.2008 määrusega võeti kaebus menetlusse, märkides, et riigilõivust vabastamise taotlus lahendatakse pärastvastustajatelt vastuste saamist. Vastustajad esitasid kohtule vastused kaebusele. Ida Politseiprefektuur leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud avaliku võimukandaja tegevuse või tegevusetusega ning kaebaja ei ole tõendanud, et talle põhjustati füüsilisi või moraalseid kannatusi. Arestimajas koheldi teda võrdselt teiste kinnipeetavatega. Tartu Vangla möönab, et kaebaja kartserisse paigutamine üheks ööks oli õigusvastane, kuid selle eest rahalise hüvitise nõudmine ei ole põhjendatud. Murru Vangla leiab, et kaebaja toiduta jätmine võis tekitada mõningaid ebamugavusi (tühja kõhu tunnet), kuid see ei too kaasa riigivastutuse seaduse § 9 sätestatud tagajärge. Tartu Halduskohus jättis 11.02.2008 määrusega M.K. i taotluse riigilõivust vabastamiseks kahjunõuete esitamisel rahuldamata ning kohustas M.K. it esitatud mittevaralise kahju nõuetelt tervikuna tasuma riigilõivu summas 600 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda kahe nädala jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruse kohaselt tuleks vastavalt riigilõivuseaduse § 56 lg 11 kaebajal tasuda kahjunõudelt riigilõiv summas 600 (3% 20 000-st) krooni. Käskkirja tühistamise nõudelt on M.K. riigilõivu summas 80 krooni tasunud. Kaebaja isikukonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja kontol on seisuga 14.01.2008 69.40 krooni. Kohus leidis, et kaebaja on maksejõuetu ega ole suuteline halduskohtusse 20 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudega kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu tasuma. HKMS § 91 lg 1 sõnastusest nähtuvalt kaalub kohus pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist tema vabastamist riigilõivu tasumisest. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 märgib Riigikohus järgnevat: Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Kaebaja on lisaks käskkirja tühistamise nõudele esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 20 000 krooni, kusjuures väidetav kahju seisneb mittepüsivates füüsilistes ja emotsionaalsetes kannatustes (kartserisse paigutamine üheks ööks, tühja kõhu tunne). Eelosundatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-07 märgib Riigikohus, et sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et kaebaja vabastamine riigilõivust mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt ei ole põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.K. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning M.K. i vabastamist riigilõivu suuruses 600 krooni tasumisest. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vastustajad oma kirjalikes vastustes tunnistanud, et kaebuses viidatud seadusevastane tegevus on aset leidnud. Ebaseadusliku kartserisse paigutamise ja toidust ilmajätmise eest on kaebajal õigus saada rahalist kompensatsiooni. Kohus tuvastas, et kaebaja on maksejõuetu ja ei suuda riigilõivu tasuda. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja pöördumine kohtusse kompensatsiooni nõudega seaduslik ning ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada. Halduskohtu viidatud riigikohtu lahendis räägitakse põhjendamatutest kaebustest, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Halduskohtu määrus takistab kaebajal kasutamast Euroopa konventsioonis (art 41) ette nähtud õigust õiglasele kompensatsioonile. Eesmärgiga riigi vahendeid kokku hoida ei ole kaebaja taotlenud endale asjas riigi kulul advokaadi määramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Seega on küsimus, kas isik tuleb vabastada riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu, antud kohtu otsustada. Antud juhul on kohus keeldunud määruskaebuse esitaja vabastamisest riigilõivu tasumisest tema poolt esitatud mittevaralise kahju nõudest. Halduskohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-40-07 alusel peab kohus peab hindama ka seda, kas on tegemist isiku olulise õigusega, mis jääks maksejõuetuse tõttu kaitseta. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks, sest sellest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või elukorraldus. Väidetav kahju seisneb mittepüsivates füüsilistes ja emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus saada rahalist hüvitist, kuid selle saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks nii oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Pealegi võib pidada äärmiselt küsitavaks, kas talle on tekitatud selline mittevaraline kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi