Obsah (6)

§ 54§ 143§ 138§ 144§ 50§ 46

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1938 Haldusasi OÜ Visorek kaebus Maksu

) § 54 lg 6 tõlgendus välistab kaebaja seisukoha, siis taotleb kaebaja

§ 54lg 6 kui põhiseaduse vastase sätte kohaldamata jätmist.

1. Teiseks kehtivad samas etteheited PMTK tegevusele ka PMTK 21.06.2006 kirjale nr 6-1/71-1 puuduste kohta vaides. PMTK ei veendunud, et kaebaja sai kirja kätte ning tegi põhjendamatu otsuse kaebuse tagastamise kohta. MTA oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult kätte maksuotsuse ja PMTK kirja puuduste kõrvaldamise kohta ning vaide esitamise tähtaja ennistama. MTA oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult kätte maksuotsuse ja PMTK kirja puuduste kõrvaldamise kohta ning vaide esitamise tähtaja ennistama. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused on järgmised.
3. PMTK kontrollis 03.08.2005 korralduse nr 12-2.1/17601 ja edasiste korralduste alusel OÜ Visorek käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar, aprill, mai ja oktoober
4. PMTK tegi OÜ Visorek suhtes maksuotsuse nr 12-5/306, mis 28.04.2006 edastati OÜ-le Visorek posti teel lihtkirjana äriregistrisse kantud aadressil Mustamäe tee 18, Tallinn. Lähtudes

§ 54lõikest 6 loeti maksuotsus OÜ-le Visorek kättetoimetatuks 03.05.2006.

9. PMTK 28.04.2006 maksuotsusele nr 12-5/306 saabus MTA-sse 09.06.2006 OÜ Visorek vaie. Tulenevalt

§ 143

lõikest 2 edastas MTA OÜ Visorek vaide 12.06.2006 PMTK-le (vaie saabus PMTK-sse 14.06.2006). Vastavalt

§ 138

lõikele 1 oleks OÜ Visorek pidanud esitama vaide maksuotsusele hiljemalt 02.06.

1. OÜ Visorek postitas vaide 08.06.2006, ületades seega seaduses ettenähtud vaidlustamistähtaega.
2. PMTK juhtis 21.06.2006 kirjaga nr 6-1/71-1 OÜ Visorek tähelepanu vaides esinevatele puudustele ning andis kümnepäevase tähtaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Visorek vaide esitamise tähtaja ennistamise 2 taotlust ei esitanud ning vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tagastas PMTK 20.07.2006 otsusega nr 2544 OÜ Visorek vaide.
3. OÜ Visorek saatis PMTK 20.07.2006 otsuse nr 2544 peale 24.08.2006 MTK-le vaide, millega palus võtta menetlusse OÜ Visorek poolt 07.06.2006 saadetud vaie.

§ 144

lõike 1 kohaselt võib MTA piirkondliku struktuuriüksuse tehtud vaide tagastamise otsuse peale vaide esitaja esitada kaebuse MTA-le 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Eelnevast tulenevalt käsitles MTA OÜ Visorek 24.08.2006 koostatud vaiet kaebusena. Vaidlustatud MTA otsusega jättis MTA OÜ Visorek kaebuse rahuldamata, kuna OÜ Visorek ei taotlenud 24.08.2006 saadetud kaebuses vaide esitamise tähtaja ennistamist ega põhjendanud vaide mittetähtaegset esitamist. Samuti ei esitanud OÜ Visorek 08.06.2006 saadetud vaides põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. 12. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult maksuotsuse kätte, kasvõi helistades kaebajale, kuna lihtkirjana registriaadressile saadetud kirja ei saa lugeda kättetoimetatuks.

§ 54

lõike 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Riigikohtu halduskolleegium on 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-31-10-04 leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel.

