3-07-1152/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1152 Otsuse kuupäev 05.november 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AS XXX kaebus Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsuse nr 21 peale Asja läbivaatamise kuupäev 16.oktoober 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AS XXX esindajad Fjodor Plesankov ja vandeadvokaat Margo Lemetti ning vastustaja – Kallaste Linnavolikogu esindaja Jaak Üprus ja kaasatud isiku - Kallaste Linnavalitsuse esindaja Kalju Siilivask Resolutsioon

1. Rahuldada AS XXX kaebus.
2. Tühistada Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsus nr
4. Välja mõista vastustajalt Kallaste Linnavolikogult kaebuse esitaja AS XXX kasuks menetluskulud summas 18 134 (kaheksateist tuhat ükssada kolmkümmend neli) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsusega nr 21 otsustati taotleda Kallaste linnas munitsipaalomandisse Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vaheline ala suurusega 4,4 ha vastavalt kruntide sihtotstarvetele, kas jäätmehoidla maa (J), transpordimaa (L), tootmismaa (T), alaliigiga tootmishoonete maa (Th) või sotsiaalmaa (Ü) alaliigiga üldmaa (Üm). Nimetatud territooriumil aadressiga Võidu 127 asuvad AS XXX omandis olevad ehitised – püüniste laod, milliseid AS XXX kasutab igapäevases majandustegevuses. AS XXX on esitanud 16.12.1997 avalduse Võidu 127 asuva maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Enne erastamise avalduse esitamist oli AS XXX kasutuses oleva maaüksuse suuruseks vastavalt maaüksuse plaanile 30 582 m
5. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse raames on AS XXX kasutuses olev krunt asukohaga Võidu 127 täiendavalt 01.11.2005 mõõdistatud ning katastriplaani alusel on Võidu 127 katastriüksuse pindalaks 28 938 m
6. Katastritoimik on esitatud Kallaste Linnavalitsusele maa ostueesõigusega erastamistoimingute läbiviimiseks. Kallaste Linnavolikogu võttis 03.02.2006 vastu otsuse nr 23, mille punkt 1 kohaselt otsustati mitte nõustuda AS XXX taotlusega Võidu 127 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ja maa ostueesõigusega erastamiseks. AS XXX vaidlustas nimetatud otsuse ja sellega seonduvalt Kallaste Linnavolikogu otsustas oma 20.03.2006 otsusega nr 25 eelnevalt vastuvõetud õigusvastase otsuse omaalgatuslikult tühistada, millest tulenevalt jätkub Võidu 127 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetlus. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Kallaste Linnavolikogu 19.03.2007 otsus nr 21 tühistada, kuna otsus on tehtud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme valesti kohaldades. Kaebaja seletuse kohaselt asuvad territooriumil aadressiga Võidu 127 AS XXX omandis olevad ehitised – püüniste laod, milliseid AS Kallaste Kalur kasutab igapäevases majandustegevuses juba üle kümne aasta. Kaebaja väidab, et Kallaste linn on teadlik sellest, et Võidu 127 maaüksust kasutab AS XXX õiguspärasel alusel, samuti on Võidu 127 asuva laohoone (ehitisregistri kood 104024367) rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba kehtiv dokument, mis toob endaga isikutele kaasa õigusi ja kohustusi. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd maa munitsipaalomandisse jätmine riivab otseselt tema õigusi ja vabadusi, siis oleks pidanud ka kaebaja kaasama haldusmenetlusse ja andma talle võimalus esitada omapoolseid arvamusi ja seisukohti juba enne otsuse vastuvõtmist. Kaebaja leiab, et tema menetlusse kaasamata jätmine on niivõrd oluline menetlusõiguse rikkumine, mis mõjutab asja otsustamist ja annab aluse õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja väidab, et kuigi MRS § 28 lg 1 annab loetelu võimalikest maadest, mida saab munitsipaalomandisse anda, ei ole vastustaja otsuses täpsustanud, millist MRS § 28 lg 1 ette nähtud maadest on vallavolikogu otsuse tegemisel silmas pidanud. Kaebaja väidab, et vaidlusalune maa ei vasta ühelegi MRS § 28 lg 1 toodud kriteeriumitest. Kaebaja on seisukohal, et haldusakti andmine peab vastavalt HMS § 56 lg 1 järgi olema kirjalikult põhjendatud, kuid vaidlustatud haldusaktist ei nähtu selle andmise alus ning puudutatud isik ei saa seda vaidlustada, mistõttu tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega. Kaebaja on seisukohal, et kuna AS XXX omab vaidlusalusel maal laohoonet ning tal on kehtiv ehitusluba teise laohoone ehitamiseks, siis antud juhul ei ole võimalik seda maad munitsipaalomandisse taotleda. Samuti on maa ostueesõigusega erastamise menetlus välistavaks asjaoluks maa munitsipaliseerimise menetluse suhtes. 