) § 319 lg-le 6. Avaldaja on seisukohal, et avalduses esitatud asjaolud ning õiguslikud põhjendused on käsitletavad mõjuva põhjusena, mis võimaldavad kohtul määrata aktsiaseltsi nõukogu asendusliikmed. 10.05.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 04.10.2007.a on puudutatud isik xxx esitanud kohtule kirjaliku seisukoha. xxx väidab, et uute nõukogu liikmete valimist takistab asjaolu, et aktsionär xxx soovib määrata aktisaseltsi nõukokku ainult enda usaldusisikuid. Ka eelnevas nõukogu koosseisus, mille volitused on lõppenud, kuulus enamus xxx usaldusisikutele (xxx ise ja xxx). xxx leiab, et kuivõrd eelmises nõukogu koosseisus esindas enamus nõukogu liikmeid avaldaja huvisid, peaks aktsionäride võrdsuse (
) ning õiguspärase ootuse printsiibist lähtudes olema temal õigus otsustada vähemalt enamuse nõukogu liikmete koosseis. Puudutatud isik xxx märgib, et ei ole kätte saanud avalduses mainitud xxx ettepanekut aktsionäride erakorralise üldkoosoleku läbiviimiseks. xxx ise on korduvalt pööranud xxx tähelepanu üldkoosolekute läbiviimise vajadusele, et arutada aktsiaseltsi majandusseisu ja kinnitada majandusaasta aruandeid. Aktsiaselts on jätnud täitmata oma kohustuse esitada äriregistrile kinnitatud majandusaasta aruanded. Äriregistrile on esitamata 2004, 2005 ja 2006 aasta majandusaasta aruanded. Sisuliselt eksisteerivad aktsiaseltsi sundlõpetamise alused vastavalt
§-le 60. 2 xxx palub määrata AS xxx nõukogu asendusliikmeteks xxx, xxx ja xxx. Puudutatud isiku xxx seisukohale on lisatud nimetatud isikute kirjalikud nõusolekud aktsiaseltsi nõukogu liikmeks määramise kohta, milles kandidaadid muu hulgas kinnitavad, et ei soovi nõukogu liikme kohustuste täitmise eest eraldi tasu ega sellega seotud kulutuste hüvitamist. Asja arutamise käigus 27.02.2008.a toimunud kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule esitatud kirjalikes avaldustes sisalduvate seisukohtade juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele taotluse osas määrata AS-ile xxx nõukogu asendusliikmed. Määratavate asendusliikmete isikuid puudutavas osas arvestab kohus ka puudutatud isiku xxx arvamusega. Tulenevalt
§-st 316 on aktsiaseltsil nõukogu, mis planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
lg-s 1 sätestatut arvestades kuulub nõukogu pädevusse ka juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi
lg 1 järgi aktsionäride üldkoosolek, seejuures on nõukogu liikme valimiseks vajalik tema kirjalik nõusolek.