1. Vastustaja on eelnevat arvestades seisukohal, et registriaadressil lihtkirjana saadetud maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks saatmisest viie päeva jooksul ehk käesoleval juhul oli kaebuse esitajale maksuotsuse kättesaamise päevaks 03.05.
2. Enne maksuotsuse saatmist oli PMTK eelnevalt saatnud kaebuse esitaja registriaadressile kontrollakti ning mitmeid otsuseid, mille kaebuse esitaja alati kätte sai. Samuti sai kaebuse esitaja kätte registriaadressile Mustamäe tee 18, Tallinn, saadetud vaideotsuse ning vahetult pärast maksuotsuse ja vaides puuduste kõrvaldamise kirja saadetud PMTK otsuse vaide tagastamise kohta (kõik haldusaktid saadeti lihtkirjaga), mistõttu on vastustaja hinnangul alusetud ja paljasõnalised kaebaja väited kirjade mittekättesaamise kohta. Vastustajale tundub kaebaja kirjade kättesaamine olema valikuline, sõltudes paljuski kirja sisust.
3. Kaebuse esitaja hinnangul jättis MTA oma otsuses sisuliselt käsitlemata kaebaja kaebuse ning motiveerimata otsuse, põhjendades otsustust vaid sellega, et kaebuse esitaja jättis kaebuse tähtaegselt esitamata ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamata. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 11.03.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 järgmist: „Linnakomisjon ei keeldunud vara tagastamisest või kompenseerimisest, vaid menetluse läbiviimisest. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Taotlust ei lahendata sisuliselt, ei keelduta haldusakti andmisest, vaid üksnes menetluse läbiviimisest.“ MTA tegi otsuse OÜ Visorek kaebusele, millega paluti võtta menetlusse PMTK poolt tagasi saadetud vaie, otsustamata kaebuse sisu üle, vaid üksnes kaebuse menetlusse võtmise üle.
4. Tulenevalt

§ 144

lõikest 3 kui maksuhaldur leiab, et kaebus vaide tagastamise peale ei ole põhjendatud, jätab ta kaebuse rahuldamata ja tagastab vaide. Antud sättest nähtub, et tegemist on taotluse läbivaatamata jätmise toiminguga. Seega oli põhjendatud MTA-poolne kaebuse sisuline käsitlemata jätmine. 3 16.

§ 50

lg 2 sätestab, et kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kuivõrd kaebuse esitaja ei kõrvaldanud MTAle esitatud kaebusega vaide puudusi ega taotlenud ka menetlustähtaja ennistamist, jättis MTA kaebuse menetlusse võtmata ning õigustatult ka sisuliselt lahendamata (PMTK nõutud tingimused olid jätkuvalt täitmata). Kaebuse esitaja ei ole esitanud ka kohtule selgitusi, miks peaks kohus kohustama MTA-t kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud vaide esitamise tähtaja ennistamise põhjuseid. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et MTA kohustamine kaebaja vaide uuesti läbi vaatamiseks on põhjendamatu ja alusetu. 17. Kaebaja etteheited PMTK tegevusele kaebuse esitajale saadetud vaides esinevate puuduste kirja kättesaamise mittekontrollimise kohta on ebamõistlikud. Hldusorganid järgivad dokumentide saatmisel seaduses sätestatud nõudeid (antud juhul

§ 54

lg 2) ning ei pea teostama kontrolli, kas juriidilised isikud korraldavad posti vastuvõttu korrektselt. Käesolevas asjas oli maksukohustuslasel teada, et tema suhtes toimub maksumenetlus, mistõttu oleks kaebuse esitajal olnud huvi korral endal võimalus küsida maksuhaldurilt menetluse käigu kohta. Seda aga maksukohustuslane ei teinud. Lähtudes

§ 143

lõikest 1 tagastatakse vaie muuhulgas juhul, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtaja jooksul vaide puudusi kõrvaldanud; vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata. Seega oli PMTK otsustus vaie tagasi saata õiguspärane ning seadusega kooskõlas. 18. Vastustaja nõustub kaebaja seisukohaga, et MTA ei käsitlenud kaebust sisuliselt. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 6 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata: 1) kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Taotlus jäetakse seega läbi vaatamata lisaks tähtaja mööda laskmisele ka eriseadusega ettenähtud juhtudel.

