lõike 2 järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. OÜ B põhikirjas muud tähtaega ette nähtud ei ole. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 on Riigikohus märkinud, et kolleegium ei nõustu
lg 2 tõlgendusega, et juhatuse liikme ametiaeg ei lõpe kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest ja on seotud osanike aktiivse tegevusega juhatuse liikme tagasikutsumiseks või uue juhatuse liikme valimiseks. Selline lähenemine on vastuolus nii seaduse grammatilise kui süstemaatilise tõlgendamise tulemusega. Kohus leiab, et äriühingu juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue on ette nähtud esmajoones äriühingu enda ja tema osanike või aktsionäride huvides. Juhatuse liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Sellele viitab muuhulgas
lg 1 kolmas lause, mille järgi peab juhatuse liikmeks valimiseks olema isiku nõusolek. Nimetatud suhe on olemuselt sarnane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul, ning sellele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Äriseadustiku § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Seega teab isik juhatuse liikmeks saamiseks nõusolekut andes, et teda võidakse valida kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat ametiaega. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes tema kohustused juhatuse liikmena lõpevad. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. Kohus leiab, et juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks- sise- ja välissuhteks. Sisesuhteks on äriühingu organite vahelised või äriühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse äriühingu sisemist toimimist. Välissuhteks on äriühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise sisesuhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, samas ei tekita ega lõpeta registrikanne seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne). Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes
lg-te 3 ja 4 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Kui asjaolusid, mida tuleb registrisse kanda, registrisse kantud ei ole, on neil asjaoludel
lg 3 alusel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
§-de 170 lg 1 ja 173 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata.
lg 2 kohaselt ei saa isegi juhul, kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, otsust vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. Kohus on seisukohal, et pärast kolme aasta möödumist tuleb valida uus juhatus. Hageja poolt kohtule esitatud hagimaterjalidele lisatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita asjaolu, et osanikud oleksid aktsepteerinud hageja kui juhatuse liikme ametiaja pikenemist. 28.06.2006.a. kirjas, milles MIAS esitas nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks, on kostja märkinud, et hageja ametiaeg on lõppenud 2005.a. septembris.
Juhatuse liikme õigeaegse nimetamise ning juhatuse liikmete muutumise äriregistris registreerimise eest vastutab äriühing. Äriühingul tuleb arvestada ka
lg 1 p 3, mille kohaselt sundlõpetatakse aktsiaselts, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Menetluskulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.