KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-18

) § 35 lg 2 p 5). Samuti pole

§ 35

lg 5 kohaldamine käesoleval juhul võimalik, sest pakkumiste avamise protokollis polnud fikseeritud puuduvat dokumenti. Isegi kui eeldada, et puudu oli tootja ametliku esindaja kinnitus tõendamaks pakkuja volitusi autode edasimüügiks Eestis, pole tegemist

§ 35

lg 5 sätestatud erandliku juhtumiga, sest ostja oli pidanud nimetatud dokumenti pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamisel oluliseks; b) kuna AS Reval Auto kvalifitseerimine oli õigusvastane, on õigusvastased ka järgnevad otsused ning hankeleping tühine

olulise rikkumise tõttu; c) kaebaja vaidlustuse läbivaatamine lõppes RHA-s vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt. Vaidlustuse esitamisega hankemenetlus peatub ning jätkub peale vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist ostja poolt. Kuna ostja ei tunnistanud vabatahtlikult kehtetuks vaidlusaluseid otsuseid, on kõik järgnevad toimingud ning hankeleping

§ 64

lg 4 kohaselt tühised; d) hankelepingu sõlmimisega on rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi, sest kaebaja pakkumine oli paremuselt teine ja AS Reval Auto kvalifitseerimata jätmisel oleks hankeleping sõlmitud kaebuse esitajaga. Samuti rikub hankelepingu sõlmimine õigust seaduslikule ja õiglasele riigihankemenetlusele. 2

§ 42

lg 3 kohaselt kontrollitakse pakkumiste avamisel esitatud dokumentide vastavust PKD loetelule, kuid ei tehta sisulist otsust kvalifitseerimise kohta. Pakkumiste avamisel koostatud protokolli tehti märge AS Reval Auto pakkumises dokumendi puudumise kohta, tegemist ei ole kvalifitseerimisotsusega; b) väär on kaebuse väide, mille kohaselt pakkuja tehnilist kompetentsust puudutavate dokumentide esitamata jätmise korral ei tohi

§ 35lg 5 sätestatud erandit kohaldada.

AS Reval Auto kinnitas oma pakkumises, et ta on tegelenud sõiduautode müügi ja hooldusega alates 01.10.1996 ning nende andmete kinnitamiseks pakkuja enda poolt koostatud dokumendi puudumine on väheoluline. AS Reval Auto pakkumisest ilmnes, et lepingupartneriks ollakse ka teistele riigiasutustele. Lisaks on vajalikku teavet võimalik saada interneti kaudu ja äriregistri vahendusel – äriühingu 2005.aasta majandusaasta aruande tegevusaruande andmed näitavad, et tegemist on Audi sõidukite ametliku edasimüüjaga Eestis;

1. c)Riigikogu Kantselei peatas pakkumismenetluse kohe pärast vaidlustuse esitamise kohta teate saamist ja jätkas seda peale vaidlustuse läbivaatamise lõppemist ja kvalifitseerimise otsuse täiendamist. Hankelepingu tühisust kaasatoovaid tingimusi käesoleval juhul ei esine;
2. d)hankelepingu sõlmimine on üheks pakkumismenetluse lõppemise aluseks tulenevalt

§ 8

lg 2 p 1, hankelepingu täitmisele ei laiene avalik õigus ja hankelepingu tühisuse tuvastamise küsimust ei saa läbi vaadata halduskohtus. 4. AS Reval Auto vaidles kaebusele vastu ning toetas vastustaja seisukohti. a) Ostja poolt nõutud kinnitus, et tegemist on pakutud autode volitatud edasimüüjaga Eestis, sisaldus AS Reval Auto pakkumises koos muude tema poolt antud kinnitustega. Tegemist on formaalse ja vähese tähtsusega vorminõuete rikkumisega. Kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt tuleks mistahes formaalse puuduse avastamisel jätta pakkuja kvalifitseerimata, on põhjendamata ning vastuolus

§ 7

lg 2 sätestatud pakkumismenetluse eesmärgiga;

1. b)tsiviilõigusliku lepingu, mille pooleks kaebaja pealegi ei ole, vaidlustamine halduskohtus pole võimalik. 5. AS SEB Ühisliising kaebusega ei nõustunud. 6. Tallinna Halduskohtu 19.02.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmise põhjendusega.
2. a)vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine

§ 65

lg 6 p 2 alusel tähendab põhimõtteliselt ostja nõustumist vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidluse sisulise läbivaatamise vajaduse äralangemist, kuid käesolevas haldusasjas ei lõppenud vaidlustuse läbivaatamine sellega, et ostja oleks tunnistanud kõiki vaidlustuse seisukohti. Riigikogu Kantselei tunnistas RHA-le antud seletustes vaidlustuse põhjendatuks otsuste vormistamise osas, sealhulgas võttis ostja omaks, et protokollidest ei selgunud, milles seisnesid AS Reval Auto dokumentatsiooni puudused ja miks otsustati nimetatud pakkuja hiljem ikkagi kvalifitseerida. Seega tunnistas vastustaja enne RHA-s vaidlustuse läbivaatamist vaidlustuse põhjendatuks vaid osaliselt. Eeltoodut kinnitab RHA-s vaidlustuse nr 118-06/028499 läbivaatamise istungiprotokoll, mida allkirjastades pidi ka kaebaja aru saama, milles seisnes ostja poolt vaidlustuse omaksvõtt; b) õige on Riigikogu Kantselei seisukoht, et sisuliselt õige kvalifitseerimisotsuse tühistamine ainuüksi vormipuuduse tõttu polnud põhjendatud, sest samasisuline akt oleks tulnud uuesti välja anda. Seega piisas haldusakti motiveeringu täiendamisest. Riigikogu Kantselei ega Riigihangete Amet ei ole tühistanud Riigikogu Kantselei 27.07.2006 otsuseid, sellist kohustust ei tulenenud ka RHA vaidlustuse läbivaatamise lõpetamise otsusest koostoimes vaidlustuse läbivaatamise istungiprotokolliga. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et Riigikogu Kantselei täiendas juba tühistatud otsust; 3

§ 62

lg-st 1 ei tulene, et pakkumiste avamisel teeks ostja otsustusi, mis on vaidlustatavad; d) kohus ei sea kahtluse alla, et AS Reval Auto pakkumise juures puudus PKD punktis 5.1.5.3. nimetatud kinnitus eraldi dokumendina. Kui puudu oleksid olnud muud dokumendid, oleks pakkumiste avamisel osalenud United Motors AS esindaja Riigikogu Kantselei seisukoha vaidlustanud. Riigikogu Kantselei esindaja selgitas, et PKD p 5.1.5.3 mõte oli tagada, et kvalifitseeruksid firmad, kellel oleks side tootjaga, tagamaks pakkuja usaldusväärsus ja hankelepingu täitmine. Ostjale ei olnud ette teada, millised firmad avaldavad soovi pakkumises osaleda, mistõttu seati PKD-s tingimuseks tootja esindaja ehk “maaletooja” kinnitus edasimüüjate volituste kohta. Vaidlusaluses hankemenetluses esitasid pakkumised sõiduautode maaletoojad ise ning see oli Riigikogu Kantseleile teada. Kuna PKD-s nõutud tootja ametliku esindaja dokument tähendas AS Reval Auto pakkumise puhul tema enda poolt oma staatuse kohta koostatavat dokumenti ning pakkuja kui sõiduautode tegeliku Eestis edasimüüja staatus oli ostja poolt tuvastatav ka muul viisil, oli AS Reval Auto kvalifitseerimine õige (

§ 35

lg 5);

1. e)riigihankemenetlus on suunatud eduka pakkumise väljaselgitamisele ja sellele järgneva tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisele, kuid hankelepingu sõlmimine ja täitmine võib rikkuda kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi juhul, kui on rikutud nende pakkumismenetluses osalemise õigust. Sellised hankelepingu õiguspärasuse ja kehtivusega seotud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Käesolevas pakkumismenetluses ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud. AS Reval Auto kvalifitseerimisega ei ole talle loodud eeliseid kaebuse esitaja ees ning pakkujaid ei ole ebavõrdselt koheldud. Seega puudub kohtul alus kontrollida hankelepingu vaidlustamiseks esitatud kaebaja väiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Apellatsioonkaebuses palub Silberauto AS tühistada Tallinna Halduskohtu 19.02.2007 otsus. Apellant leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ning ebaõigesti hinnanud tõendeid:
2. a)AS Reval Auto kvalifitseerimine 27.07.2006 otsusega polnud enam võimalik, sest ta oli juba 26.07.2006 otsusega jäetud kvalifitseerimata. Kohtu vastupidine seisukoht ei arvesta