§ 144

lõige 3 sätestab et, kui maksuhaldur leiab, et kaebus vaide tagastamise peale ei ole põhjendatud, jätab ta kaebuse rahuldamata ja tagastab vaide. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. MTA leidis, et esitatud kaebus ei olnud põhjendatud, kuna ei toodud välja vaide esitamise tähtaja ennistamise põhjuseid. Samuti ei kõrvaldatud esitatud kaebusega vaides esinenud olulist puudust, ei esitatud vaide esitaja selgelt väljendatud taotlust, millest selguks, mida vaide esitaja taotleb (kas siis haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist). MTA ei saanud jätta selliseid olulisi asjaolusid tähelepanuta ning vaide ilma igasuguse põhjenduseta ennistada. Kaebuse esitaja ei näidanud ise üles soovi kaebusega asjaolusid täpsustada ja selgitada, vaid nõudis vaide menetlusse võtmist ilma igasuguse põhjenduseta, mistõttu oli MTA-l lähtudes

§ 144lõikest 3 alus jätta kaebus läbi vaatamata.

1. Kohtu poole pöördumine eeldab, et haldusorgani toiming rikub kaebaja õigusi. Kaebaja väidab, et MTA ebaseaduslik toiming kaebuse rahuldamata jätmise kohta rikub kaebaja õigusi nõuda esialgse vaide läbivaatamist. Vastustajale jääb arusaamatuks, milliseid kaebuse esitaja õigusi täpsemalt MTA toiming rikub ning millised on need õiguslikud alused, millele kaebaja toetub õiguste rikkumist väites. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised. 4
3. Kaebaja taotlus Kohus selgitas 12.10.2006 ja 01.11.2006 määrustes, et MTA 01.09.2006 otsuse nr 6-1/1991-1 näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga. Toimingu tühistamise nõuet HKMS esitada ei võimalda. Kuna toimingut ei saa tühistada, siis ei ole otstarbekas tühistamistaotlust esitada. Kohus märkis, et kohtul on võimalik kindlaks teha toimingu õigusvastasus. Kuna kaebaja on kaebuse täienduses esitanud alternatiivse taotlusena tuvastamistaotluse, siis kohus võttiski kaebuse menetlusse MTA 01.09.2006 otsuse nr 6-1/1991-1 kui haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes ja MTA kohustamiseks kaebaja vaide uuesti läbi vaatamiseks. Kohus on kaebajale eelnevalt selgitanud, et kohus ei saa ennistada vaide esitamise tähtaega, kuna see on haldusorgani pädevuses.
4. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 22.
5. PMTK tegi OÜ Visorek suhtes 28.04.2006 maksuotsuse nr 12-5/306, mis 28.04.2006 edastati OÜ-le Visorek posti teel lihtkirjana äriregistrisse kantud aadressil Mustamäe tee 18, Tallinn; 22.
6. PMTK 28.04.2006 maksuotsusele nr 12-5/306 saabus MTA-sse 09.06.2006 OÜ Visorek vaie. MTA edastas vaide 12.06.2006 PMTK-le. Vaie saabus PMTK-sse 14.06.
7. Vastavalt

§ 138

lõikele 1 oleks OÜ Visorek pidanud esitama vaide maksuotsusele hiljemalt 02.06.

1. OÜ Visorek postitas vaide 08.06.2006; 22.
2. PMTK juhtis 21.06.2006 kirjaga nr 6-1/71-1 OÜ Visorek tähelepanu vaides esinevatele puudustele ning andis kümnepäevase tähtaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Visorek vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei esitanud ning vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tagastas PMTK 20.07.2006 otsusega nr 2544 OÜ Visorek vaide; 22.
3. OÜ Visorek saatis PMTK 20.07.2006 otsuse nr 2544 peale 24.08.2006 MTK-le vaide, millega palus võtta menetlusse OÜ Visorek poolt 08.06.2006 postitatud vaie.

§ 144lõike 1 kohaselt käsitles MTA OÜ Visorek 24.08.2006 koostatud vaiet kaebusena.

22.

