← Eesti

3-07-1916/17

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1916 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – S.D., sünd. xx xx xxxx. a, Venemaal Kohtuistungi toimumise aeg
  3. detsember
  4. a, Tallinn Resolutsioon Pikendada S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks antud luba tähtajaga kuni
  5. veebruar
  6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
  7. detsembril
  8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. S.D. on sündinud Venemaal. Eestisse saabus ta
  10. aastal. Aastatel 1991-1992 oli tal Eestis elamisluba ning alates
  11. aastast viibib ta Eestis seadusliku aluseta. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
  12. novembri
  13. a otsusega nr 20061372 keelduti S.D.le tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 4 p 7 alusel (aastatel 1980-1994 teenimine välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena) ja VMS § 12 lg 9 p 4 alusel (kohustuse võtmine Eestist lahkuda seoses rahvusvahelise abiprogrammi kaudu korteri saamisega välismaal ja Eesti Vabariigilt toetuse saamine Eestist lahkumiseks). KMA
  14. juuni
  15. a ettekirjutusega nr 1011086687 kohustati S.D.t lahkuma Eesti Vabariigist hiljemalt
  16. augustil
  17. a ja märgiti, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates
  18. augustist
  19. a. Ettekirjutus on siiani täitmata.
  20. KMA esitas
  21. augustil
  22. a Tallinna Halduskohtule S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise taotluse. Kuna
  23. juunil 2002 S.D.le väljastatud Vene Föderatsiooni kodaniku pass kaotas kehtivuse
  24. juunil 2007, puudus S.D.l Vene Föderatsiooni tagasipöördumist võimaldav dokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei olnud võimalik. Tallinna Halduskohus pikendas
  25. augusti
  26. a määrusega nr 3-07-1599 S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipi- damise tähtaega kuni
  27. oktoobrini
  28. a. Tallinna Halduskohtu 9.oktoobri
  29. a määrusega pikendati S. D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
  30. detsembrini
  31. a.
  33. novembril
  34. a saabus Tallinna Halduskohtusse KMA taotlus pikendada S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
  35. Taotluse kohaselt pöördus KMA
  36. augustil
  37. a Välisministeeriumi konsulaarosakonna poole palvega edastada Vene Föderatsiooni kodaniku S.D. tagasivõtutaotlus Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale selleks, et Vene võimud saaksid teda dokumenteerida Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud tagasivõtulepingu art 2 lg-e 1 alusel. 3.septembril
  38. a saadetud elektroonilisest kirjast Välisministeeriumi konsulaarosakonna ametnikult selgus, et Vene Föderatsiooni Suursaatkond on noodiga teatanud, et Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud tagasivõtulepingu küsimusi menetleb Vene Föderaalne Migratsiooniteenistus. Kõik taotlused tuleb edaspidi esitada diplomaatilisi kanaleid pidi Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele.
  39. septembril
  40. a pöördus KMA Välisministeeriumi konsulaarosakonna poole palvega edastada S.D. tagasivõtutaotlus Vene Föderaalse Migratsiooniteenistusele. 30.oktoobril
  41. a edastas Välisministeeriumi konsulaarosakond oma vastuse KMA kirjale, milles teatas, et tagasivõtutaotlus esitati Vene Föderaalse Migratsiooniteenistusele 30.oktoobril
  42. a. S.D.le on selgitatud väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, et Vene Föderatsiooni reisidokumendi saamiseks peab ta isiklikult pöörduma oma kodakondsusjärgse riigi välisesinduse poole, kuid S.D. keeldub KMA-ga koostööd tegemast, kuna peab ennast Eesti Vabariigi alaliseks elanikuks.
  43. S.D. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  44. Kohus leiab, et KMA taotlus S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  45. Kohtumääruse punktis 1 loetletud asjaolud on tuvastatud toimikusse võetud dokumentaalsete tõendite ja käesolevas asjas varem tehtud kohtulahenditega. Kõik dokumentaalsed tõendid osutavad sellele, et S.D. teenis endise NSVL ja Vene Föderatsiooni relvajõududes. Kohtuistungil täiendavalt asja materjalide juurde võetud S.D.
  46. oktoobri
  47. a elamisloa taotluses on isik näidanud ise oma töökohaks sõjaväeosa nr
  48. Isiku enda väited selle kohta, et ta pole kaadrisõjaväelane olnud ja pole programmi „Certificate“ raames korterit Venemaal saanud, on paljasõnalised ja mitteusutavad, kuna on ilmses vastuolus teiste kogutud tõenditega.
  49. Vene Föderatsiooni kodanik S.D.l puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti täitevvõim on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks ning väljasaatmismenetlus on viibinud väljasaadetava enda seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu.
  50. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates
  51. augustist
  52. a on kohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend kallutamaks S.D.t kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Tallinna Ringkonnakohus on
  53. novembri
  54. a määruses leidnud, et ilma kinnipidamiseta võib väljasaadetaval puududa ajend tema väljasaatmise täideviimiseks vajalike toimingute sooritamiseks, so käesoleval juhul pöörduda kodakondsusjärgse riigi välisesinduse poole reisidokumendi saamiseks, samuti võib tema vabaduses viibimine tuua kaasa seniste asjaolude muutumise, mis välistab väljasaatmise. Väljasaatmise perspektiivikuse hindamisel lähtub kohus seisukohast, et väljasaatmine ei ole perspektiivitu, kuivõrd Vene Föderatsiooni on olemas riik, kuhu isik välja saata. Väljasaatmine kodakondsus- järgsesse riiki on seda kiirem, mida rohkem S.D. täidab seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust. Ehkki Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud tagasivõtulepingu järgi
  55. oktoobril
  56. a Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele esitatud taotlusele pole laekunud veel vastust, ei saa vastuse (ja sellest tulenevalt väljasaatmismenetluse) viibimist pidada ebamõistlikult pikaks. Asjaolu, et S.D. tahab iga hinna eest Eestisse jääda, ei ole seaduslik takistust Eestis illegaalselt viibiva isiku väljasaatmiseks.
  57. Isiku perekonnaelule on antud hinnang KMA
  58. novembri
  59. a otsuses elamisloa andmisest keeldumise kohta. Kohus leiab, et olukorras, kus isiku abikaasa on seletuskirjas KMA-le kinnitanud, et ei ela isikuga koos ja ei tea tema asukohta, ei saa isikutevahelisi suhteid lugeda vastavaks tavapärastele perekondlikele sidemetele. KMA
  60. novembri
  61. a otsus on jõus. Kuid isegi kui leiaks tuvastamist riive perekonnaelule, siis õigustab väljasaatmist kaalukas avalik huvi. Endiste Eestit okupeerinud riigi kaadrisõjaväelaste, kes on saanud Eestist lahkumiseks toetust, Eestist lahkumine on avalikes huvides. Selliste isikute Eestis viibimine kujutab endast ohtu riigi julgeolekule eriti olukorras, kus isikule on keeldutud elamisloa andmisest ning ta ei täida riigist lahkumise kohustust ja üritab oma tegelikku identiteeti varjata. Ühise perekonnana on võimalik elada ka Vene Föderatsioonis. Õigus perekonnaelule ei ole sellises situatsioonis kaalukam avalikest huvidest.
  62. S.D.le ei ole väljastatud riigipiiri ületamist võimaldavat reisidokumenti, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. Kohus pikendab S.D. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
  63. veebruarini
  64. a. Villem Lapimaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.