§ 30

lg 3 sätestatut ja Riigikohtu 19.12.2003 otsuse nr 3-3-1-79-03 punktis 12 avaldatud seisukohti;

1. b)kohtuotsusest ei nähtu, millise tõendi alusel kohus tuvastas, et AS Reval Auto ei esitanud just PKD punktis 5.1.5.3 nimetatud kinnitust. 26.07.2006 fikseeriti küll AS Reval Auto pakkumise mittevastavus PKD-s sisalduvale dokumentide loetelule, kuid jäeti mittevastavus täpsemalt kirjeldamata. Seega selliseid tõendeid pole ning tagantjärele pole võimalik tuvastada, milles väljendus dokumentide mittevastavus PKD nõuetele;
2. c)isegi kui oletada, et pakkumise juures puudus just eelnimetatud kinnitus, on kohus ebaõigesti leidnud, et tegemist on väheolulise puudusega

§ 35lg 5 mõttes.

Ostja on rõhutanud selle tingimuse tähtsust tema jaoks. Lisaks on tegemist faktilise asjaoluga, mis võib ajas muutuda. Kohus pole välja selgitanud, kas AS Reval Auto 2006 juuli teisel poolel oli Audi-marki sõiduautode volitatud edasimüüjaks. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus leiab, et tegemist võis olla AS Reval Auto enda kinnitusega, sest pole teada, kes on tootja ametlik volitatud esindaja Eestis. AS Reval Auto ja OÜ Reval Auto Tallinn tegelevad mõlemad Audi müügiga. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et sõiduautode edasimüügi kui avaliku tegevuse kohta on võimalik igal isikul teavet saada ja vastavasisuline teave on kättesaadav internetist. Samuti on vastustaja PKD punktides 5.2.1.1. ja 5.2.2. loobunud võimalusest kasutada kvalifitseerimisel

§ 35

lg 5 antud õigust, deklareerides, et jätab pakkujad kvalifitseerimata

§ 35lg 2 p-des 1-6 toodud tingimustel; 4

regulatsiooni arvestades üldse problemaatiline. Selgusetu on, mis sai kohtu arvates vaidlustuse osaga, mida põhjendatuks ei tunnistatud. Riigikogu Kantselei poolt 25.08.2006 tehtud 27.07.2006 protokolli täiendus ei saa olla 03.08.2006 vaidlustuse vabatahtlik täitmine, täitmiseks saaks lugeda üksnes otsuste kehtetuks tunnistamist;

1. e)väär on kohtu seisukoht, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja pakkumine oli hinna poolest paremuselt teine. Kuna AS Reval Auto pakkujana tuli jätta kvalifitseerimata ning vastustaja oli tunnistanud põhjendatuks apellandi 03.08.2006 vaidlustuse, pidi vastustaja tunnistama apellandi pakkumise kui paremuselt teise pakkumise edukaks ning sõlmima apellandiga hankelepingu. Samuti on rikutud apellandi subjektiivset õigust seaduslikule ja õiglasele riigihankemenetlusele;
2. f)tulenevalt

§ 67

lg-st 2 pidi riigihanke menetlus peale apellandi vaidlustuse põhjendatuks tunnistamist vastustaja poolt peatuma senikauaks, kuni vastustaja ostjana vabatahtlikult täidab apellandi 03.08.2006 vaidlustuses sisalduvad nõuded.

§ 64

lg 4 kohaselt kõik peale riigihankemenetluse peatumist tehtud toimingud ja sõlmitud hankeleping on tühised. Samuti on hankelepingu tühiseks tunnistamisel aluseks

§ 52

lg-d 2 ja 3, sest AS-ga SEB Ühisliising kui pakkumisel mitteosalenud äriühinguga sõlmitud lepingud ei vasta PKD-le. PKD ei sisaldanud tingimust, et allhankijana võib kasutada liisinguandjat. Oleks selline võimalus antud, oleks ka kaebaja teinud hoopis teistsuguse pakkumise; g) Riigikogu Kantselei on korraldanud käesoleva riigihanke selliselt, et kaebajal ei oleks enam võimalik pöörduda oma õiguste rikkumise korral RHA-sse.

