Obsah (5)

§ 442§ 367§ 162§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-32081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 25.jaanuar 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi EEAS-i (registrikoo

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.01.2001 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste 2 osutamise lepingu ning mõõtepunkti andmete kinnitamise akti. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus EEAS (edaspidi hageja) varustama tarbimiskohta aadressiga XXX Tallinnas elektrienergiaga ja MB(edaspidi kostja) tasuma tarbimiskohal tarbitud elektrienergia eest. Tarbimiskohal mõõtis elektrienergiat elektriarvesti nr

1. Seisuga 31.01.2001 olid elektriarvesti näidud vastavalt päevase näit 0010577 ja öise näit
2. Nimetatud elektriarvesti demonteeriti 22.01.2007 ja fikseeriti näitudeks vastavalt päevase näit 0242846 ja öise näit 0223769, mida kostja kinnitas oma allkirjaga. Kostja tasus hagejale näitudeni vastavalt päevase näit 0024266 ja öise näit
3. Kostjal on hageja eest tekkinud võlgnevus elektrinäitude valesti fikseerimise tulemusena. Nimelt olid kostja poolt hagejale teatatud elektriarvesti näidud tegelikest näitudest kümme korda väiksemad. Hageja palub kostjalt välja mõista tekkinud võlgnevus perioodi 14.01.2005 – 22.01.2007 eest. Nimetatud ajavahemikus tarbis kostja elektrienergiat vastavalt päevane alates näidust 0200650 kuni näiduni 0242846 koguses 42 196 kWh ja öine alates näidust 0172800 kuni näiduni 0223769 koguses 50 969 kWh. Kostja tarbimise kogumaksumus nimetatud perioodil on 105 845.75 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 105 845.75 krooni ja lepingust tuleneva viivise summas 11 747.50 krooni ning täiendava viivise 0.06 % põhivõlgnevuselt alates 01.09.2007 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuses kostja seisukohale selgitas hageja, et elektriarve nr 32903599 lõppnäidud (kostja poolt 31.12.2006 teatatud näidud) on kostja võlgnevuse algnäitudeks. Elektriarvesti demonteerimisel selgus suur elektriarvesti näitude vahe kostja poolt viimati (31.12.2006) teatatud elektrinäidu ja elektriarvesti tegelike näitude vahel. Kostjal on tegelikult tarbitud elektrienergia eest tasumata koguste eest vastavalt päevane 218 580 kWh ja öine 201 556 kWh. Seega on hageja otsustanud niigi jätta kostjalt nõudmata tasu üle 300 000 kWh eest, mistõttu ei ole mõistlik enam nõuet vähendada. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt nõutav põhinõue on ebaselge. Kohtule ei ole esitatud tariifide suurust, nende kehtestamise aega ja alust. Kostja leiab, et oluline on tuvastada, kas hageja on ajavahemikul 14.01.2005 – 22.01.2007 kontrollinud kostja elektriarvesti näite, millal see toimus ja millised näidud olid fikseeritud kontrollaktides. Kostja võlgnevuse arvutamisel tugineb hageja OÜ J tööülesande nr 07-19130 kohta koostatud aktile. Samas ei ole välistatud viga vastava akti koostamisel. Hageja poolt arvutatud võlgnevus on liiga suur. Kostja on tavatarbija ja ei kuluta elektrienergiat rohkem kui on vaja olme elektriseadmete kasutamiseks. Samuti ei ole hageja kinni pidanud omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrast. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et on toiminud heas usus. Kostjal on pangas vormistatud otsekorraldusleping ja ta on tasunud kõik hageja poolt esitatud arved. Näidud teatas kostja hagejale telefoni teel. Seega ei saa välistada viga näitude fikseerimisel. Kuna tegemist pidi olema kostja poolt omavolilise tarbimisega, siis pidi hageja selle fikseerimisel lähtuma vastava korra §-dest 2-
