kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada KOS § 8, § 8 lg 3, § 13 lg 1, § 20, § 21, § 28 sätete alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 järgi võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriomanike ühisusena. Korteriomanikud võivad sõlmida korteriomandiseadusest erinevaid kokkuleppeid juhul, kui seadusest erineva kokkuleppe sõlmimine ei ole seadusega välistatud. KOS § 8 lg 3 sätestab, et KOS-i või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. KOS § 20 järgi võivad korteriomanikud kaasomandi valitsemiseks nimetada valitseja. Valitseja õigused ja kohustused tulenevad KOS §-st 21 ja korteriomanike otsustest. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Eelpoolnimetatud korteriomandiseaduse sätteid kohaldatakse KOS § 28 alusel ka vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.