) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 on AJ’lt välja mõistetud SJ kasuks igakuine elatis summas 2000 krooni poeg I ülalpidamiseks alates 17.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 20.11.2007.a. esitas AJ kohtule hagi SJ vastu elatise vähendamiseks ning palub vähendada Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 väljamõistetud elatist 500 kroonini, kuna 19.09.2007.a. arstliku ekspertiisi otsusega nr XXX on hagejal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus ning töövõime kaotuse protsendiks on hagejale määratud 90%, samuti on hageja arvele võetud töötuna.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 2 alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.
lg p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda enam maksta poeg IJ ülalpidamiseks Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 väljamõistetud elatist summas 2000 krooni kuus, kuna hageja varaline ja tervislik seisund on võrreldes 24.10.2006.a. kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Hageja on kohtule esitanud 19.09.2007.a. arstliku ekspertiisi otsuse nr. XXX, mille kohaselt on hageja töövõime kaotuse protsendiks 90 % ning hageja sissetulekuks on 25.09.2007.a. Tallinna Pensioniameti Paide osakonna otsuse nr. XXX järgi töövõimetuspension summas 3148 krooni. Samuti on hageja võetud arvele töötuna. Kostja tunnistab hagi, s.t. vähendada elatusraha suurust 500 krooni kuus, kuid samas palub lõpetada elatise maksmine, kuna hageja varaline ja tervislik seisund on halvenenud. Kostja väljaminekud ühes kuus on keskmiselt 5000 krooni. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, hageja, töövõime kaotus 90% ulatuses, mille taastumine eeldatavalt võtab pikemat aega, samuti on hageja arvele võetud töötuna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole võimeline maksma poeg IJ ülalpidamiseks kuus 2000 krooni. Kuid kuna hageja saab igakuiselt invaliidsuspensioni 3147,79 krooni, siis on tal siiski võimalus lapse ülalpidamiskohustusi osaliseltki kanda Seetõttu ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja ei pea seoses invaliidsusega üldse oma vanema kohustust lapse ülalpidamise osas kandma. Eeltoodu alusel ja tuginedes
6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, leiab kohus, et antud asjas on põhjendatud muuta Harju Maakohtu 24.10.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9063 AJ-lt välja mõistetud elatusraha suurust ja mõista välja igakuine elatis poeg IJ ülalpidamiseks summas 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a. Kohus märgib, et kuna poolte alaealine laps elab hageja juures, siis on hagejal võimalus pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole abi ja toetuse saamiseks lapse kasvatamisel ja lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu.
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.