§ 61

ja 62 tuleb tõlgendada selliselt, et ostja peab peale otsuse tegemist ootama ära vaidlustuse tähtaja enne, kui hankega edasi läheb. 8. Riigikogu Kantselei palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. a)pakkumiste avamine on formaalse tähendusega toiming, mis tehakse enne sisuliste otsuste tegemist pakkumismenetluses. Kui ostja pakkumiste avamisel leiab, et pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumendis sisalduvale dokumentide loetelule, tähendab see, et pakkuja kvalifitseerimise otsustamisel tuleb ostjal seda faktilist asjaolu arvesse võtta;
2. b)halduskohus ei seadnud ega pidanudki seadma kahtluse alla, et AS Reval Auto pakkumise hulgast puudus PKD p 5.1.5.3. nimetatud dokument. Selleks kahtluseks puudus põhjus. Mitte keegi, kaasa arvatud kaebuse esitaja, pole kunagi väitnud, et puudunud oleks mõni muu dokument;
3. c)halduskohus ei pidanud tuvastama, kas AS-l Reval Auto oli Audi-marki sõiduautode volitatud edasimüüja staatus 2006. aasta juulikuu teisel poolel. Halduskohus selgitas oma otsuses, kuidas teadmine edasimüüja volituste kohta sai Riigikogu Kantseleil olla või millistel asjaoludel see sai tekkida. Vaidlus käis ainult dokumendi puudumise ja selle juriidilise tähenduse üle Riigikogu Kantselei korraldatud riigihanke pakkumismenetluses. Kohus kohaldas

§ 35

lg 5 õigesti, sest Riigikogu Kantseleil oli vajalik teave olemas ja seda teavet kinnitava eraldi dokumendi puudumine oli väheoluline. Vastustaja ei ole PKD-ga loobunud õigusest tugineda

§ 35

lg-le 5; d) RHA 14.08.2006 protokollis toodut saab hinnata ainult koos Riigihangete Ametile ostja poolt esitatud seletuses ja „vaidlustuse 118-06/028499 läbivaatamise istungi protokollis“ fikseerituga. Viimatinimetatud protokollist nähtub, et kokkulepe seisnes selles, et ostja otsus oli vormistatud motiveeringuta ja ostja muudab oma otsuse vormiliselt korrektseks. Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel jätkab ostja pakkumismenetlust vastavalt

§ 67

lg-le 2 peale vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist või selles vigade parandamist. Halduskohus leidis õigesti, et pakkumismenetlus jätkub peale vaidlustuse läbivaatamise tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamist ostja poolt. RHA ei näinud ostja tegevuses pakkuja kvalifitseerimisel

sisulist 5

-s on sätestatud kolm juhtu, millal

rikkumine toob kaasa hankelepingu tühisuse. Need on sätestatud

§ 52lg-s 3 ja § 64 lg-s 4.

Muud võimalikud

rikkumised tühisust kaasa ei too. Apellant arvab ekslikult, et hankelepingut vastustaja ja AS Reval Auto vahel sõlmitud ei ole. AS SEB Ühisliising osaleb hankelepingu täitmisel liisinguandjana ja esindab eduka pakkumise esitanud pakkujat AS Reval Auto. PKD ei välistanud kolme osapoolega liisinguskeemi kasutamist. Kuna kohus ei tuvastanud vaidlustatud õigusaktide õigusvastasust ja kaebuse esitaja õiguste rikkumist pakkumismenetluses, puudub kaebajal põhjendatud huvi hankelepingu tühisuse tuvastamiseks; f) mis puudutab kaebaja väidet, et Riigikogu Kantselei püüdis teadlikult takistada riigihankes tehtud otsuste edasist vaidlustamist, siis Riigikogu Kantselei arvates peab ostjal olema võimalus end kaitsta pakkuja pahatahtliku käitumise vastu, näiteks pakkuja poolt uue vaidlustuse esitamise vastu. Riigikogu Kantselei hankelepingu sõlmimisel

§ 52

lg 1 ja § 46 lg 2 nõuet ei rikkunud, sest pakkuja kvalifitseerimise otsuse täiendamise tulemusena jäi kehtima ostja poolt varem tehtud otsus pakkumise edukaks tunnistamise kohta. Samuti oli Riigikogu Kantseleil selge, et sisulist põhjust uue vaidlustuse esitamiseks ei ole.

