) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub 1 2-07-24963 rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. Kuna kostja ei ole asjas teinud ühtegi menetlustoimingut peale volikirja ja maksekviitungite kohtule esitamist, peab kohus võimalikuks lõpetada menetluse ilma kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest
lg-3 kohaselt eelnevalt teavitamata.
kohaselt ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 ja
Hageja AS H taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt AS H tasus 1000 krooni riigilõivu 03.07.2007.a Rahandusministeeriumi kontole nr XXXXXXXXXXX, viitenumbriga XXXXXXXXXXX ja makse selgitusega „AS H hagi JP vastu,03-JUL-07“. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab ASle H pool tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, millest pool (500 krooni) tagastatakse hagejale hagist loobumise tõttu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ülejäänud 500 krooni riigilõivu. Heli Käpp Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.