2-07-20375/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.

1. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-20375 Tsiviilasi Menetlusosalised LZ hagi OD vastu elatise suurendamise nõudes ja OD vastuhagi LZ vastu abielulahutuse nõudes. Hageja LZ(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja OD(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider (Advokaadibüroo XXX). Istungi toimumise aeg 07.12.2007.a. Istungil osalesid Hageja LZ Kostja OD Kostja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider RESOLUTSIOON
2. Lahutada ODi (isikukood XXX) ja LZ(isikukood XXX) vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX
3. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
4. Suurendada 06.10.1999.a Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/4/29-4878/98 kostjalt ODilt XXX.a. sündinud tütar JZ ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust 800 kr alates 01.06.2007.a. kuni 31.12.2007.a. 1 000 krooni võrra ja välja mõista elatis 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a. 1 400 krooni võrra ja välja mõista elatis 2 200 krooni kuus kostjalt ODilt kuni lapse täisealiseks saamiseni so XXX.a. hageja LZ kasuks.
5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.
6. Menetluskulud elatise nõudes jätta kogu ulatuses kostja OD kanda, abielu lahutamise nõudes jätta kohtukulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud LZesitas 20.05.2007.a. kohtusse hagi OD vastu elatise suurendamise nõudes. Kostja tasub elatisraha käesoleval ajal 800 krooni, kuid lapse vajadused on suurenenud. Hageja poolt esitatud tabelülevaate kohaselt kulub lapsele ühes kuus 6 765 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 4 333 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas elatise nõuet ja palus välja mõista elatis alates 01.06.2007.a. 3000 kr so suurendada välja mõistetud elatist 2200 kr võrra. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt L.Z vastuhagile vastuväiteid ei esitanud. Nõustus abielu lahutamisega, leidis, et abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja vastuväited Kostja hagi elatise nõudes ei tunnista. Kostja tasub kõik korteri halduskulud ja kommunaalteenuste eest makstavad tasu. Lisaks sellele maksab kostja hagejale igakuiselt 800 krooni tütre J ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt osaleb kostja perekonna ülalpidamises keskmiselt 3 313 krooniga kuus. Kostja ei nõustu hagiavalduses nimetatud kulude arvetsusega. Hageja on liialdanud kuludega ühe kuu kohta toidule, sidele, riietele ja jalanõudele. Kostja leiab, et hagejal võiks kuluda lapse ülalpidamiseks keskmiselt 3 400 krooni. 26.10.2007.a. esitas OD vastuhagi LZ vastu abielulahutuse nõudes. Poolte vahel lõppesid abielulised suhtes 2000.a. Omavahel ei suhtle juba aastaid. Kuna vastuhagis kostja keeldub perekonnaseisuametis abielu lahutamast, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kuna abielu jätkamine on võimatu, palub vastuhagis hageja abielu lahutada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et LZ hagi OD vastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt ning ODi vastuhagi LZ vastu abielulahutamise nõudes kuulub rahuldamisele. Esmalt lahendab kohus abielulahutamise ning seejärel elatise nõude. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikus ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. JZ sünnitunnistusega (t lk 7) on tõendatud, et JZ vanemateks on A (O ) D ja LZ. JZ elab XXX koos oma vanematega. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis alaealise JZ ülalpidamiseks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olle väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud igakuise elatusraha summat tütre ülalpidamiseks 2 200 krooni võrra. Kostja vaidleb hageja poolt palutud elatise summa suurendamisele vastu ning leiab, et on nõus maksma lapsele elatist kuus 2 100 krooni kuus. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta hageja poolt nõutud summat. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
7. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud arvestus, lapsele kuluva raha suhtes, on ebamõistlikult suur. Kostja vaidleb vastu hageja poolt näidatud kulutustele seoses koolikohustuse täitmisega so 930 kr kuus ja leiab, et mõistlik kulu kuus on 250 kr, kulutustele seoses riietele ja jalanõudele 2207 kr, mõistlik kulu kuus on kostja hinnangul 500 kr kuus. Kindlustusmaksed lapse kindlustamiseks ei ole vältimatu kulu, selleks ei saa teist vanemat kohustada. Samuti ei nõustu kostja vältimatute kuludega kuus summas 851 kr, piivavaks tuleks lugeda 290 kr (transport, tervishoid, hügieenitarbed): Kostja leiab, et lapse ülalpidamise kulud kuus võiksid olla 3000 kr. Arvestades asja materjale, hageja väiteid ja kostja vastuväiteid, asub kohus seisukohale, et elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et tagamaks lapse ülalpidamiseks vajalikku elatisraha, peab vanem olema aktiivne ja leidma selleks võimalusi. 2 Kohus nõustub hageja selles, et 06.10.1999.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatis summas 800 krooni ei ole antud hetkel enam piisav lapse kasvatamiseks ja seda tuleb suurendada. Kohus leiab, et mõistlik elatise suurus on hetkel summas 1 800 krooni, millises summas tuleb kostjal tasuda elatist alates 01.06.2007.a. kuni 31.12.2007.a. ja alates 01.01.2008.a. peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks elatise suuruseks 2 200 krooni tütar JZ ülalpidamiseks. Hageja näidatud kulutused summas 7078,15 kr 2007.a. septembrikuus võivad sellises suurusjärgus olla, kuid sellises suurusjärgus kulutused on reeglina (aga ei pea olema) seoses õppeaasta algusega, mitte aga igakuiselt. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel mõistlikku kulu toidule (sh puuviljad), õppevahenditele, tervishoiule, transpordile, rõivastele ja jalanõudele, kultuuriüritustele jms. Kohus leiab, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab elatise nõudes menetluskulud kostja OD. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 järgi kannavad abielu asjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jääavad abielu lahutamise asjas kummagi poole kulud nende endi kanda. Ene Tsefels Kohtunik 3