1. AS Reval Auto palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
2. AS SEB Ühisliising esitas kohtuistungil vastuväited apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus hindab kõigepealt kaebuse väiteid seoses AS Reval Auto kvalifitseerimisega (I), seejärel vaatleb, milline toime hankemenetlusele ja selle käigus vastu võetud otsustele on vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel ostja poolt (II), lõpuks võtab seisukoha kaebaja taotluste suhtes ja määrab menetluskulude jaotuse (III). I
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et 26.07.2006 pakkumiste avamise protokolli nr 21 kantud märge AS Reval Auto pakkumise mittevastavusest PKD-s nõutud dokumentide loetelule ei tähenda AS Reval Auto kvalifitseerimata jätmist. Protokolli on täpselt kantud kajastatava toimingu nimetus – pakkumiste avamine.

§ 42

, mis reguleerib pakkumiste avamist, ei kohusta pakkumiste avamisel otsustama pakkujate kvalifitseerimise üle. Pakkujate kvalifitseerimine toimus vastavalt Riigikogu Kantselei riigihangete korraldamise komisjoni 27.07.2006 koosoleku protokollile nr 22 vahetult enne pakkumiste sisulist läbivaatamist. Tulenevalt Riigikohtu 19.12.2003 otsuse nr 3-3-1-79-03 punktist 12 tähendab pakkumiste sisuline läbivaatamine

§ 45

lg 1 kohaselt seda pakkumismenetluse staadiumi, kus ostja võrdleb ja hindab kõiki neid pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumiste hindamine ja võrdlemine oli 27.07.2006 koosoleku kolmas päevakorrapunkt, kusjuures kvalifitseerimine otsustati esimese punktiga.

ei nõua, et pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste sisulise läbivaatamise vahele jääks pikem ajavahemik kui käesoleval juhul. Seega pole pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel

§ 30lg 3 rikutud.

Nagu kohus õigesti märkis, ei seisne pakkujate kvalifikatsiooni üle otsustamine mitte üksnes esitatud dokumentide võrdlemises PKD-s kehtestatud loeteluga (võrdle

§ 42lg 3 ja § 35).

Kvalifitseerimine võib nõuda ka kaalutlusotsuse tegemist

§ 35lg 5 näidatud asjaolude ilmnemisel. 6

§ 35lg 5 mõttes kui väheoluline.

Ka apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja esitanud tõsiselt võetavaid väiteid selle kohta, et AS Reval Auto näol ei ole tegemist Audi-marki sõiduautode volitatud maaletoojaga. Pigem vastupidi, kaebaja esitas AS Reval Auto 2006 majandusaasta aruande, millest nähtub otseselt, et AS Reval Auto oli terve 2006.aasta Audi-marki sõidukite maaletoojaks ning tootja müügigarantii vahendajaks. Kuna maaletoojal peab maaletoomise olemusest tulenevalt olema sõidukite edasimüügi õigus, on ilmne, et PKD punktis 5.1.5.

1. nõutud kinnituse pidi vormistama AS Reval Auto ise. Vaidlus selle üle, kas AS Reval Auto võis tegutseda jaemüügiturul, on ringkonnakohtu arvates käesoleva vaidluse kontekstis sisutu. AS Reval Auto, kui Audi-marki sõiduautode maaletooja on kinnitanud, et tal olid volitused autode edasimüügiks.
2. Ringkonnakohus nõustub samuti kohtu seisukohaga, et AS Reval Auto kvalifitseerimine vaatamata PKD punkt 5.1.5.3 tingimustele vastava kinnituse puudumisele oli õige ja kooskõlas hankemenetluse eesmärgiga. Kinnitus selle kohta, et AS Reval Auto on Audi-marki sõidukite maaletoojaks, hulgi- ja jaemüüjaks ning Audi originaalosade maaletoojaks ja hulgimüüjaks, sisaldus kinnituses, mis esitati AS Reval Auto pakkumises PKD punkti 5.1.5.1 nõuete täitmiseks (I toimiku lk 98). Seega puudus eraldi dokumendina kinnitus „tootja ametliku esindaja blanketil ja allkirjastatuna selleks pädevust omava isiku poolt“ ning sellist puudust võib

§ 35lg-t 5 mõttes pidada väheoluliseks.

1. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et ostja loobus PKD punktides 5.2.1.
2. ja 5.2.
3. oma õigusest kasutada kvalifitseerimisel

§ 35

lg 5.

§ 35

lg 5 näeb ette, et sama paragrahvi 2.lõike punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel võib pakkuja kvalifitseerida, kui esitamata andmed või dokumendid on ostjale oluliste kulutusteta avaliku registri kaudu kättesaadavad või kui esitatud tingimustele mittevastavus on otsuse tegemisel väheoluline. Seega on ostjale antud õigus teatud juhtudel kaaluda pakkuja kvalifitseerimist. Kui seadusega on haldusorganile antud kaalutlusõigus, ei saa haldusorgan oma suva järgi jätta seda kohaldamata. Eeltoodut toetab ka kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, et seadusega antud kaalutlusõiguse teostamata jätmine loetakse kaalutlusveaks. Seega, isegi kui ostja oleks PKD-s tõepoolest viidanud sellele (käesoleval juhul sellist viidet ringkonnakohus PKD-st välja ei loe), et ta ei rakenda

§ 35

lg 5 kvalifitseerimisel, poleks see olnud seaduslik ning poleks kuulunud kohaldamisele. II 17. Otsuse eelmises alajaotuses jõudis ringkonnakohus seisukohale, et AS Reval Auto on vaidlusaluses riigihankes põhimõtteliselt õigesti kvalifitseeritud. Kuna AS Reval Auto pakkumine oli hinna poolest parim, ei saaks teha etteheiteid ka AS Reval Auto edukaks 7

§ 67lg 2).

19. Järgnevalt tuleb hinnata, milline tähendus on ostja poolt 25.08.2006 tehtud protokollilisel otsusel, millega täiendati 27.08.2006 protokolli nr 22 punktis 1 fikseeritud komisjoni otsust põhjendustega AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta. Vastustaja leiab, et selle motivatsiooni lisamisega oli ta täitnud

§ 67lg 2 nõude, parandanud vea haldusaktis ning võis hankemenetlusega edasi minna.

Samal seisukohal oli halduskohus kohtuotsuses. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.

1. Haldusmenetluses on võimalik haldusakti kas muuta või kehtetuks tunnistada. Haldusakti muutmisega on tegu siis, kui muudetakse haldusakti resolutiivosa, põhjenduste tagantjärele muutmine või lisamine õiguslikku tähendust ei oma. Eeltoodu tuleneb sellest, et regulatiivne tähendus on reeglina üksnes kehtiva haldusakti resolutiivosal (HMS § 60 lg 2). Haldusakti muutmine tähendab haldusakti regulatsiooni osalist kehtetuks tunnistamist ja/või asendamist uue regulatsiooniga. Parandada saab haldusaktis üksnes ilmseid ebatäpsusi (HMS § 59), kuid sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Ilma põhjendusteta haldusakt on vormiveaga ja õigusvastane. Õigusvastase haldusakti saab haldusorgan kehtetuks tunnistada ning keelatud ei ole välja anda uut haldusakti, mille regulatsioon jääb samasisuliseks ning millele on lisatud põhjendused.
2. Käesoleval juhul on põhimõtteliselt võimalik käsitlus, et 25.08.2006 protokollilise otsusega asendati 27.07.2006 kvalifitseerimise otsus ning viimane muutus uue regulatsiooni tõttu kehtetuks. Selle otsuse tegemise kuupäev ei saa aga olla varasem kui 25.08.
3. Seega tuli uuesti valida ka edukas pakkumise, sest tulenevalt

§ 30

lg 3 tuli pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Eelkõige nõudis 27.07.2006 tehtud pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist aga

§ 67

lg 2, mille kohaselt jätkub peatatud pakkumismenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral pärast pakkumismenetlusega seotud vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist. 22. Riigikogu Kantselei ja kohus on leidnud, et ostja ei pidanud käesoleval juhul 27.07.2006 pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid kehtetuks tunnistama menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt, sest samasisuline haldusakt oleks tulnud uuesti välja anda. Ringkonnakohtu arvates välistab käesoleval juhul menetlusökonoomika põhimõttele tuginemise asjaolu, et ostja oli vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega võtnud endale kohustuse otsused kehtetuks tunnistada ega saanud seadusest tulenevalt hankemenetlusega enne edasi minna. Riigikogu Kantselei apellatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et ostjal peab olema võimalik vältida korduvate vaidlustuste esitamist, ei tugine

-s sätestatule.

