2-07-12507/9

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.

1. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-12507 Tsiviilasi OZhagi AZvastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja OZ(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja AZ(isikukood XXX, elukoht XXX). esindajad Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Välja mõista kostjalt AZ poja AZ(isikukood XXX) ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt, alates 29.03.2006.a. summas 1800 kr kuus, millele lisandub tulumaks, hageja OZ kasuks, kuni poja AZ(isikukood XXX, sündinud XXX.a.) täisealiseks saamiseni, s.o 28.02.2013.a. Kostjal AZ tasuda elatisraha iga kuu 10.kuupäevaks hageja, OZ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas . Jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja, AZ, kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud OZesitas 29.03.2007.a. kohtule elatise nõude maksekäsu kiirmenetluses ja 03.07.2007.a. hagi AZ vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooltel sündis XXX.a. poeg A, kes elab hageja juures. Kostja ei osale lapse ülalpidamisel juba 7 aastat. Hageja töötab ja tema töötasu moodustab 500 krooni, lisaks saab hageja lapsetoetust 300 krooni. Lapsele tehtavad igakuised kulutused on 3 520 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 3 000 krooni poja A ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 28.11.2007.a. esitas hageja hagiavalduse nõude täpsustuse. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 3 000 krooni poja A ülalpidamiseks alates 29.03.2006.a. kuni tema täisealiseks saamiseni. 04.12.2007.a. esitas hageja hagiavalduse nõude täpsustamise. Hageja palub välja mõista kostjalt alates 01.12.2007.a. igakuine elatusraha pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast hageja kasuks hiljemalt
5. kuupäevaks ja täiendavalt riigile makstavad maksud kuni poja A täisealiseks saamiseni. Välja mõista kostjalt 1 800 krooni poja A ülalpidamiseks alates 29.03.2006.a. kuni 01.12.2007.a., s.o 36 000 krooni hageja OZ kasuks ja täiendavalt riigile makstavad maksud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja AZesitas 21.11.2007.a. vastuse OZ03.07.2007.a. esitatud hagile. Kostja keskmine töötasu moodustab 5 670 krooni (bruto) kuus. Kostja on nõus tasuma elatist poja ülalpidamiseks summas 1 800 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OZ hagi AZ vastu elatise nõudes kuulub rahuldamisele. Hageja avaldas 04.12.2007.a. toimunud kohtuistungil, et soovib asja lahendamist edaspidi kirjalikus menetluses (t lk 46). Kohus on teinud 05.12.2007.a. kohtumääruse (t lk 50), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 07.01.2008.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.02.2008.a. AZ sünnitunnistusega (t lk 2) on tõendamist leidnud, et AZ vanemateks on AZ ja OZ. AZ elab ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja väitel ülalpidamiskohustus ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Eelnevast järeldub, et hageja nõue saada elatist alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 29.03.2006.a. , on kooskõlas seadusega. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
6. Kohus arvestab lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse määramisel mõistlikku kulu toidule (sh puuviljad), õppevahenditele, tervishoiule, transpordile, rõivastele, jalanõudele, kultuuriüritustele jms. Kohus leiab, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse, arvestades samas lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi. Kohus, arvestades hageja nõuet saada elatist tagasiulatuvalt summas 1800 kr kuus ja alates 01.12.2007.a. ulatuses poolt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (so 01.12.2007.aaastal kehtis kuupalgaalammäär 3600 kr) ehk summas 1800 kr ning asjaolu, et kostja on nõus tasuma elatist 1800 kr kuus ega pole esitanud vastuväiteid elatise nõudele tagasiulatuvalt, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb tagasiulatuvalt, alates 29.03.2006.a. välja mõista elatis poja ülalpidamiseks 1800 kr kuus, kuni poja täisealiseks saamiseni. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Arvestades eeltoodut, loeb kohus põhjendatuks hageja nõude selles, et väljamõistmisele kuuluvale elatisele lisandub tulumaks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 29.03.2006.a. summas 1800 kr , millele lisandub tulumaks, kuni poeg AZ täisealiseks saamiseni. Arvestades asjaolu, et kostja on asunud tööle 2007.a. aprillikuust ja tema keskmine töötasu AS-s MH on 5067,29 kr ning hageja töötasu AS EP palga tõendi kohaselt moodustab keskmiselt 7446,83 kr, on elatise suurus summas 1800 kr + tulumaks mõistlik, arvestades vanemate majanduslikke võimalusi. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. OZ on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Ene Tsefels Kohtunik 2