lg 3 kohaselt valitakse nõukogu liige viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud volituste lühemat tähtaega. Mõjuval põhjusel võib väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme vastavalt
lgle 6 määrata kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Vastav menetlusõiguslik regulatsioon sisaldub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §§-des 602 jj. AS xxx põhikirja (muudatused kinnitatud 10.09.2002.a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusega) punkti 6.1 järgi on aktsiaseltsi nõukogul kolm liiget. Nõukogu liikmeks ei või põhikirja osundatud punkti järgi olla juhatuse liige, prokurist, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse järgi ära võetud õigus olla ettevõtja. Põhikirja punkti 6.2 kohaselt valib aktsiaseltsi nõukogu liikmed kolmeks aastaks ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Menetlusosaliste väidete kohaselt ei ole AS-il xxx kehtivate volitustega juhatust (juhatajat). Ka maakohtute registriosakondade elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt (seisuga 23.03.2008) puuduvad AS-il xxx kehtivad registrikanded juhatuse liikmete kohta. Viimase juhatuse liikme xxx volitused on registrikannetest nähtuvalt lõppenud 09.01.2007.a. Nõukogu liikmetena on äriregistris märgitud xxx, xxx ja xxx. Nimetatud nõukogu koosseisu volituste algusajaks on märgitud 06.09.2002.a. Lähtudes AS xxx põhikirja punktist 6.2, on nende nõukogu liikmete volitused tegelikult lõppenud 06.09.2005.a. Menetlusosaliste poolt esitatu põhjal otsustades ei ole uute nõukogu liikmete valimine aktsionäride üldkoosolekul võimalik erimeelsuste tõttu aktsionäride vahel, s.h erimeelsuste tõttu aktsiaseltsi majandusseisu õiglase kajastamise osas ning nõukogu liikmete isikute osas. Ülaltoodud asjaolusid arvestades esineb mõjuv põhjus
Lähtudes § 318 lg-st 1, on nõukogul kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Vastavalt
lg-le 41 ei või nõukogu liikmeks olla ka isik, kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on 3 keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. AS RECTUS VARA põhikiri nõukogu liikmete isikute osas täiendavaid piiranguid ei sisalda. Menetlusosalistel xxx ja xxx on sisuline vaidlus küsimuses, millised isikud AS xxx nõukogusse peaksid kuuluma ja tuleks sinna määrata. Nii xxx kui ka xxx poolt nimetatud kandidaadid vastavad aktsiaseltsi nõukogu liikmele seaduses sätestatud nõuetele (
lg 1), samuti ei ole kohtule teada asjaolusid, mis seadusest tulenevalt välistaksid nende isikute õiguse nõukogu liikmena tegutseda (
MS § 603 lg 3). Kohus leiab, et AS xxx nõukogu asendusliikmeteks tuleb määrata avaldaja xx, xxx ning xxx. xxx ning xxx on asja materjalidest nähtuvalt kuulunud aktsiaseltsi nõukogusse ka ennem ning on seetõttu võrreldes teiste kandidaatidega eeldatavalt paremini kursis äriühingu varasema majandustegevusega. See omakorda aitab tõenäoliselt paremini tagada järjepidevuse ühingu juhtimisalaste otsuste tegemisel. Samas ei ole xxx aktsionärina rahul enda huvide varasema esindatusega aktsiaseltsi nõukogus. Kuivõrd mõlemale aktsionärile kuulub 50% äriühingu aktsiakapitalist, on xxx nimetatud seisukoha arvestamine nõukogu liikmete määramisel kohtu hinnangul oluline. Seetõttu määrab kohus AS xxx nõukogusse kolmanda liikmena xxx poolt esitatud kandidaadi xxx. xxx enda määramist aktsiaseltsi nõukogusse ei pea kohus põhjendatuks eelkõige seetõttu, et tegemist on äriühingu endise ja käesoleva hetkeni ka viimase juhatuse liikmega. Kuivõrd nõukogu ülesandeks on
§-st 316 lähtuvalt ka järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle, võivad tema huvid nõukogu liikmena sattuda vastuollu äriühingu huvidega. Seejuures on avaldaja väitnud, et xxx on oma kohustusi AS xxx juhatuse liikmena rikkunud. Kohus märgib veelkord, et tulenevalt
lg-s 6 kestavad kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kuni uuete nõukogu liikmete valimiseni aktsionäride poolt. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
MS §-st 602 ja §-st 603, määrab kohus AS xxx nõukogu asendusliikmeteks xxx, xxx ja xxx Kohus ei määra kindlaks nõukogu liikmete tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratavate isikute kinnitusest lähtuvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega AS-ile xxx (TsMS § 606 lg 1). Kohus edastab TsMS § 455 lg-st 2 lähtudes käesoleva kohtulahendi ärakirja Harju Maakohtu registriosakonnale. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.