← Eesti

3-06-2460/9

Obsah (7)§ 31§ 24§ 35§ 62§ 25§ 30§ 9

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-06-2460 Otsuse kuupäev 08. juuni 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi AS GoBus kaebused Viljandi maavanema 02. novem

) §-s 31 ja riigihanke „Avalik liinivedu Viljandi maakonna liinidel" pakkumise kutse dokumentide punktis 9.6.

  1. sätestatud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele ja AS GoBus poolt esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis ei ole PKD punktis 10.
  2. sätestatud pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik dokument. Viljandi maavanema korraldusega 18.12.2006 nr 1049 muudeti Viljandi maavanema 02.11.2006.a korraldust nr 852 ja jäeti AS GoBus riigihankes „Avalik liinivedu Viljandi Maakonna bussiliinidel" kvalifitseerimata. AS GoBus esitas 19.01.2007.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viljandi maavanema 18.12.2006.a korraldus nr 1049 osas, millega jäeti AS GoBus riigihankes „Avalik liinivedu Viljandi maakonna liinidel“ kvalifitseerimata ning teise kaebuse 19.12.2006.a, milles palub tühistada Viljandi maavanema 02.11.2006.a korraldus nr 852 osas, millega kvalifitseeriti ülalnimetatud riigihankes AS Hansabuss. Tartu Halduskohtu 02.04.2007.a kohtumäärusega liideti mõlemad AS GoBus kaebused ühte menetlusse. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  3. AS GoBus on seisukohal, et ta on täitnud PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise tingimused ja esitanud dokumendid, mida pakkujate kvalifitseerimiseks nõuti, mistõttu tema kvalifitseerimata jätmine on seetõttu ebaseaduslik ja rikub AS GoBus õigusi. Pakkumiste tegemise ajal kehtis PKD sellisel kujul, nagu selle kehtestas Viljandi maavanem oma 07.09.2006.a korraldusega. PKD punkt 9.6.
  4. sätestab, et „pakkuja peab tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 2 tasemel.“ PKD kohaselt on PKD punkt 9.6.
  5. pakkujate kvalifitseerimise tingimus, konkreetselt pakkuja tehnilise kompetentsuse tingimus.

§ 31

lg 1 p 1 kehtestab, et pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel peab ostja kontrollima, et pakkuja tehniline kompetentsus vastaks esitatud nõuetele. Viljandi Maavalitsus asus 18.12.2006.a seisukohale, et AS GoBus ei vasta PKD punktis 9.6.

  1. kehtestatud nõuetele. AS GoBus on seisukohal, et PKD punkt 9.6.
  2. (nagu ka PKD p 9.6.6.) on oma olemuselt nõue, mida ostja on kehtestanud selle teenuse kvaliteedile, mida hakatakse ostma riigihankemenetluse kaudu sõlmitava avaliku teenuse lepingu alusel. Seega tuleb nõustuda hindamiskomisjoni seisukohaga, et PKD punkt 9.6.
  3. on kvalifitseerimise kriteerium selles tähenduses, et kehtestab pakkuja valmisoleku tagada konkreetne kvaliteet. Ostja kontrollib seda valmisolekut ja jätab pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkujal nõutav valmisolek puudub. AS GoBus ei osutanud pakkumise esitamise ajal regulaarset reisijate veo teenust Viljandi maakonna bussiliinidel avaliku teenindamise lepingu alusel ega osuta sellist teenust ka käesoleva kaebuse esitamise ajal. Küll osutab AS GoBus reisijate veo teenust mitmetes teistes Eesti maakondades. AS GoBus poolt Tartu regioonis osutatava reisijateveo teenuse kohta on talle väljastatud kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 sertifikaat, mille ta esitas koos pakkumisega Viljandi Maavalitsusele. AS-1 GoBus on vastav regionaalne sertifikaat põhjusel, et sertifikaadi väljastamise ajal ei osutanud AS GoBus reisijateveo teenust mujal kui Tartu maakonnas. AS GoBus on seisukohal, et tal on PKD punktis 9.6.
  4. nõutav valmisolek tagada ettenähtud kvaliteedimeetmete rakendamine olemas. Viljandi Maavalitsuse vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud ning ei tulene seadusest ega PKD-st.

§ 24

lõike 1 punkti 15 kohaselt peab pakkumise kutse dokumentides sisalduma avatud pakkumismenetluse korral pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks. PKD punkt 10 sätestab loetelu pakkujate kvalifitseerimiseks vajalikest dokumentidest. Nende hulgas on ära nimetatud „koopia ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol või muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel.“. Ükski teine PKD punkt 10 alapunktis nimetatud dokument ei käi PKD punktis 9.6.

  1. kehtestatud kvalifitseerimistingimuse kohta. Seega PKD punkt 9.6.7 tingimuse täitmise tõendamiseks pidid pakkujad esitama PKD punktis 10.
  2. nimetatud dokumendid, milleks on: ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol või muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. AS GoBus esitas Viljandi Maavalitsusele PKD punktis 10.
  3. nimetatud dokumendi AS-le GoBus väljastatud ISO 9001:2000 sertifikaadi reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis. ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveol autobussidega Tartu maakonnas on ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveol. Seega tuleb PKD punktis 10.
  4. nimetatud dokumendi esitamisega pidada tõendatuks PKD punktis 9.6.
  5. kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmise nõue. Viljandi Maavalitsuse juurde moodustatud riigihanke hindamiskomisjon on asunud seisukohale, et AS GoBus poolt esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat ei ole PKD punktis 10.
  6. sätestatud pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik dokument. AS GoBus poolt esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis ei tõenda AS GoBus 3 valmisolekut tagada reisijate veol Viljandi maakonnas kvaliteeti ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi tasemel. AS GoBus on jätnud esitamata dokumendi, mis maavalitsus on PKD-s nõudnud (tuleneb asjaolust, et hindamiskomisjon rajas oma ettepaneku maavanemale

§ 35lõike 2 punktile 5).

Kuna maavanema 18.12.2006.a korralduses ei sisaldu korralduse andmise põhjendusi, vaid on viide hindamiskomisjoni seisukohale, siis tuleb hindamiskomisjoni vastavat seisukohta pidada maavanema korralduse põhjendavaks osaks. Seadusest ei tulene, et Riigihangete Ameti seisukohad oleksid kohustuslikud isikutele, kes ei olnud asjas menetlusosalised. Seega Riigihangete Ameti otsuses väljendatud seisukohti ei saa pidada maavanema korralduse põhjendavaks osaks. Maavalitsuse seisukoht, et AS GoBus poolt esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveol ei ole pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik dokument, ei vasta PKD-le. PKD punkt 10.

  1. sätestab üheselt mõistetavalt, et pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik dokument on koopia ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol. AS GoBus esitas Viljandi Maavalitsusele koopia ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol. Seega esitas AS GoBus maavalitsusele dokumendi, mis oli pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik. Nõustuda ei saa maavalitsuse seisukohaga, et AS GoBus ei ole tõendanud oma valmisolekut tagada reisijate veol Viljandi maakonnas kvaliteeti ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi tasemel. AS GoBus on seda tõendanud dokumendiga, millega maavalitsus PKD punkti 10.
  2. kehtestades pidas kohaseks seda tõendada — ISO 9001:2000 sertifikaadiga reisijateveol. Dokumente, mida PKD-s ei nõutud ja mida ei täiendavalt ei nõudnud ka maavalitsus, AS GoBus ei esitanud ega pidanudki esitama. Isegi kui GoBus poolt esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat ei oleks pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik dokument, ei anna see alust jätta AS GoBus kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jätmise aluseks on see, kui AS GoBus on jätnud esitamata kvalifitseerimiseks vajaliku dokumendi (

§ 35lg 2 p 5).

Hindamiskomisjoni protokollist võib aru saada, et maavalitsuse jaoks on pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik dokument ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveo kohta Viljandi maakonnas. Sellist nõuet ei kehtesta ei PKD punkt 10.