2 VASTUSTAJA JA KAASATUD ISIKU VASTUVÄITED Kallaste Linnavolikogu ja Kallaste Linnavalitsuse esindajad paluvad jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt otsustati taotleda munitsipaalomandisse Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vaheline ala suurusega 4,4 ha vastavalt kruntide sihtotstarvetele põhjusel, et Kallaste linn osaleb Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojektis, mille kaudu rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahadest Kallaste linna veevarustuse, kanalisatsiooni ja reoveepuhasti väljaehitamist. Linnal tuli leida asukoht linna tarbeks rajatavale reoveepuhastile ja ainus sobiv koht Kallaste linna territooriumil on maa-ala, mis jääb Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahele. Vastustaja leiab, et kuna AS XXX ei ole 02.05.2006 talle edastatud ehitise Võidu 127 teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ettepaneku põhjal esitanud tellimust katastriüksuse moodustamiseks ega sellest ka kohalikku omavalitsust teavitanud, siis on AS XXX kaotanud ehitise Võidu 127 teenindamiseks maa erastamise õiguse. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et AS XXX kasutab Võidu 127 maaüksust õiguspärasel alusel ja seal asuvad ehitised – püüniste laod kuuluvad AS-le XXX. Kallaste Linnavalitsus on Võidu 127 asuva ehitise (laohoone, ehitusregistri kood 104024367) rekonstrueerimiseks väljastanud ehitusloa, mis on kehtiv dokument ja mis toob isikutele kaasa õigusi ja kohustusi. Vaidlust ei ole ka selles, et AS XXX on 16.12.1997 esitanud avalduse Võidu 127 asuva maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks ning mille menetlemine käesoleval ajal jätkub, seega oli Kallaste Linnavolikogu teadlik sellest, et Võidu 127 krunti kasutab AS XXX. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks muu hulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Kohus on seisukohal, et AS XXX on igal juhul vaidlustatud otsuse suhtes kolmandaks isikuks, kuivõrd maa munitsipaalomandisse jätmine riivab otseselt tema õigusi ja vabadusi, mistõttu sellest tulenevalt oleks vastustaja pidanud ka kaebaja haldusmenetlusse kaasama ja andma talle võimaluse esitada omapoolseid arvamusi ja seisukohti enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Riigikohus asus oma 19.12.2006 otsuses nr 3-3-1-23-06 seisukohale, et menetluse adressaadile ärakuulamisõiguse mitteandmine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku, antud juhul AS XXX, kelle õigusi maa munitsipaliseerimine oluliselt riivab, menetlusse kaasamata jätmine on aga menetlusõiguse oluline rikkumine, mis annab aluse õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab haldusakti andmine olema kirjalikult põhjendatud. 3 Riigikohus asus oma 17.05.2005 otsuses nr 3-3-1-16-05 seisukohale, et HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Olukorras, kus haldusaktis ei ole põhjendamiskohustust täidetud, ei saa ka seda kontrollida, mistõttu on rikutud puudutatud isikute võimalused oma õiguste kaitseks ning haldusakt on õigusvastane menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Õiged on kaebaja väited, et esiteks ei ole otsuses täpsustatud, millist MRS § 28 lg 1 ette nähtud maadest on volikogu otsuse tegemisel silmas pidanud ja teiseks ei vasta vaidlusalune maa ühelegi MRS § 28 lg 1 toodud kriteeriumitest. Kohus on seisukohal, et kuigi MRS § 28 lg 1 annab loetelu võimalikest maadest, mida saab munitsipaalomandisse anda, ei nähtu vaidlustatud otsusest siiski, milline maa on Võidu 127 krunt maareformi seaduse § 28 mõistes. Vaidlustatud otsuses on küll viidatud otsuse tegemise õiguslike alustena kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, maareformi seaduse § 25 ja § 28 ning Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusega nr 133 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 2 lg 1, kuid selline viide on väga üldsõnaline. Kui vastustaja leidis, et vaidlusalune maa vastab mõnele MRS § 28 lg 1 loetelus toodud maale või esines muu põhjus maa munitsipaliseerimise otsustamiseks, oleks pidanud seda otsuses näitama, kuid seda ei ole tehtud, mistõttu on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. MRS § 20 lg 1 kohaselt kui maad taotletakse riigi omandisse MRS § 31 esimese lõike punkti 8 alusel või munitsipaalomandisse käesoleva seaduse § 28 teise lõike alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses. Seega MRS § 20 lg 1 tulenevalt ei ole võimalik maa munitsipaliseerimine maa ulatuses, mille erastamist juba taotletakse teise isiku poolt. Õige on kaebaja väide, et maa ostueesõigusega erastamise menetlus on välistavaks asjaoluks maa munitsipaliseerimise menetluse suhtes. Asja materjalidest nähtuvalt esitas AS XXX taotluse maa erastamiseks juba 16.12.
7. Kohus on seisukohal, et kaebajal on maa omandamisel eesõigus ja kui juba alustatud maa ostueesõigusega erastamise menetlus viiakse lõpule, siis on selge, milline täpselt saab olema kaebajale kuuluva maa suurus, ning alles siis saab otsustada maa munitsipaliseerimise küsimuse. Arvestades eeltoodut kohus tühistab Kallaste Linnavolikogu 10.03.2007 otsuse nr
8. Kuna AS XXX kaebus rahuldatakse, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud Kallaste Linnavolikogu kanda. AS XXX on taotlenud välja mõista menetluskulud kogusummas 18 134 krooni, millest advokaadi abi eest on tasutud summas 18 054 krooni ja riigilõiv kaebuse esitamisel Tartu Halduskohtule summas 80 krooni. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ja Kallaste Linnavolikogult tuleb AS XXX kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 18 134 krooni Maare Aloe kohtunik 4 5