1. Vaidlustatud 01.09.2006 MTA otsusega nr 6-1/1991-1 jättis MTA OÜ Visorek kaebuse rahuldamata, kuna OÜ Visorek ei taotlenud 24.08.2006 saadetud kaebuses vaide esitamise tähtaja ennistamist ega põhjendanud vaide mittetähtaegset esitamist. Samuti ei esitanud OÜ Visorek 08.06.2006 saadetud vaides põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
2. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: 23.
3. Kas vastustajal oli õigus lugeda

§ 54

lõikele 6 tuginedes OÜ Visorek suhtes 28.04.2006 tehtud maksuotsus nr 12-5/306 OÜ-le Visorek kättetoimetatuks, kui see saadeti posti teel lihtkirjana äriregistrisse kantud aadressil; 23.2. Kas juhul, kui

§ 54

lõige 6 annab vastustajale eelmises punktis nimetatud õiguse, tuleks jätta

§ 54

lõige 6 käesolevas asjas kohaldamata kui PS § 24 lõikega 2 (igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures) vastuolus olev norm ja algatada

§ 54lõike 6 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

24. Haldusakti kättetoimetamine

järgi 24.1. Kohus leiab, et

§ 54

lõiked 2 ja 6 võimaldavad saata juriidilisele isikule dokumente lihtkirjaga äriregistrisse kantud aadressil ja lugeda need kättetoimetatuks viie päeva möödudes dokumentide postitamisest. Kohtu põhjendused on järgmised. 5 24.2. OÜ Visorek postitas 08.06.2006 vaide maksuotsusele, mis tuleb

§ 46

lõike 2 järgi anda kirjalikus vormis ja toimetada kätte

4. peatükis sätestatud korras.

4. peatükk sätestab järgmist:

§ 54

lõike 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. 24.

1. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK ei oleks saanud piirduda maksuotsuse saatmisega kaebaja äriregistrisse kantud aadressile, vaid oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult maksuotsuse kätte. Selleks oleks vastustaja pidanud näiteks helistama kaebajale. Kokkuvõtlikult ei saa kaebaja arvates lugeda lihtkirjana registriaadressile saadetud kirja kättetoimetatuks. 24.
2. HMS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetlusele HMS-s sätestatut, kui

ja tolliseadused ei sätesta teisiti. Haldusmenetluses saadetakse haldusakt adressaadile üldjuhul posti teel tähtkirjaga (HMS § 26 lõige 1). Sama sätte kohaselt võidakse eriseadustes ettenähtud juhtudel haldusakt toimetada kätte lihtkirjaga. Üheks selliseks erijuhtumiks ongi

§ 54

lõike 2 järgi maksuhalduri haldusakti kättetoimetamine juriidilisele isikule.

§ 54

lõike 6 kohaselt hakkab vaide või kaebuse esitamise tähtaeg kulgema kuuendal päeval peale haldusakti juriidilisele isikule postitamist. Kuna post liigub Eesti piires reeglina ühe või kahe päevaga, on juriidilisel isikul tegelikkuses haldusakti vaidlustamiseks aega lisaks 30-päevasele tähtajale mõned päevad lisaks. Oluline on, et tähtaja kulgema hakkamiseks ei oma

järgi tähtsust asjaolu, kas juriidiline isik ka tegelikult haldusakti kätte sai. Nimetatud asjaolu võib aga olla suure tõenäosusega aluseks tähtaja ennistamisele. 24.

1. Riigikohtu halduskolleegium on analüüsinud haldusaktide kättetoimetamist maksumenetluses 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-10-
2. Seal on Riigikohus leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. 25.

§ 54lõigete 2 ja 6 kooskõla põhiseaduse § 24 lõikega 2 25.1.

Kohus leiab, et

§ 54

lõiked 2 ja 6 on kooskõlas PS § 24 lõikega 2, mistõttu tuleb neid käesoleva asja lahendamisel kohaldada ja mitte algatada

nimetatud normide suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kohtu põhjendused on järgmised. 25.2. Kaebaja leiab, et juriidilisele isikule haldusaktide kättetoimetatuks lugemine lihtkirjaga postitamise teel ei ole kooskõlas PS § 24 lõikega 2, mistõttu tuleb neid käesoleva asja lahendamisel jätta kohaldamata ja algatada

nimetatud normide suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja hinnangul peab maksuhaldur veenduma, et haldusakti adressaat sai dokumendid kätte, mitte lähtuma

§ 54

lõikest 6 ja lugema dokumendid kättetoimetatuks viie päeva möödudes postitamisest. 25.

1. Kaebaja on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2005 määrusele tsiviilasjas nr 3-21-155-
2. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et PS § 24 lg 2 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti on igaühel PS § 24 lg 5 kohaselt õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad PS § 9 lg 2 kohaselt juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kolleegiumi arvates saab PS § 24 lõikega 2 kaitstav õigus oma olemuselt kuuluda ka juriidilisele isikule, kes saab õigust teostada oma seadusliku esindaja kaudu. Lahendis oli vaidlus selle juriidilisele isikule kohtukutse 6 kättetoimetamise üle. Kaebaja hinnangul saab PS § 24 lõiget 2 tõlgendada laialt: nii, et see hõlmaks ka vaidemenetlust. Sellise käsitlusega on kohus iseenesest nõus. Juriidilisele isikule kohtudokumendi (kohtukutse) kätteandmist reguleerisid kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi varemkehtinud TsMS) § 26 lõige 3 ja TsMS § 28 lõige
3. Kohtukutse saadeti TsMS § 26 lõike 3 järgi juriidilisele isikule tema asukoha aadressil. Juriidilisele isikule loetakse kohtukutse TsMS § 28 lg 8 järgi kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Varemkehtinud TsMS ei sätestanud kohustust toimetada kohtukutse kätte tähitud kirjaga ega muul kutse kättesaamise hilisemat tõendamist võimaldaval viisil. Riigikohtu arvates oli varemkehtinud TsMS § 28 lõike 8 põhieesmärgiks see, et pahatahtlikule juriidilisest isikust protsessiosalisele, kes üritab protsessi venitada, oleks võimalik lugeda kohtukutse või muu dokument kätte antuks ning jätkata protsessiga või see lõpetada. See säte ei saanud kolleegiumi hinnangul muuta tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid, kõnealusel juhul õigust olla oma asja arutamise juures ja kaevata edasi tehtud lahendi peale. Esimese astme kohtumenetluses oli tuvastatud, et postiasutus tagastas kohtule hagimaterjalid ja kohtukutse märkega "ei asu aadressil". Kolleegium oli seisukohal, et sellistel asjaoludel tekkis kohtul pärast hagimaterjalide ja kohtukutse tagastamist kohustus teha täiendavaid toiminguid, et üritada anda hagimaterjalid, kohtukutse ja tagaseljaotsuse ärakiri kostjale reaalselt kätte. Selline kohustus tuleb kolleegiumi arvates isiku põhiseaduslikust õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohus leiab siiski, et käesoleva vaidluse faktilised asjaolud erinevad nendest, mida analüüsis eelkirjeldatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend. Nimelt ei laekunud maksuhaldurile käesoleval juhul informatsiooni selle kohta, et kaebaja mingil põhjusel maksuotsust kätte ei saanud, tsiviilkolleegiumi poolt analüüsitud juhul aga tuli kohtu saadetud kiri kohtusse tagasi märkega „ei asu aadressil“. Käesoleva haldusasja materjalide hulgas ei ole ühtegi viidet sellele, et maksuhaldur oleks pidanud hakkama kahtlema selles, kas kaebaja talle saadetud haldusakti kätte sai. Seega ei saa nimetatud lahendis tehtud seisukohti käesolevale haldusasjale laiendada. 25.
4. Vastustaja väitel on maksumenetluses kõik eelnevad dokumendid saadetud kaebajale samal registrijärgsel aadressil ja kaebaja on need probleemideta kätte saanud. Ei kirjalikes materjalides ega kohtuistungil kaebaja vastustaja sellistele väidetele vastu ei vaielnud. Kaebaja väitel oli neil 2006 suvel tegelikuks tegutsemiskohaks Pärnu linn. Sellest asjaolust kaebaja aga maksuhaldurit teavitanud ei olnud. Seejuures oli kaebaja teadlik sellest, et tema suhtes toimub maksumenetlus ja on oodata maksuotsust. Seega jäi teave Maksuameti otsuse saabumise kohta kaebuse esitajal saamata temast endast sõltuvate asjaolude tõttu. 25.
5. Kohus leiab, et

§ 54lõiked 2 ja 6 on kooskõlas PS § 24 lõikega 2.

Juriidilise isiku registriaadressi teadaandmine äriregistri vahendusel kannab just seda eesmärki, et juriidilise isiku kohta oleks teada kindel aadress, mille kaudu juriidilise isikuga ühendust võtta saab. Teades tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks kaebaja võinud teavitada maksuhaldurit ajutisest aadressimuudatusest. Kui sellisel juhul oleks maksuhaldur saatnud dokumendid vaid registriaadressile, oleks tegemist juba hea haldustava rikkumisega. Kaebaja aga maksuhaldurit teisest aadressist ei teavitanud. Samuti oleks maksuhaldur lähtudes heast haldustavast pidanud võtma ette täiendavaid samme kaebaja asukoha tuvastamiseks juhul, kui vastustajale oleks näiteks saadetud lihtkiri tagastatud märkega, et kaebaja ei asu sellel aadressil. Nii möönab kohus, et teatud asjaoludel võiks maksuhalduri kohustus haldusaktide kättetoimetamisel väljuda

§ 54lõigetes 2 ja 6 sätestatust.

Käesoleval juhul aga neid põhjusi ei esine.

1. Kuna vastustajal puudus alus kaebaja esitatud vaide (kaebuse) menetlusse võtmiseks, ei olnud vastustajal võimalik hinnata vaiet (kaebust) sisuliselt. Sel põhjusel ei ole ka asjakohased kaebaja väited, et vastustaja ei ole vaiet (kaebust) sisuliselt käsitlenud ja kohus nende väidete osas seisukohta ei võta. 7
2. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et MTA 01.09.2006 otsuses nr 6-1/1991-1 fikseeritud toiming oli õiguspärane, mistõttu ei tule MTA-d kohustada kaebust (vaiet) uuesti läbi vaatama.
3. Vastavalt

§ 50

lõikele 2 kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.

§ 50

lõike 7 kohaselt teeb otsuse menetlustähtaja ennistamise kohta menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Seega oli kaebajal õigus esitada MTA-le taotlus vaide tähtaja ennistamiseks, millele kohus ka kaebuse käiguta jätmise määruses tähelepanu juhtis.

§ 50

lõike 3 kohaselt esitatakse põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.

§ 50

lõike 4 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu sooritamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebaja oleks saanud esitada argumendid haldusakti hilisema kättesaamise kohta kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendustena. Kaebaja seda aga ei teinud. Nii minetas kaebaja võimaluse vaide (kaebuse) vastustaja poolt läbivaatamiseks. 29. Kaebaja hilines vaide (kaebus) esitamisega kuus päeva. Kohtuistungil väitis kaebaja seaduslik esindaja, et maksuotsus saadi kätte umbes sama palju (st kuus päeva) hiljem võrreldes hetkest, kui see loeti

§ 54lõike 6 järgi kättetoimetatuks.

Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et ehkki kaebajal oli õigus esitada vaie MTA-le 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast, olnuks otstarbekam üritada esitada vaie lihtsalt veidi lühema aja (24 päeva) jooksul. Kolmekümnepäevane kaebamistähtaeg ei tähenda seda, et vaie või kaebus tuleb esitada tähtaja viimasel päeval. Tegemist on maksimaalse võimaliku tähtajaga. Arvestades kaebaja väidet, et maksuotsus saadi kätte vaid umbes kuus päeva peale selle kättetoimetatuks lugemist

mõttes ja arvestades seda, et vaide (kaebuse) koostamine anti kohe ülesandeks vandeadvokaadile, oleks hilisemate probleemide vältimiseks (vaide või kaebuse tähtaegseks lugemine ja/või kaebetähtaja ennistamine) saanud kaebaja esitada vaide (kaebuse) mõned päevad varem ilma, et see oleks kuidagi halvendanud tema võimalusi vaide (kaebuse) ettevalmistamiseks. Reeglina on peale vaide (kaebuse) esitamist võimalik seda ka täiendada, mistõttu on tihtipeale mõttekas esitada kaebuse või vaide esialgne versioon ära eelkõige just kaebetähtaja järgmiseks.

1. Menetluskulud 30.
2. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude summas 9000 krooni (käibemaks lisandub, so 10 620 krooni) vastustajalt väljamõistmiseks. Kulude spetsifikatsiooni järgi on tegemist õigusabikuludega. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna otsus on tehtud vastustaja kasuks, siis jääb vastustaja taotlus HKMS § 92 lõike 1 alusel rahuldamata. 30.
3. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks, seega kaebajalt menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Kadriann Ikkonen kohtunik 8