  1. ega ükski teine PKD punkt. Ka ostja ise ei ole varasemalt andnud põhjust arvata, et ta peab kvalifitseerimiseks vajalikuks dokumendiks ISO 9001:2000 sertifikaati Viljandi maakonna kohta. Ostja selgitas PKD punkti 10.
  2. pakkujatele kirjalikult 29.09.2006.a. Seejuures ei märkinud ostja, et sertifikaat peab olema väljastatud reisijateveo kohta Viljandi maakonnas. Ka ostja ise asus veel 01.11.2006.a seisukohale, et PKD-s ei ole kehtestatud nõuet esitada ISO 9001:2000 sertifikaat Viljandi maakonna kohta. Pakkujate kvalifikatsiooni hindamise protokolli Lisa punkt 12 sätestab seniajani, et AS GoBus täitis kvalifitseerimise tingimuse selle kohta, et pakkuja tagab veo kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt ISO 9001:2000 tasemel. AS GoBus on seisukohal, et kui ostja oleks soovinud piirata pakkujate ringi vaid nende ettevõtjatega, kellel on ISO 9001:2000 kvaliteedisertifikaat Viljandi maakonna kohta, oleks ta pidanud seda sõnaselgelt PKD-s sätestama. Pakkujate ringi piiramine riivab ettevõtjate ettevõtlusvabadust kui põhiõigust. Pakkujatele peab olema üheselt selge, et ostja on kehtestanud mõne pakkumisel edukat osalemist välistava piirangu, et seda piirangut õigeaegselt vaidlustada.

§ 62

lõikest 2 tulenevalt ei saa pakkuja vaidlustada PKD-d 4 pärast pakkumiste avamist. Seega praeguses menetlusstaadiumis ei saa AS GoBus enam PKD punkte 9.6.

  1. ega 10.
  2. vaidlustada. Maavalitsuse tõlgendus, et esitada tuli sertifikaat Viljandi maakonna kohta, ei tulene ka PKD punktide 9.6.
  3. ja 10.
  4. mõttest. Maavalitsuse hindamiskomisjon on ise märkinud, et PKD punkt 9.6.
  5. kehtestab kvaliteedi tagamise valmisoleku nõude; seega PKD punkt 10.
  6. sätestab valmisoleku nõude täitmise tõendamise viisi. PKD punkt 9.6.
  7. kehtestab, et pakkuja peab juhul, kui tema pakkumine tunnistatakse edukaks, hakkama Viljandi maakonnas osutama reisijate veo teenust vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. PKD punkt 10.
  8. näeb ette, et PKD punkti 9.6.
  9. täitmise valmiduse tõendamiseks piisab sellest, kui pakkujal on esitada ISO 9001:2000 sertifikaat reisijate veol. PKD-s ei nõuta seda, et pakkuja juba osutaks Viljandi maakonnas reisijate veo teenust, seega ei saanud nõuda ka seda, et selle pakkuja poolt Viljandi maakonnas osutatav teenus oleks kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Kuna PKD-st ei tulene maavalitsuse seisukoht, et pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik dokument on ISO 9001:2000 sertifikaat reisijateveo kohta Viljandi maakonnas ning selliselt ei saa PKD punkte 9.6.
  10. ja 10.
  11. ka tõlgendada, siis sisuliselt on maavalitsus 18.12.2006.a asunud PKD-le sellist sisu andes PKD-d muutma. Selleks puudus maavalitsusel aga õigus, sest

§ 25

kohaselt võib ostja pakkumise kutse dokumentides teha muudatusi pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. PKD-s muudatuste tegemise tähtaeg oli 18.12.2006.a lõppenud.

§ 35lõike 8 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises pakkumismenetluses. Seega AS Go

Bus kvalifitseerimata jätmise otsusega rikub Viljandi Maavalitsus AS GoBus õigust osaleda pakkumismenetluses „Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" ja piirab sellega AS GoBus ettevõtlusvabadust, võttes ära võimaluse osutuda riigihankemenetluses edukaks tunnistatuks, sõlmida ostjaga avaliku teenindamise leping ning osutada reisijateveo teenust Viljandi maakonnas.

  1. AS GoBus on seisukohal, et AS Hansabuss ei ole täitnud PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise tingimusi ning tema kvalifitseerimine on seetõttu ebaseaduslik. Ebaseadusliku otsuse tegemine sai võimalikuks eelkõige seetõttu, et maavalitsus ei kontrollinud AS Hansabuss poolt riigihankemenetluses esitatud andmeid. PKD p 10.
  2. kohaselt oli pakkujate kvalifitseerimiseks vajalik esitada muuhulgas pakkuja kirjalik õiend viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude teenindamise summaarse veomahu kohta. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel puudub vaidlus selles, et Viljandi Maavalitsus ei kontrollinud AS Hansabuss poolt esitatud andmeid liinikilomeetrite mahu arvestuse õigsuse kohta. Viljandi Maavalitsus on kogu senises menetluses rõhutanud, et ta tugines AS Hansabuss liiniveo mahu arvestamisel AS Hansabuss esitatud andmetele. Viljandi Maavalitsus on seisukohal, et ta võib tugineda pakkuja esitatud andmetele ega pea neid andmeid kontrollima. Viljandi Maavalitsuse selline seisukoht ei ole seaduslik. Maavalitsus oleks igal juhul pidanud kontrollima AS Hansabuss andmeid liiniveo mahu kohta, sest PKD p 9.6.
  3. kohaselt on tegemist pakkuja kvalifitseerimise tingimusega. Eriti aga pidi maavalitsus AS Hansabuss andmeid liinikilomeetrite mahu kohta kontrollima pärast seda, kui AS GoBus juhtis 10.10.2006.a Viljandi Maavalitsuse tähelepanu sellele, et AS-le GoBus kui 5 teisele turuosalisele teadaolevalt ei saa AS Hansabuss liinikilomeetrite maht PKD-s nimetatud perioodil küündida 3 000 000 liinikilomeetrini. Jättes liinikilomeetrite mahu kohta esitatud andmed kontrollimata, on Viljandi Maavalitsus AS Hansabuss kvalifitseerimise otsustamisel rikkunud

§ 30lõiget 1, mis sõnaselgelt sätestab ostja kohustuse kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni. AS Go

Bus on seisukohal, et kvalifikatsiooni kontrollimise all peetakse

§-s 30 silmas mitte kontrolli selle kohta, kas AS Hansabuss on vastavasisulise õiendi esitanud, vaid kohustust kontrollida selles õiendis sisalduvate andmete õigsust. Liinikilomeetrite mahu kontrollimata jätmisega on Viljandi Maavalitsus rikkunud ka uurimispõhimõtet. AS GoBus on seisukohal, et uurimispõhimõte on üks halduse üldpõhimõtteid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hoolimata asjaolust, et HMS § 2 lõike 2 kohaselt teatud menetlused (sh riigihangete pakkumismenetlus) ei ole haldusmenetlus, rakenduvad ka neile menetlustele halduse üldised põhimõtteid. AS-le GoBus teadaolevalt teostas AS Hansabuss (ja tema õiguseellane AS TAK Reisid) PKD punktis 9.6.