4. Seda aga hageja teinud ei ole, seega on omavoliline tarbimine tõendamata. Samuti taotles kostja esindaja, et juhul, kui hagi rahuldataks, määrataks kindlaks ka kohtuotsuse täitmise kord. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ning kostja selgitused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaks määramiseks aga tuleb jätta rahuldamata.
5. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjas tähtsust omavates asjaoludes: 3 • • • • • 31.01.2001 sõlmiti poolte vahel elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 17980179-1/31.01.2001 tarbimiskohaga XXXTallinnas; hinnapaketiga elektrienergia püsitasu ja ajatariifidega; elektrinäitude fikseerimise vajadusega 01.01, 01.04, 01.07 ja 01.10 ning teatamise kohustusega fikseerimisest viie päeva jooksul; võrguettevõtja kohustusega saata arve hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates näitude laekumisest; tarbija kohustusega tasuda elektrienergia, võrguettevõtte ja muude teenuste eest vastavalt valitud hinnapaketile, lepingus kokkulepitud korrale ja lepingu osaks olevate kehtivate hinnakirjade alusel (t lk 7-8); kostja teatas näite vastavalt lepingule ja tasus talle esitatud arved; lepingu sõlmimisel fikseeriti mõlemapoolsete allkirjadega arvesti päevase näidiku näiduna 0010577 ja öise näidiku näiduna 0004430 (t lk 9); 22.01.2007 toimus mõõtesüsteemi plaaniline vahetamine ja mõlemapoolsete allkirjadega fikseeriti äravõetud arvesti päevase näidiku näiduna 0242846 ja öise näidiku näiduna 0223769 (t lk 10); kuna arvesti vahetamise seisuga oli kostja teatanud näite ja tasunud näiduni vastavalt päevane 0024266 ja öine 0022213 (t lk 42), siis väljastas hageja kostjale 31.01.2007 arve täiendavalt tarbitud elektrienergia eest 508 271.77 krooni tasumiseks (t lk 11), teostades ümberarvestuse tarbimisperioodil kehtinud hinnakirjade alusel (t lk 12-13, vähendas nõuet 335 405.37 kroonini); kohtus hageb hageja tasumist perioodil 14.01.2005 kuni 22.01.2007 vähemtasutud, kuid tarbitud, elektrienergia eest; vastavalt vahetatud arvestile tarbis kostja perioodil 22.01.2007 kuni 02.03.2007 elektrienergiat kokku 8087.50 krooni eest (t lk 68).
6. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et otsuse punktis 1 nimetatud asjaoludega on hageja nõue täies ulatuses tõendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud, et kostjal oli kohustus teatada elektriarvesti näite ning et seda ta ka tegi, kuid et arvesti plaanilisel vahetamisel selgus, et teatatud näidud ei vasta arvestil olevatele numbrinäitudele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks olnud tehniliselt mittekorras arvestiga. Seega tuleb eeldada, et arvestil fikseeritud näidud väljendasid tarbija poolt tegelikult tarbitud elektrienergia hulka, mis aga osutus oluliselt suuremaks sellest elektrienergia hulgast, mille eest oli võrguettevõttele tasutud. Seega leidis tuvastamist, et kostja kui tarbija poolt oli rikutud pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust tasuda tegelikult tarbitud elektrienergia eest ja tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-st 1 ei oma asjas tähtsust kostja süü olemasolu.