§ 62

näeb ette vaidlustatavad hankemenetluse toimingud ning selliste vaidlustuste esitamist ostja vältida ei saa. Seaduses sätestatud täpsel regulatsioonil hankemenetluse läbiviimiseks puuduks igasugune 8

§ 67

lg 2 näidatud tingimused ning vaidlustuse tõttu peatatud pakkumismenetlust ei tohtinud jätkata. Tulenevalt

§ 64

lg 4 on kõik peatatud pakkumismenetluse käigus tehtud toimingud tühised, samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast vaidlustuse kohta teate saamist. Hankelepingu tühisus samal põhjusel tuleneb ka

§ 52

lg 3, sest rikutud on

§ 52

lg 1 viimast lauset - hankeleping sõlmiti enne, kui peatatud hankemenetlust võis jätkata. 24. Hankeleping on tühine seadusest tulenevalt ning kohtul ei ole võimalik siinkohal hinnata rikkumise olulisust või kaaluda tühisuse mõju avalikele või erahuvidele. Riigikogu Kantselei 25.08.2006 protokolliline otsus AS Reval Auto kvalifitseerimise kohta on tühine

§ 64

lg 4 rikkumise tõttu, sest AS Reval Auto kvalifitseerimise üle otsustamiseks, s.o pakkumismenetluse jätkamiseks, tulnuks eelnevalt tühistada tema vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused. III 25. Kaebuses taotleti tühistada Riigikogu Kantselei poolt 27.07.2006 ja 25.08.2006 riigihankemenetluses nr 028499 tehtud otsused ja tuvastada Riigikogu Kantselei ja AS Reval Auto vahel 28.08.2006 sõlmitud hankelepingu tühisus. Nagu eelmises lõigus leitud, on 25.08.2006 otsus ja hankeleping seadusest tulenevalt tühised. Kuna

§ 64

lg 4 ning § 52 lg 3 on ette nähtud pakkumismenetluses osalenud pakkujate kaitseks õigusnorme eirava ostja eest, tuleb tunnistada kaebaja põhjendatud huvi peatatud pakkumismenetluses tehtud toimingute ja hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. 26. Riigikogu Kantselei 27.07.2006 otsused AS Reval Auto kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta tuleb tühistada nende õigusvastasuse tõttu. Kvalifitseerimise otsus ei sisalda ühtegi põhjendust ning ostja on RHA-s vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega tõdenud, et tegemist oli vormiveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Kuna kvalifitseerimise otsus on õigusvastane, on õigusvastased ka järgnevad hankemenetluses tehtud otsused. Lisaks tuleb märkida, et ostja pidi need otsused tulenevalt

§ 67lg 2 ise kehtetuks tunnistama.

Käesoleval juhul tühistab otsused kohus ning ostja saab peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist pakkumismenetlusega edasi minna, viies pakkumismenetluse võimaluse korral lõpule. Seega on Silberauto AS kaebus põhjendatud, halduskohtu otsus tuleb tühistada ja kaebus uue otsusega rahuldada. 25. Silberauto AS taotles halduskohtus 41 480 krooni menetluskulude hüvitamist ning apellatsioonimenetluses 40 020, (sealhulgas 5000 krooni riigilõivu eest) krooni menetluskulude hüvitamist. Taotletud menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Kuna 7990 krooni õigusabikulude kohta puudub kinnitus tasumise kohta, jäävad need välja mõistmata. Ringkonnakohtu arvates ei sisaldanud apellatsioonimenetluses esitatud väited midagi uut võrreldes menetlusega halduskohtus ning apellatsioonimenetluse kulud on seega ülemäära suured ega vasta asja keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus peab apellatsioonimenetluses põhjendatuks 15 000 krooni õigusabikulude ja 5000 krooni riigilõivu hüvitamist kaebajale. Seega kokku tuleb Riigikogu Kantseleilt kaebaja kasuks välja mõista 61 480 krooni menetluskulusid (HKMS § 92 lg 1 ja 93 lg 5). 9