  1. kehtestatud ajavahemikul (s.o perioodil 1.01.2003-31.12.2005) liinivedu järgmistel liinidel: 1) riigisisene kaugvedu liinil Tallinn-Kuressaare: ajavahemik 1.01.2003-31.12.2005 2) riigisisene kaugvedu liinil Tallinn-Tartu: ajavahemik 1.01.2003-31.12.2005 3) rahvusvaheline liin Tallinn-Kiel: ajavahemik 1.01.2003-08.01.2004 4) kohalik liin nn Tallinn City Tour: ajavahemikul 29.04.2005-31.12.2005 5) Tallinna linna sisestel liinidel nr 30 ja 32: ajavahemikul 1.05.2004-31.12.2005 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Linnavalitsusest ja Harjumaa Ühistranspordikeskusest saadud andmete põhjal (liiniload, sõidugraafikud ja liini pikkused) arvutas AS GoBus välja AS Hansabuss liiniveo mahu aastatel 2003—2005 ja sai tulemuseks 1 611 256 liinikilomeetrit. See on ligemale poole võrra vähem, kui oli kvalifitseerimiseks nõutav 3 000 000 liinikilomeetrit. Rohkematest AS Hansabuss (ega ka tema õiguseellase AS TAK Reisid) liinivedudest liinilubade väljastajad AS-le GoBus teada anda ei osanud. Viljandi Maavalitsuse riigihanke hindamiskomisjoni 01.11.2006.a otsusest järeldub, et AS Hansabuss liiniveo mahu arvestuses sisaldub ka vedu liinil Tallinn-Saue. Selle liiniveo mahu arvestamiseks riigihankes puudub alus. Saue linn teatas AS-le GoBus, et Saue linna ja AS Hansabuss vahel pole viimasel kolmel majandusaastal liiniveo lepingut olnud. Liini teenindas Tallinna Autobussikoondise AS. Isegi kui alus Tallinn-Saue-Tallinn liiniveo arvestamiseks AS Hansabuss viimase kolme majandusaasta liiniveomahu hulka oleks olemas, siis ei annaks ka selle liini teenindamise lisamine AS Hansabuss liiniveo kogumahuks 3 miljonit liinikilomeetrit, vaid oluliselt vähem (AS GoBus arvestuste kohaselt mitte rohkem kui 2 166 951 liinikilomeetrit). Viljandi Maavalitsus keeldus esitamast AS-le GoBus andmeid selle kohta, millised veod on arvestatud AS Hansabuss liiniveo mahu sisse ja kui palju liinikilomeetreid iga selline vedu on AS Hansabuss mahuarvestusse lisanud. Keeldumist põhjendas Viljandi Maavalitsus sellega, et tegu on AS Hansabuss ärisaladusega. Ühistranspordi seaduse (ÜTS) § 2 punkti 2 kohaselt on liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal liikumisteel ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne 6 sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes. AS GoBus on seisukohal, et liinivedu ja selle maht ei ole oma olemuselt ärisaladus. Ammugi ei saa see olla ärisaladus juhul, kui see on riigihankemenetluses pakkujate kvalifitseerimise tingimus, nagu see Viljandi Maavalitsuse poolt läbi viidavas riigihankemenetluses on. Kui aga asuda seisukohale, et liinivedu ja selle maht on ärisaladus, peab ostja väga põhjalikult kontrollima pakkuja esitatud arvestust nii liiniveo kui ka selle mahu kohta, sest selle arvestuse õigusest võib sõltuda riigihanke tulemus ja teised pakkujad nendele andmetele ligipääsu ei oma. Nagu eelnevalt juba öeldud, Viljandi Maavalitsus liinivedude ja nende mahtude kontrolli vajalikuks ei pidanud. Kahtlusi AS Hansabuss liinikilomeetrite mahu arvestuses osas tekitab ka asjaolu, et Viljandi Maavalitsuse andmed AS Hansabuss liiniveo mahu kohta muutusid vaidlustuse läbivaatamise menetluses Riigihangete Ametis vastavalt sellele, mil määral AS-l GoBus õnnestus dokumentaalselt tõestada seda, et AS Hansabuss liiniveo maht ei saa küündida 3 000 000 liinikilomeetrini. Riigihangete Ametis vaidlustuse läbivaatamisel 24.112006.a teatas Viljandi Maavalitsus, et AS Hansabuss poolt maavalitsusele esitatud andmete kohaselt on AS Hansabuss liiniveo maht viimasel kolmel majandusaastal 3 009 800 liinikilomeetrit. Sama vaidlustuse läbivaatamiseks korraldatud teisel istungil 29.11.2006.a teatas Viljandi Maavalitsus, et AS Hansabuss liiniveo maht kolmel viimasel majandusaastal on 3 603 800 miljonit liinikilomeetrit, seega enam kui poole miljoni liinikilomeetri võrra rohkem. Viljandi Maavalitsus põhjendas andmete muutumist sellega, et kahe istungi vaheajal esitas AS Hansabuss Viljandi Maavalitsusele täpsustatud andmed oma liiniveo mahu kohta. Millised andmed täpsustusid, ei nõustunud Viljandi Maavalitsus teatama, teatades vaid, et lisandunud on hulk eriotstarbelisi vedusid. Seda, millised veod lisandusid, ei nõustunud Viljandi Maavalitsus teatama. Kui AS Hansabuss esitas Viljandi Maavalitsusele täiendavaid andmed, siis tunnistas ta sellega, et pakkumisega koos esitatud andmed ei ole õiged. AS GoBus on ka seisukohal, et pärast pakkujate kvalifitseerimise otsustamist esitatud pakkuja andmeid ei saa pakkuja kvalifitseerimise otsuse õigsuse hindamisel arvestada. Hindamiskomisjoni protokollist võib aru saada, et AS Hansabuss ei esitanud ISO 9001:2000 sertifikaati, vaid esitas eelauditi aruande. Samast protokollist nähtuvalt asus Eesti Akrediteerimiskeskus seisukohale, et eelauditil ei ole sertifitseerimisauditiga samaväärne väljund ja seega ei ole sertifitseerimisasutuse tõend eelhindamise kohta pakkumise kutse dokumentides nõutud kvalifitseerimistingimuste täitmiseks piisav. AS GoBus seisukoht ühtib Eesti Akrediteerimiskeskus seisukohaga. AS Hansabuss pole täitnud ka PKD punkti 9.6.
  2. ja Viljandi Maavalitsuse otsus AS Hansabuss kvalifitseerimise kohta riigihankemenetluses on seetõttu ebaseaduslik. AS Hansabuss kvalifitseerimisega kahjustati teise pakkuja AS GoBus õigusi. AS-l GoBus kui pakkujal on õigus ausale riigihankemenetlusele, sh sellele, et ostja täidaks tema poolt kehtestatud riigihankemenetluse reegleid ja jälgiks nende reeglite täitmist teiste ostjate poolt. Antud juhul ei ole Viljandi Maavalitsus kontrollinud kehtestatud kvalifitseerimistingimuste täitmist AS-lt Hansabuss. Sellega kahjustab maavalitsus AS GoBus ettevõtlusvabadust, sest loob eeldused pakkumise võitmiseks ja pikaajalise hankelepingu sõlmimiseks AS-ga Hansabuss, kes ei ole täitnud pakkujate kvalifitseerimise tingimusi. 7 Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada Viljandi maavanema 02.11.2006.a korralduse nr 852 punkt 1.1 ja osaliselt tühistada Viljandi maavanema 18.12.2006.a korralduse nr
  3. Vastustaja seisukohad
  4. Vastustaja leiab, et AS GoBus poolt halduskohtule esitatud kaebused on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata ning esitab kaebustes toodud seisukohtadele alljärgnevad vastuväited. Riigihangete Ametis toimunud vaidluste läbivaatamisel said ostjale - Viljandi Maavalitsusele täiendavalt teatavaks järgmised asjaolud: 1) sertifikaadi väljaandja OÜ Bureau Veritas poolt ASile GoBus väljastatud ISO 9001:2000 väljaandmise asjaolude kohta antud kirjaliku selgituse kohaselt hõlmab sertifikaadil viidatud regioon vaid Tartu linna ja Tartu maakonda, millistes on teenuse osutamine vastavuses sertifikaadi nõuetele; 2) Riigihangete Amet on seisukohal, et vaidlusaluse riigihanke objektiks on avaliku liiniveo teostamine Viljandi maakonnas ning soovides teatud kvaliteeditasemel teenuse osutaja kvalifitseerumist, sai ja pidi ostja arvestama teenuse osutaja kvaliteeditaseme vastavusega riigihanke objekti ulatuses; 3) Riigihangete Amet on seisukohal, et ostjale esitatud piiratud territoriaalse kehtivusega ISO 9001:2000 sertifikaat ei tõenda vaidlusaluses riigihankes AS GoBus valmisolekut tagada reisijate veol Viljandi maakonnas kvaliteeti ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi tasemel. Riigihangete hindamiskomisjon asus seisukohale, et arvestades hindamiskomisjoni kahtlusi pakkujate kvalifitseerimisel ja Viljandi Maavalitsusele teadaolevate asjatundjate arvamusi (Eesti Akrediteerimiskeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituudi kvaliteeditehnika õppetooli ja Eesti Kvaliteediühingu arvamused, riigihanke hindamiskomisjoni pakkujate kvalifitseerimise koosoleku 01.11.2006 protokolli nr 1.1-5/38 punkt 3) ning vaidlustuse läbivaatamise käigus kogutud täiendavate tõendite põhjal ja võttes aluseks Riigihangete Ameti 29.11.2006.a otsust nr 186-06/022099 on kindlaks tehtud, et pakkuja AS GoBus kvalifikatsioon ei vasta vastavalt

§ 31

ning riigihanke "Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel" pakkumise kutse dokumentide punktis 9.6.