1. Kostja vastuväited omavolilise tarbimise fikseerimise korra mittejärgimise ja tema poolt nii suures ulatuses tegelikkuses tarbimise võimatuse kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud ega saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Elektrienergia omavolilise tarbimise mõiste on sätestatud elektrituruseaduse (EITS) § 68 lg-s
2. Nimetatud sätte kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine omavoliline, kui 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või kui mõõteseadme toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Antud vaidluses ükski nimetatud alustest, mis annaksid aluse lugeda kostja poolt toimunud tarbimist, mille eest ei tasutud, omavoliliseks. Seega ei pidanud hageja ka järgima kostja poolt viidatud korda. Kohus ei välista, et kostja poolt kirjeldatud elektrienergia tarbimise iseloomu (elab üksinda, tarvitab nn tavalisi elektriseadmeid igapäevases elukorralduses jmt) alusel võiks mõistlik 4 inimene tõepoolest asuda seisukohale, et tõendamist leidnud hulgas kahe aasta jooksul on elektrienergiat tarbida vägagi ebareaalne. Samas ei ole aga võimalik ei kohtul ega hagejal nn tagantjärgi kuidagi veenduda, milles seisnes hagetaval perioodil (jaanuarist 2005 kuni jaanuarini 2007) kostjapoolne tegelik tarbimine. Nagu eelpool juba kohus leidis, et kuna ei ole esitatud tõendeid jaanuaris 2007 mahavõetud arvesti tehnilise mittekorrasoleku kohta, siis tuleb eeldada, et nimelt arvestil fikseeritud ulatuses kostja elektrienergiat tarbiski. Kaudselt tõendab näitude tegelikkusele vastavust ka asjaolu, et ka uue arvesti alusel tarbis kostja perioodil 22.01.2007 kuni 02.03.2007, see on 1 kuu ja 10 päevaga, elektrienergiat vastavalt 3357 kWh ja 3424 kWh, see on kokku 8087.50 krooni eest. Arvestades, et hagetaval perioodil oli ühes kuus tarbitud keskmiselt 4410.24 krooni eest, siis saab järeldada, et tegemist ongi kostja tavaliste tarbimisharjumustega. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud hagetav põhivõlgnevus. VÕS § 76 lg-de 1-3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
3. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise (täitmisega viivitamise) korral muuhulgas õigus nõuda viivist. Otsuses eelpool leidis tõendamist, et kostja viivitas pooltevahelisest lepingust tuleneva kohustuse --- tarbitud elektrienergia eest tasumine --- täitmisega, tasudes hagetaval perioodil tarbitud elektrienergia eest vaid osaliselt, kusjuures tasumata osa on tasumata senini. Seega on kostja viivituses ning vastavalt lepingu punktile 3.6 on tal kohustus ja hagejal vastavalt õigus nõuda viivise tasumist. Kostja poolt kohustuse täitmata jätmise õigustatus VÕS § 113 lg 4 mõttes tõendamist ei leidnud. Seega on hageja viivise nõue hagiavalduse esitamise seisuga põhjendatud ja tõendatud nii materiaalõiguslikult kui selle suurus hageja poolt esitatud aritmeetilise arvestusega (t lk 4). Viivise osas, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, nõude esitamiseks annab hagejale alusele

§ 367. 5.

Kostja esindaja esitas kohtuistungil taotluse

445 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata muuhulgas otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et taotlus on vajalik põhjusel, et kostja ei peaks hagi rahuldamise korral tasuma ühekordse maksena. Hageja esindaja oli nõus tasumisega kahe aasta jooksul igakuiselt võrdsete osamaksetena. Sellise tasumise korraga ei nõustunud kostja ise, kes selgitas, et tema varaline olukord sellist tasumist ei võimalda. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et arvestades hagetava tarbimise tegeliku toimumise perioodi (kahe aasta jooksul kolm kuni üks aasta tagasi) ning tasumata rahasumma suurust, tuleb nõustuda hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt enam kui kahe aasta peale kohtuotsuse täitmise pikendamine ei ole mõistlik. Kuna aga kostja teatas kohtule, et sellise aja jooksul ei ole ta niikuinii võimeline tasuma, siis puudub kohtul mõistlik põhjendus kostja suhtes sellist täitmise korda rakendada. Pooltel on võimalik kohtuotsuse täitmise viisis ja korras leppida ka peale selle jõustumist ning samuti veel täitemenetluses. 6.

§ 162

lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse 5 kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele, selliselt, et ka hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok