lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava 2 või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikus omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas või võtma asja vastu ning lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muuhulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Kuivõrd kostja ei ole hagi asjaolusid vaidlustanud, siis tuleb hageja poolt esitatud elektrienergia müügilepinguga nr 17015746 ja
lg 2, 4 järgi eeldada, et kostja on omaks võtnud ja seega omaksvõtu ja esitatud lepinguga lugeda tõendatuks, et kostjal on 10.09.2002 hagejaga sõlmitud VÕS § 208 järgi elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 17015746, mille järgi kohustus hageja tagama kostja varustamise elektrienergiaga korteris asukohaga XXX, Tallinn ning kostja kohustus tasuma tarbitud elektrienergia eest esitatud arvete alusel elektriarvel näidatud tähtpäevaks. Samuti tuleb
lg 2, 4 järgi eeldada ja lugeda tõendatuks, et kostja pidi kooskõlas VÕS § 76 ja 208 lg 1 tasuma elektrienergia eest alates 01.04.02 kuni 28.02.05 88,98 senti/kWh, koos käibemaksuga 105,00 senti/kWh; kuutasu 4,24 krooni, koos käibemaksuga 5,00 krooni ning alates 01.03.05 pidi kostja tasuma hinnapaketi kodu 1 järgi elektrienergia eest 126,04 senti/kW (sisaldab käibemaksu) ning et hageja esitas kostjale tasumiseks arve 22361540 summas 138,50 krooni maksetähtpäevaga 26.01.05 ja arve nr 24983253 summas 10679,80 krooni maksetähtpäev 03.08.05, kokku 10818,30 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Selle kinnituseks, et kostjale on esitatud arved, on hageja esitanud ka vastavate arvete koopiad. Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustus tasuda saadud elektrienergia eest ja jäädes hageja ees võlgu 10818,30 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 rahalise kohustuse täitmist ja võla 10818,30 krooni väljamõistmist. Lepingu p 9.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas, hageja nõuab viivist väiksemas ulatuses, so 0,06% päevas tahtaegselt tasumata summalt, mis on hageja õigus ega saa riivata kostja huve. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestuse aluseks olevaid asjaolusid ega viivise suurust, seega on
lg 2, 4 alusel tõendatud, et kostja viivitus ning viivise suurus on järgmine: seisuga 08.09.2006. a. võlgneb kostja hagejale viivisena 2618,59 krooni: Arve nr Kuupäev Põhivõlg Viivises Viivise % Viivis Summa kokku päevi 22361540 12.01.05 138,50 590 0,06 49.03 187,53 24983253 20.07.05 10679,80 401 0,06 2569,56 13249,36 10818,30 2618,59 13436,89 Eeltoodu alusel on hageja tulenevalt lepingust ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi õigus nõuda viivist. Arvestades ülaltoodut on kostja võlgnevus elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 17015746 järgi kokku 13436,89 krooni, millest 10818,30 krooni on põhivõlgnevus ja 2618,59 krooni viivis. Hageja palus viivise välja mõista alates hagi esitamisest 09.09.06 0,06% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates 09.09.06 0,06% päevas põhinõudest 10818,30 krooni kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 10818,30 krooni, viivis hagi esitamise seisuga 2618,59 krooni ja viivis pärast hagi esitamisest algusega 09.09.06 0,06% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulud 3 Kooskõlas
§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.