  1. sätestatud pakkuja kvalifitseerimise tingimusele ja pakkuja poolt esitatud ISO 9001:2000 sertifikaat reisijate veoks autobussidega Tartu regioonis ei ole seega punktis 10.
  2. sätestatud pakkuja kvalifitseerimiseks nõutav dokument. Komisjoni ettepanekul võttis Viljandi maavanem 18.12.2006.a õiguspärase ja põhjendatud korralduse nr 1049, millega otsustas jätta ülalnimetatud riigihankes kvalifitseerimata pakkuja AS-i GoBus. Kaebuse esitaja on asunud ekslikule seisukohale, et riigihanke PKD p 9.6.
  3. kvalifitseerimise tingimuse täitmise eeltingimuseks on, et pakkuja juba osutaks reisijate veo teenust Viljandi maakonnas. Alusetu on ka kaebuse esitaja väide, et pakkuja AS GoBus kvalifitseerimata jätmine PKD p 9.6.
  4. mittevastavuse tõttu on vastuolus ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Üldjuhul on ettevõttele väljastatavad kvaliteedijuhtimissertifikaadid antud ilma territoriaalsete piiranguteta ehk kontrollitud on ettevõte toimimist teatud valdkonnas (teatud teenuste osutamisel või asjade tootmisel/müümisel jms). Juhul kui ettevõttele on välja antud kvaliteedijuhtimissertifikaat reisijateveo teenuse osutamiseks (nagu see oli nõutav PKD p 8 9.6.
  5. alusel) konkreetsest geograafilist territooriumi määratlemata, siis on sertifikaadiga kaetud ükskõik millises piirkonnas osutatav reisijateveo teenus. Seega ei ole pakkuja kvalifitseerimise eeltingimuseks varasem reisijateveo teenuse osutamise kogemus Viljandi maakonnas, vaid nõue, et reisijateveo teenus, mida hakatakse osutama riigihanke tulemusena sõlmitava avaliku teenindamise lepingu raames, Viljandi maakonnas vastaks kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemele. Kaebuse esitaja poolt esitatud kvaliteedijuhtimissertifikaat on geograafiliselt piiritletud ning „AS GoBus sertifikaadil toodud tegevusala Reisijate vedu autobussidega Tartu regioonis hõlmab Tartu linna ja Tartu maakonnaliine. Tegevusala ei hõlma Viljandi maakonda. Auditi käigus kontrolliti kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamist vastavalt standardile ISO 9001:2000 ainult Tartu linnas ja maakonnas.“ (Bureau Veritas Eesti OÜ kiri 15.11.2006 nr 150/06/TAL) Seega oli AS GoBus läbiviidud sertifitseerimisprotsess kindla territoriaalse ja tegevusalalise ulatusega - reisijateveo teenuse osutamine Tartu linnas ja maakonnas - ning sellest territooriumist väljapoole jäävad tegevused ja ettevõtja tegutsemine teistel tegevusaladel jäävad väljapoole sertifikaadi kehtivusala. Seega ei vasta pakkuja AS GoBus riigihankes kvalifitseerimistingimustele ja pakkuja ei ole esitanud kvalifitseerimiseks nõutavat dokumenti ning Viljandi maavanema 18.12.2006 korraldus nr 1049 on põhjendatud ja õiguspärane.
  6. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et Viljandi Maavalitsus on seadusevastaselt jätnud AS Hansabuss andmed liiniveo mahtude kohta kontrollimata. Väär ja eksitav on kaebuse esitaja väide, et „kaebuse esitaja ja vastustaja vahel puudub vaidlus selles, et Viljandi Maavalitsus ei kontrollinud AS Hansabuss poolt esitatud andmeid liinikilomeetrite mahu arvestuse õigsuse kohta“. PKD p9.6.
  7. kohaselt on pakkujate kvalifitseerimise tingimus, et pakkuja poolt viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud summaarne liiniveo maht peab olema vähemalt 3 miljonit liinikilomeetrit. Eelnimetatud kvalifitseerimistingimuse täitmist tõendab pakkuja kirjalik õiend. Pakkuja, AS Hansabuss, esitas pakkumises nõutava dokumendi st õiendi, et pakkuja kolme viimase majandusaasta summaarne liiniveo maht ületab kolm miljonit liinikilomeetrit. Enne pakkujate kvalifitseerimist palus Viljandi Maavalitsus pakkujatel täpsustada pakkumises esitatud andmeid, sealhulgas täpsustada liiniveo netokäivet ja veomahtu vedude tellijate lõikes. Sarnaselt küsiti selgitusi lisaks AS-ile Hansabuss ka teistelt pakkujatelt – AS-ilt GoBus ja AS-ilt Harjumaa Liinid. Viljandi Maavalitsus sai kõigilt pakkujatelt, sealhulgas ASilt Hansabuss, vastuseks vajalikud täpsustatud andmed. Pakkuja AS Hansabuss poolt esitatud pakkumise, sellele lisatud materjalide ja täpsustatud andmete alusel tegi Viljandi maavanem 04.10.2006.a korraldusega nr 732 moodustatud Riigihanke Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel hindamiskomisjon kaalutletud ja põhjendatud otsuse, et pakkuja AS Hansabuss vastab PKD-s esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele ja esitatud on kõik nõutavad dokumendid ning tegi Viljandi maavanemale ettepaneku kvalifitseerida AS Hansabuss riigihankes Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel. Seega on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, et Viljandi Maavalitsus kontrollis vaid, "kas AS Hansabuss on vastavasisulise õiendi esitanud" ega kontrollinud õiendis sisalduvate andmete õigsust. Ebaõige on ka kaebuse esitaja viide Viljandi Maavalitsuse poolt uurimispõhimõtte rikkumisele. Vastupidi, olgugi, et Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.10.2006.a otsuses selgesõnaliselt öelnud, et uurimisprintsiip riigihangete pakkumismenetlusele ei laiene (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-06), on Viljandi Maavalitsus täiendavate selgituste küsimisega 9 põhjalikumalt kontrollinud pakkujate kvalifikatsiooni kui riigihangete seadus teda selleks kohustas. Ka Riigihangete Amet on oma 05.12.2006.a otsuses nr 185-06/022099 hinnanud Viljandi maavalitsuse toiminguid ja tegevusi pakkuja AS Hansabuss kvalifikatsiooni kontrollimisel PKD p 9.6.
  8. sätestatud kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas. Riigihangete Amet jõudis veendumusele, et Viljandi Maavalitsus on vajaliku hoolsusega ja ammendavalt kontrollinud AS Hansabuss kvalifikatsiooni PKD p 9.6.
  9. tähenduses ning teinud oma otsuse vastavuses

st tulenevate nõuetega ja PKDs sätestatuga. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et AS Hansabuss ei ole täitnud riigihankes kehtestatud liiniveomahu nõudeid. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et AS Hansabuss liiniveomahu arvutamisel tuleb arvestada nii AS Hansabuss kui ka AS TAK Reiside, kelle õigusjärglane AS Hansabuss on, teostatud liinivedusid. Kaebuse esitaja poolt teostatud AS Hansabuss liiniveomahu arvestus on ebaõige alljärgnevatel põhjustel: 1) asjakohatu on kaebuse esitaja arvamus, et AS Hansabuss liiniveomahu arvestus ei tohiks hõlmata vedu liinil Tallinn-Saue. Kaebuse esitaja selline seisukoht on ümber lükatud ettevõtte üleminekuga, mis on reguleeritud ÄS § 5 lg 2 ja VÕS § 180 lg 1 ja lg

  1. Muuhulgas sätestavad viidatud õigusnormid põhimõtte, et ettevõtte üleminekul lähevad omandajale üle ka ettevõttega seotud lepingud. Samuti kaasneb ettevõtte üleminekuga VÕS § 184 alusel üleantava ettevõtte ärinime kasutamise õiguse üleminek omandajale. 2) kaebuse esitaja on arvestanud üksnes riigisisest kaugvedu, rahvusvahelist vedu ja kohalikku liinivedu, jättes arvestamata teostatud eriotstarbelise liini veo. ÜTS § 2 punkt 4 sätestab liiniveo mõiste - liinivedu on avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal liikumisteel ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes. Seega hõlmab liinivedu avalikku liinivedu ja kommertsliinivedu. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et ka eriotstarbeline liinivedu tuleb käsitleda liiniveona ega ole seda omapoolses liiniveomahu arvestuses arvesse võtnud. Kaebuse esitaja ekslikule seisukohale juhtis tähelepanu ka Riigihangete Amet oma otsuses. ÜTS § 2 p 6 kohaselt on kommertsliinivedu liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu. Sama kinnitab ka ÜTS § 32 lg 3, mille kohaselt tõendab vedaja ja tellija vahel sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil. Seega pidi kaebuse esitajale olema ilmne, et eriotstarbelise liiniveo arvestamata jätmisel on kaebuse esitaja poolt teostatud liiniveomahu arvestus puudulik ja kohut eksitav. 3) Riigihanke PKD kohaselt oli pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja poolt viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud summaarne liiniveomaht peab olema vähemalt 3 (kolm) miljonit liinikilomeetrit (PKD p 9.6.3.). Pakkujate kvalifitseerimise tingimuste eesmärk on tagada, et pakkuja majanduslik seisund, tehniline kompetentsus ja varasem kogemus sarnaste teenuste osutamisel oleksid hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks piisavad. Seega tehnilise kompetentsuse kriteeriumide esitamise kaudu saab ostja hinnata, kas pakkuja suudab tema pakkumise edukaks tunnistamisel hankelepingut täita ostjat rahuldaval tasemel. Tulenevalt PKD punktist 9.6.
  2. pidi pakkuja tõendama oma liiniveo teostamise kogemust st, et tema viimase kolme aasta jooksul teostatud liini veomaht on rohkem kui 3 miljonit liinikilomeetrit. Eeltoodu alusel on ebaoluline asjaolu, kui palju pakkuja, nt AS Hansabuss, viimase kolme majandusaasta liiniveo maht ületas 3 miljonit liinikilomeetrit. 10 Pakkuja AS Hansabuss poolt esitatud pakkumise, sellele lisatud materjalide ja täpsustatud andmete alusel on tõendatud, et AS Hansabuss viimase kolme majandusaasta liiniveo maht ületas PKD punktis 9.6.
  3. sätestatud 3 miljonit liinikilomeetrit ehk pakkujal on olemas kvalifitseerimiseks vajalik liiniveo teostamise kogemus.
  4. Ebaõige on kaebuse esitaja arvamus, et AS Hansabuss ei esitanud ISO 9001:2000 sertifikaati, vaid esitas eelauditi aruande. PKD p 9.6.
  5. kohaselt oli pakkujate kvalifitseerimise tingimus, et pakkuja tagab reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Selle tõendamiseks esitab pakkuja koopia ISO 9001:200 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol või muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljastatud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. AS Hansabuss esitas pakkumises OÜ Bureau Veritas tõendi nr 140/06/TAL, millest nähtub, et AS Hansabuss on rakendanud kvaliteedijuhtimissüsteemi reisijateveo valdkonnas vastavalt standardile ISO 9001:200 nõuetele. Esitatud tõendis sisalduva täpsustamiseks esitas AS Hansabuss Viljandi Maavalitsuse palvel ka Bureau Veritas poolt läbi viidud auditi aruande, millest nähtub auditi ulatus ja tulemused. Viljandi Maavalitsus palus ka asjatundjate arvamust eelauditi õigusliku tähenduse kohta sertifitseerimisprotsessis ning sertifitseerimisfirma tõendi ja eelauditi otsuse käsitlemise kohta pakkumise kutse dokumentide punktide 9.6.
  6. ja 10.
  7. alusel. Eesti Kvaliteediühing asus oma kirjas 24.10.2006.a nr 27/2006 seisukohale, et kui eelaudit on hõlmanud ettevõtte kõiki tegevusalasid ja standardi ISO 9001:2000 kõiki punkte, siis saab eelauditi edukat läbimist lugeda tõendiks ettevõttes rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta ning sertifitseerimisfirma tõendit saab lugeda kvalifitseerimiseks vajalikuks dokumendiks (muu samaväärne selleks pädeva organisatsiooni poolt välja antud ametlik dokument). Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Mehhatroonikainstituudi Kvaliteeditehnika õppetooli esindaja Tiia Tammaru seisukoht (31.10.2006) ühtis Eesti Kvaliteediühingu seisukoha ja selles toodud põhjendustega. Eesti Akrediteerimiskeskus asus oma kirjas 23.10.2006.a nr 33/06 seisukohale, et eelauditil puudub sertifitseerimisauditiga samaväärne väljund ja seega ei ole sertifitseerimisasutuse tõend eelhindamise kohta pakkumise kutse dokumentides nõutud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks piisav. Kaebuse esitaja on tuginenud üksnes Eesti Akrediteerimiskeskuse seisukohale, jättes samas arvestamata teiste asjatundjate - Eesti Kvaliteediühingu ja Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Mehhatroonikainstituudi Kvaliteeditehnika õppetooli - arvamused. Ostja, hinnates kõiki asjas kogutud materjale tervikuna - AS Hansabuss poolt esitatud pakkumist, pakkuja poolt esitatud täiendavaid selgitusi ja asjatundjate arvamusi - leidis, et PKD punkt 9.6.
  8. kohaselt oli pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001: 2000 tasemel. Pakkumises esitatud Bureau Veritas Eesti OÜ tõendist, eelauditi otsusest, Eesti Kvaliteediühingu ja Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Mehhatroonikainstituudi 11 Kvaliteeditehnika õppetooli arvamustest järeldub, et AS Hansabuss vastab pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele. Ka Riigihangete Amet leidis, et "Ostja on PKD punkti 9.6.
  9. tähenduses kontrollinud AS Hansabuss kvalifikatsiooni vastavust

§ 30lg 1 ja 3 nõuetega.

Seoses vaid eelauditi läbimisega AS Hansabuss poolt, on Ostja esitanud asjakohased järelpärimised Eesti Kvaliteediühingule, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Akrediteerimiskeskusele". Riigihangete Amet jõudis veendumusele, et "hinnates Ostja toiminguid ja tegevusi pakkuja AS Hansabuss kvalifikatsiooni kontrollimisel PKD p 9.6.

  1. sätestatud kvalifitseerimistingimustele vastavuses osas, on Ostja, Riigihangete Ameti arvates, ammendava hoolsuse ja tähelepanelikkusega kontrollinud seda, kas AS Hansabuss osutatav reisijateveo teenus on vastavuses standardi ISO 9001:2000 kvaliteeditasemele. Eeltoodut arvestades leiab Riigihangete Amet, et ostja otsus osas, mis on tehtud AS Hansabuss vastavuse kohta PKD p-s 9.6.
  2. sätestatud kvalifitseerimisetingimuse osas on põhjendatud ja vastavuses PKD-s sätestatule ja

-st tulenevate nõuetega". Viljandi Maavalitsus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et "liinivedu ja selle maht ei ole oma olemuselt ärisaladus. Ammugi ei saa see olla ärisaladus juhul, kui see on riigihankemenetluses pakkujate kvalifitseerimise tingimus“.

§ 9

lg 1 kohaselt on ostjal keelatud avalikustada pakkujatelt nende äritegevuse kohta saadud informatsiooni ega pakkumiste ja läbirääkimiste sisu. Seega on seadusandja selgesõnaliselt pannud ostjale kohustuse hoida konfidentsiaalsena pakkumismenetluse läbiviimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni riigihankes osalevate isikute äritegevuse kohta. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kuna ärisaladuse mõiste puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, siis toimub selle sisustamine esmatasandil ettevõtja enda poolt ning täpsustub vajadusel kohtupraktika käigus. Ehk teisisõnu - ettevõtja või äriühingut esindavad isikud määratlevad informatsiooni, mida käsitletakse ärisaladusena (nagu AS Hansabuss esindajad on seda ka käesolevas riigihanke pakkumismenetluses teinud ettevõtte poolt osutatud liinivedude tellijate ja mahtude osas). Õiguskirjanduse kohaselt on ärisaladus eelkõige informatsioon, mis ei ole üldsusele teada, mille levimist on teabe omaja püüdnud piirata ning mille teatavaks saamine konkurendile võib tekitada teabe omajale kahju. Järelikult võib ärisaladuseks olla ka ettevõtte klientide nimed ja andmed, sest sellise informatsiooni sattumine konkurentide kätte võib põhjustada ettevõttele märkimisväärset kahju. Seejuures on oluline märkida, et riigihangete seaduses ei kasutata mõistet "ärisaladus", vaid "äritegevuse kohta saadud informatsioon" ehk

kasutatav mõiste on laiem ning konfidentsiaalsena käsitletakse lisaks ärisaladusele ka muud infot pakkuja äritegevuse kohta. Seega on Viljandi Maavalitsus ja Riigihangete Amet

sätestatut järgides õiguspäraselt pakkuja AS Hansabuss äritegevuse kohta saadud info (sh info klientide ja kliendile osutatud veoteenuse mahtude kohta) lugenud pakkuja taotlusel konfidentsiaalseks ega ole nõustunud seda pakkuja konkurentidele, sealhulgas ka kaebuse esitajale, avaldama. Viljandi Maavalitsus leiab, et

§ 9

lg 1 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus seob kõiki isikuid, kellele riigihanke pakkumismenetluse käigus selline info teatavaks on saanud, sealhulgas ka vaidlustust või kaebust lahendavad isikud. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta AS GoBus kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht 7. Kolmas isik AS Hansabuss on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus Riigihangete Amet on antud küsimuses otsuse teinud ning seda pole kaebaja vaidlustanud. 12 Kaebaja on asunud seisukohale, et temale ei olnud arusaadav, et sertifikaat peaks hõlmama Viljandi maakonda. AS Hansabuss arvates ei ole tegemist siira arusaamatusega - iga mõistlik isik pidi sellest üheselt aru saama. Riigihankena osutatav teenus oleks sõitjate vedu üksnes Viljandi maakonna avalikel bussiliinidel. Mingil muul territooriumil teenuse osutamist pakkumine ei puuduta. Sellest tulenevalt ei ole mõeldav PKD tõlgendamine teisiti, kui et sertifikaadiga peab olema igal juhul kaetud vähemalt Viljandi maakond (ja laiem territoorium pole kohustuslik). Nii Eesti Kvaliteediühing, Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Mehhatroonikainstituudi Kvaliteeditehnika õppetooli esindaja kui Eesti Akrediteerimiskeskus kinnitasid asjatundjatena oma arvamustes Riigihanke hindamiskomisjonile, et piirang regiooni osas tähendab, et väljaspool sertifikaadis märgitud regiooni teostatavad tegevused või osutatavad teenused ei ole sertifikaadiga kaetud. Seega, kui kontrollitud on teenuse kvaliteeti üksnes nt Tartu maakonnas, ei saa iseenesest teha mitte mingit järeldust (ega isegi mitte oletust), kas sama kvaliteediga teenuse osutamine on tagatud ka teistes maakondades. Kui kontrollimisel oleks vastav suutlikkus tuvastatud, ei oleks piirangut sertifikaadile märgitud. Puudub kahtlus küsimuses, et kaebuse esitaja ei suuda käesoleval hetkel tagada riigihankel pakutava teenuse kvaliteeti nõutaval tasemel. Kaebus AS Hansabuss kvalifitseerumise osas ei ole esitatud mitte sooviga kaitsta oma õigusi, vaid 1) tekitada konkurendile kahju, peatades teadlikult alusetu kaebusega riigihanke menetluse ja 2) saada teada konkurendi ärisaladusi. Kaasatud kolmas isik on arvamusel, et kaebuse esitaja on kohtusse pöördunud pahauskselt. Kuna

§ 31

lg 2 annab pakkujale samas kindlustunde, et ostja kaitseb tema ärisaladusi, nõustus kolmas isik menetluse käigus esitama täiendavaid andmeid, kõrvaldamaks igasugune ostja kahtlus oma kvalifitseerimise õigsuse kohta. Esitatud täiendavad andmed kajastasid kommertsliini vedusid kolmanda isiku ja eraõiguslike isikute vahel. Tegemist ei ole mitte mingil moel avaliku informatsiooniga - käesolevas menetluses soovib kaebaja saada teada oma konkurendi kliendibaasi (ja ka lepingute osalist sisu osutatava teenuste mahu kohta iga kliendi lõikes). Teadvalt väär on seega kaebuses esitatud väide, et ostja ei ole liiniveo mahtu kontrollinud. Sõltumata sellest, kas ostjal vastav kohustus oli või ei olnud, esitas kolmas isik ostjale üksikasjalikud andmed ning ostja kontrollis neid ning esitas sellest tulenevalt Riigihangete Ametile ka oma seisukoha. Nimetatud asjaolu käsitleti ka Riigihangete Ametis peetud vaidlustes, mistõttu on kaebaja vastava ebaõige väitega soovinud järjekordselt kohut eksitada. Kaebaja väited selle kohta, et kolmas isik ei täida ISO 9001:2000 nõuet, on samuti ebaõiged. PKD p 10.

  1. kohaselt pidi pakkuja tõendama oma suutlikkust osutada riigihankega ostetavat teenust kindla kvaliteediga, mis vastab vähemalt ISO 9001:2000 tasemele. Sama punkti kohaselt pidi antud suutlikkust tõendama kas kvaliteedistandardi sertifikaadiga või muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopiaga. Kolmest arvamuse andnud eksperdist kaks (Eesti Kvaliteediühing ja Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna Mehhatroonikainstituudi Kvaliteeditehnika õppetooli esindaja) kinnitasid esitatud dokumendi piisavust. Lähtudes eeltoodust palub kaasatud kolmas isik jätta kaebus rahuldamata. 13 Kohtu põhjendused ja otsus
  2. Esitatud kaebused on lubatavad ja tähtaegsed. Kaebuste lubatavus tuleneb Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti ja sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Viljandi maavanema 18.12.2006.a korraldusele nr 1049 on kaebus esitatud 19.01.2007.a, seega kooskõlas HKMS § 9 lõikega
  4. Viljandi maavanema 02.11.2006.a korraldus nr 852 vaadati läbi Riigihangete Ameti 29.11.2006.a otsusega ja kaebus on esitatud 19.12.2006.a, seega kooskõlas HKMS § 9 lõikega
  6. Kohus kontrollib kõigepealt kas kaebuse esitaja on jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. Viljandi maavanema 18.12.2006.a korraldusega nr 1049 (II kd tl 32) on muudetud Viljandi maavanema 02.11.2006.a korraldust nr 852 (II kd tl 26) ja täiendatud seda punktiga 2 ning jäetud riigihankes Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussiliinidel kvalifitseerimata pakkuja AS GoBus. Kohus on seisukohal, et vastustaja on korralduse sissejuhatavas osas ja pakkujate kvalifitseerimise komisjoni 18.12.2006.a koosoleku protokollis (II kd tl 33-36) vajaliku põhjalikkusega esitanud need motiivid, mis tingisid korralduse andmise ja kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise. Vastuseks kaebuse esitajale osundab kohus, et kõige määravamaks kaalutluseks asjas on kohtu arvates asjaolu, et Riigihangete Amet tühistas 29.11.2006.a otsusega (II kd tl 84-92) Viljandi maavanema 02.11.2006.a korralduse nr 852 punkti 1.
  7. Punktiga 1.3 kvalifitseeriti aga pakkujana AS GoBus. Kohtu arvates on Riigihangete seaduse (tolleaegses redaktsioonis) eesmärgiga ja vaidemenetluse printsiipidega kooskõlas tõlgendus, et Riigihangete Ameti otsus on vastustajale täitmiseks kohustuslik kui tegemist on jõustunud haldusaktiga. Kohtu seisukohta toetab ka Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lõige 1, mille kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Sama paragrahvi
  8. lõike kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist jõustunud haldusaktiga. Kuna Riigihangete Ameti otsust selleks ettenähtud tähtajal ei vaidlustatud, oli vastustaja seotud selle otsuse õigusliku tulemiga, milleks oli kaebuse esitaja kvalifitseerimise õigusvastasuse kindlakstegemine ja vastustaja eelneva samasisulise otsuse tühistamine. Vastustaja, aktsepteerides jõustunud haldusakti resolutiivosa, on kooskõlas halduse hea tavaga viidanud asja uuel läbivaatamisel Riigihangete Ameti otsusele ja otsuses tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele ning muutnudki oma varasemat korraldust. Seega on vastustaja vaidlusalune korraldus siiski kontrollitav ka Riigihangete Ameti otsuses toodud motivatsiooni kaudu, kuigi kaebuse esitaja väidab vastupidist. Riigihangete Ameti otsusele kui vaidemenetluse otsusele viitamisega, on 14 nimetatud otsus muutunud osaks vaidlusaluse haldusakti motivatsioonist, mis tagab haldusakti kontrollitavuse nii kohtule kui menetlusosalistele ja asjast huvitatud isikutele. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. PKD punkti 9.6.
  9. (II kd tl 15) kohaselt peab pakkuja tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Kuna Viljandi maavanemast vastustaja pädevuses on käesolevas asjas riigihanke kaudu teenuse ostmine Viljandi maakonna reisijate veo korraldamiseks, st sellega on määratletud ka riigihanke objekt, siis tõlgendab kohus PKD punkte 9.6.
  10. ja 10.
  11. (II kd tl 15), so sertifikaadi või muu samaväärse dokumendi esitamise ja kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise kohustus taoliselt, et pakkuja poolt esitatav dokument peab tõendama teenuse osutamisel kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise suutlikkust reisijate veol Viljandi maakonnas. Tõlgendamise probleemi ei esineks sellisel juhul, kui sertifikaat või muu samaväärne dokument ei sisalda üldse territoriaalset piirangut ja laieneb teenuse osutamisele Eestis tervikuna. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune haldusakt on kooskõlas haldusakti andmise aja kehtiva õigusega (

§-de 30 lg 1 ja 3; 31 lg 1 p 1; 35 lg 2 p 6) kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise küsimuses, kuna asja materjalidega ei ole tõendatud kaebuse esitaja tehniline kompetentsus vastustaja poolt esitatud tingimustele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja lisas pakkumisele ISO sertifikaadi koopia, mille kohaselt on sertifikaadile vastavad teenused mida kaebuse esitaja osutab Tartu regioonis. Asjas puuduvad tõendid, et selleks pädev organ kinnitaks kaebuse esitaja tehnilist kompetentsust teenuse osutamisele väljaspool Tartu linna- ja maakonna bussiliine. Nimetatud asjaolu on tõendatud Bureau Veritas Eesti OÜ 15.11.2006.a teatisega (II kd tl 52), mille kohaselt AS GoBus sertifikaadil määratletud territoorium hõlmab Tartu linnaliine ja Tartu maakonnaliine. Tegevusala ei hõlma Viljandi maakonda. Auditi käigus kontrolliti kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamist vastavalt standardile ISO 9001:2000 ainult Tartu linnas ja maakonnas. Viljandi maakonnas AS GoBus poolt osutatavaid teenuseid teatise kohaselt auditi käigus ei kontrollitud. Seega ei tõenda Bureau Veritas Eesti OÜ sertifikaat kaebuse esitaja suutlikkust kvaliteedi tagamise meetmete rakendamisel väljaspool Tartu linna- ja maakonnaliine, kuna vastavat kontrollimist ei ole toimunud ega saanudki toimuda, sest kaebuse esitaja ei tegutsenudki Viljandi maakonnas. Probleemi ei esineks kui esineksid tõendid, mille alusel saaks järeldada, et kaebuse esitaja suutlikkust meetmete rakendamiseks oleks kontrollitud ka sellest aspektist, et ta on suutlik Tartu regiooniga samaväärseks tegutsemiseks ka teistes maakondades. Eesti Akrediteerimiskeskuse 23.10.2006.a vastusega maavanema järelepärimisele (Viljandi MV nummerdamata lehekülgedega toimik) on tõendatud, et sertifikaadile kantud territoriaalne piirang määratleb ära, milline konkreetne geograafiline asukoht on sertifitseerimisauditi käigus hinnatud. Sertifitseerimisprotsessis hinnatavad tegevused võivad hõlmata organisatsiooni asukohti osaliselt ja et väljaspool antud regiooni osutatavad teenused ei ole antud sertifikaadiga kaetud. Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituut on 31.10.2006.a vastuses (Viljandi MV nummerdamata lehekülgedega toimik) samuti seisukohal, et sertifikaadile kantud tegevusalas territoriaalne piirang tähendab, et ettevõttele väljastatud sertifikaat kehtib ainult nimetatud regioonis ja et teistes regioonides osutatud teenused ei ole esitatud sertifikaadiga kaetud. Samal seisukohal on ka Eesti Kvaliteediühing 24.10.2006.a vastuses maavanemale (Viljandi MV nummerdamata lehekülgedega toimik). 15 Seega ei ole kaebuse esitaja vastustajale esitanud PKD punktide 9.6.

  1. ja 10.
  2. kohast dokumenti, mille tõttu ei riku vaidlusalused haldusaktid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebuse esitajat ja kolmandat isikut ei ole kvalifitseerimise küsimuses koheldud ebavõrdselt, sest vastustaja pädevuses oli anda hinnang pakkujate poolt esitatud dokumentide asjakohasusele ja nõuetele vastavusele. Samuti ei saa kaebuse esitaja õigusi rikkuda asjaolu, et vastustaja arvestas asja uuel läbivaatamisel Riigihanke Ameti seisukohtadega ja muutis oma varasemat seisukohta kaebuse esitaja kvalifitseerimise küsimuses. HKMS § 7-de lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb aga, et halduskohtu pädevuses on ainult õigusvastase ja kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi piirava haldusakti tühistamine. Käesoleval juhul ei ole aga kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise küsimuses tõendamist leidnud kummagi aluse olemasolu, mille tõttu kohaldub asjas selle nõude osas HKMS § 26 lõike 1 punkt
  3. Neil asjaoludel jääb kaebus Viljandi maavanema 18.12.2006.a korralduse nr 1049 osaliseks tühistamiseks rahuldamata.
  4. Kohus on seisukohal, et Viljandi maavanema 02.11.2006.a korralduse nr 852 punkt 1.
  5. (I kd tl 29) kolmanda isiku AS Hansabuss pakkujana kvalifitseerimise kohta riigihankes Avalik liinivedu Viljandi maakonna bussliinidel ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka selle nõude osas. Nimetatud korralduse punkt 1.1 ei saa kaebuse esitaja õigusi rikkuda juba motiivil, et kohus on leidnud, et kaebuse esitaja on ise jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja õigusi ei saa rikkuda teise pakkuja kvalifitseerimise kohta antud haldusakt. Vaatamata sellele peab kohus siiski vajalikuks kontrollida ka kaebuse esitaja teisi põhiväiteid. PKD punkti 9.6.
  6. (I kd tl 15) kohaselt on pakkujate kvalifitseerimise üheks tingimuseks asjaolu, et pakkuja poolt viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud summaarne liiniveomaht peab olema vähemalt 3 miljonit liinikilomeetrit. Nimetatud asjaolu tõendamiseks peab pakkuja PKD punkti 10.
  7. (I kd tl 16) kohaselt kvalifitseerimiseks esitama pakkuja kirjaliku õiendi viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude teenindamise summaarse veomahu kohta. Kolmas isik on nimetatud õiendi ka esitanud ja kinnitab 03.10.2006.a õiendis (AS Hansabuss pakkumise toimik lk 51), et ettevõtte viimase kolme majandusaasta jooksul teostatud liinivedude summaarne veomaht ületas 3 miljonit liinikilomeetrit. Vastuseks kaebuse esitajale osundab kohus, et nimetatud õiend vastab PKD punktis 10.
  8. nõutule, kuna nõutud ei olegi täpset kilomeetrite või muudes mõõtühikutes väljendatud täpset arvestust, vaid ainult summaarset veomahtu. Kohus on seisukohal, et kui tingimustes on mingile asjaolule vastavuse tagamiseks sätestatud konkreetne piirarv või lävend ja kui pakkuja ületab selle lävendi, siis ei saa pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakkuja kinnitus sisaldab teatud vastuolu tegeliku olukorraga. Seda aga ainult tingimusel, et lävend on tegelikkuses ületatud. Vastupidise tõlgenduse korral peaks vastustaja määratlema ka lubatava vea piirid. Kohus on seisukohal, et vastustaja on vajalikul määral kontrollinud kolmanda isiku poolt esitatud liinikilomeetrite arvestuse õigsust. Vastupidiselt kaebuse esitajale on kohus seisukohal, et toimunud haldusmenetluse käigus on vastustaja poolt kontrollikohustuse 16 täitmine leidnud täiendavat tõendamist, kuna kogutud tõendid kinnitavad vaidlusaluse haldusakti ja vastustaja esialgse seisukoha õigsust. Alusetu on väide, et vastustaja on pelgalt tuginenud kolmanda isiku poolt esitatud andmetele ja ei ole neid kontrollinud. Kaebuse esitaja väide, et vastustaja on leidnud, et ta ei pea andmeid kontrollima ei ole tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi kolmanda isiku taotluse menetlemisel menetlusnormide või- printsiipide eiramisega. Kohtule esitatud tõendite alusel saab järeldada, et menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ja menetlusreegleid järgides. Vastustaja poolt ja vaidemenetluses ei ole jäetud kontrollimata kaebuse esitaja poolt esitatud väiteid ja tõendeid kolmanda isiku liiniveomahu kohta. Menetluse käigus ei ole aga kaebuse esitaja väited kolmanda isiku poolt liiniveomahu nõuete täitmata jätmise kohta tõendamist leidnud. Vastupidi, vastustaja on tuvastanud, et tegelik liiniveomaht on suurem kui kolmanda isiku poolt esialgselt esitatu, milleks oli kinnitus, et summaarne veomaht ületas 3 miljonit kilomeetrit. Asjaolu, et kolmas isik on andmeid liiniveomahu osas täpsustanud, ei riku kaebuse esitaja õigusi, kuna tõendamist ei ole leidnud 3 miljoni liinikilomeetri nõude eiramine. Kolmas isik on tõendanud, et tegelik liiniveomaht oli suurem kui nõutav ja esialgselt õiendis esitatu oli ainult kinnitus vastava lävendi ületamise kohta. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kogutud ja kaebuse esitaja poolt täiendavalt esitatud tõendid ning kolmanda isiku poolt vastustajale esitatud pakkumise materjalid on piisavad asja õigeks lahendamiseks, mille tõttu ei pidanud kohus vajalikuks rahuldada kaebuse esitaja taotlust kolmandalt isikult täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Samuti ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline Saue linnaga seonduv, kuna 3 miljoni liinikilomeetri nõue on täidetud. Kohus nõustub, et uurimisprintsiip ei laiene riigihangete pakkumismenetlusele, kuid see ei võta halduskohtult kohustust uurimisprintsiipi kohaldades kontrollida menetlusosaliste väiteid halduskohtumenetluses. Vaatamata uurimisprintsiibile ei saa kohus asuda aga riigihanke vaidluses haldusorgani rolli ja kohaldada diskretsiooniõigust haldusorgani asemel ning otsustada asja sisuliselt tema eest.
  9. PKD punkti 9.6.
  10. (I kd tl 16) kohaselt peab pakkuja tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. PKD punkti 10.
  11. (I kd tl 16) kohaselt on pakkujate kvalifitseerimiseks üheks vajalikuks dokumendiks koopia ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadist reisijateveol või muu samaväärse selleks pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Bureau Veritas Eesti OÜ 02.10.2006.a tõendiga (AS Hansabuss pakkumise toimik lk 136) on tõendatud, et AS Hansabuss on rakendanud kvaliteedijuhtimissüsteemi reisijateveo valdkonnas vastavalt standardile ISO 9001: 2000 ning läbinud edukalt eelauditi. Sama asjaolu on tõendatud Bureau Veritas audiitori Raivo Mägi poolt 02.10.2006.a allkirjastatud auditi aruandega (Viljandi MV nummerdamata lehekülgedega toimik), mille kohaselt on 28.09.2006.a läbiviidud eelauditi tulemusel kindlakstehtud, et Hansabuss AS kvaliteedijuhtimissüsteem on ülesehitatud ja rakendatud vastavalt standardi ISO 9001:2000 nõuetele, kusjuures eelauditi 4 leheküljel oleva märkuse kohaselt on kõik auditi käigus tuvastatud mittevastavused 02.10.2006.a seisuga likvideeritud. Eesti Akrediteerimiskeskuse 23.10.2006.a vastuse kohaselt Viljandi maavanemale (Viljandi MV nummerdamata lehekülgedega toimik) ei ole sertifitseerimisasutuse tõend eelhindamise läbimise kohta PKD-s nõutud kvalifitseerumistingimuste täitmiseks piisav. Eesti Kvaliteediühingu 24.10.2006.a vastuses Viljandi maavanemale (Viljandi MV nummerdamata lehekülgedega toimik) ja Tallinna Tehnikaülikooli 31.10.2006.a vastuses Viljandi 17 maavanemale on asutud seisukohale, et kui eelaudit on hõlmanud ettevõtte kõiki tegevusalasid ja standardi ISO 9001:2000 kõiki punkte, siis saab eelauditi edukat läbimist lugeda tõendiks ettevõttes rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta ning et sertifitseerimisfirma tõendit saab lugeda kvalifitseerimiseks vajalikuks dokumendiks. Vastuseks kaebuse esitajale märgib kohus, et nähtuvalt asja materjalidest ja avalikult kättesaadavast informatsioonist, on Eesti Akrediteerimiskeskuse ja Eesti Kvaliteediühingu puhul tegemist ühel turul ühes valdkonnas tegutsejatega, mis võib olla mõjutanud nende arvamust vaidlusaluses küsimuses. Seetõttu on seletatav ja ka arusaadav, et nende seisukohtades esineb teatud erinevusi. Kohus on aga seisukohal, et Tallinna Tehnikaülikooli kui akadeemilist teaduslikku baasi tundva ja rakendava asjatundja arvamusega saab ja tuleb arvestada, kuna kaebuse esitaja ei ole usaldusväärselt lükanud ümber Tallinna Tehnikaülikooli kui asjatundja arvamust vaidlusaluses küsimuses. Asjaolu, et üks sihtasutuse Eesti Kvaliteediühing juhatuse liikmetest on allkirjastanud ülikooli arvamuse, ei muuda arvamuse sisu ja ei sea kohtu arvates kahtluse alla ülikooli pädevust ja ülikooli arvamuse sisulist külge antud küsimuses. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et asja materjalidega on tõendatud, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et kolmas isik on pakkujana suuteline tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Kohtu seisukoht tugineb asjaolul, et kolmas isik on vastustajale esitanud ISO 9001:2000 kvaliteedistandardi sertifikaadiga samaväärse, selleks pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametliku dokumendi koopia, mis kinnitab kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Neil asjaoludel jääb kaebus ka selle nõude osas HKMS §-de 7 lõikest 1 ja 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata, kuna kaebuse esitaja on jäetud kvalifitseerimata seaduspäraselt ja kolmas isik on kvalifitseeritud õiguspäraselt.
  12. HKMS § 93 lõike 2 kohaselt, esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi
  13. lõige sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus jätab kaebused rahuldamata, seega tehakse otsus kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Kolmanda isiku vastaspooleks käesolevas asjas on kaebuse esitaja, kuna kolmas isik on erinevalt kaebuse esitajast vaidlusaluste haldusaktide soodustatud isikuks. Kolmanda isiku AS Hansabuss kohtukulude nimekirja (II kd tl 188) kohaselt on advokaadibüroo poolt AS-le Hansabuss esitatud arved nr 74084 ja 74027, mis on ka tasutud. Advokaadibüroo Tark&Co arve nr 74027 (II kd tl 189) on summas 18 048,69 krooni ja arve nr 74084 (II kd tl 191) on summas 12 477,03 krooni. Advokaadibüroo konto väljavõtte (II kd tl 190) kohaselt on büroo arvele AS-lt Hansabuss laekunud kokku 30 525,63 krooni. Kohtul pole alust kahelda kolmanda isiku vandeadvokaadist lepingulise esindaja selgituses, et kolmas isik on kulutused kandnud seonduvalt käesoleva halduskohtumenetlusega. 18 HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulude puhul on tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Kohtu seisukoht tugineb asjaolule, et haldusasjas on ühte menetlusse liidetud kaks kaebust, mille suhtes on kolmas isik esitanud kirjalikud seisukohad, kaebuse esitaja on pidanud vajalikuks esitada määruskaebuse, mis jäeti rahuldamata ja mille suhtes on kolmas isik pidanud seaduse kohaselt samuti seisukoha esitama, asja ei ole lahendatud kirjalikus menetluses, mis on tinginud kolmanda isiku lepingulise esindaja osalemise kohtuistungil esimese astme kohtus. Roby Koik Kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.