Obsah (4)

§ 11§ 7§ 84§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-12 Haldusasi OÜ Fransertal kaebus Maa-ameti poolt 29.06.2007

§ 11lg 31 p 5).

1. Jätta OÜ Fransertal esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri: * Jüri Leppik – vandeadvokaat, OÜ Fransertal lepinguline esindaja, AB Leppik & Partnerid, Veetorni 4, 10119 TALLINN. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, määruse teinud halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSE KÄIK
3. 3.jaanuaril 2008 esitas OÜ Fransertal Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maaameti poolt 29.06.2007 Paljassaare tee 12 maaüksuse maa reservina riigi omandisse jätmise menetluse lõpetamise tühistamist ning Harju maavanema 27.04.2007 korralduse nr 952-k ja 17.08.2007 korralduse nr 1812-k tühistamist.
4. Kaebaja poolt vaidlustatud Harju maavanema korraldustega otsustati Paljassaare tee 2 (katastritunnus 78408:807:0025, suurus 12 688 m2 , sihtotstarve – tootmismaa) ja Paljassaare tee 4 (katastritunnus 78408:807:0027, suurus 3161 m2 , sihtotstarve – tootmismaa) asuvad maaüksused ostueesõigusega erastada AS-le KS Holding, kes on nimetatud maaüksustel paiknevate ehitiste (laoplatside nr 12 ja nr 13) omanik. Laoplatsid on registreeritud riiklikus ehitisregistris (laoplats nr 12 – ehitisregistri kood 220296330 ja laoplats nr 13 – ehitisregistri kood nr 220296331). Eelnevalt oli Tallinna Linnavalitsus 17.01.2007 korraldustega nr 34-k ja nr 35-k määranud Paljassaare tee 2 ja Paljassaare tee 4 ehitistele ostueesõigusega erastamiseks teenindusmaa. Korraldused on kaebaja poolt samuti vaidlustatud Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-07-344).
5. Maa-ameti 29.06.2007 kirjast nr 6.1-3/9 nähtub, et Tallinna Maa-amet edastas Maa-ametile 05.04.2007 kirja nr 4-12/723, milles palus Maa-ametil võtta Paljassaare tee 2 asuva laoplatsi teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise toimiku alusel seisukoht maaüksuse riigi omandisse jätmise osas. Ostueesõigusega erastamiseks taotletud maa-ala kattus Maaameti dets.2006 kirjaga nr 6.3-2/2086 riigi omandisse taotletud maaüksusega (riigi reservmaa ettepanek AT0508220002, aadress Paljassaare tee 12). Samas kirjas teatas Maa-amet Tallinna Maa-ametile, et ta lõpetab esitatud dokumentatsiooni ja 12.06.2007 ostueesõigusega erastamiseks taotletud maa-alal teostatud välivaatluse põhjal Paljassaare tee 12 maaüksuse maareservina riigi omandisse jätmise menetluse.
6. Paljassaare tee 2 ja 4 krundid on moodustatud endise riigiettevõtte Tallinna Sadam territooriumist, mille varasemaks aadressiks oli Paljassaare tee 10 (mitte Paljassaare tee 12, nagu märgib kaebaja). Seoses erastamisavalduste esitamisega ja maaüksuse eraldi kruntideks jagamisega lõpetas Maa-amet 29.06.2007 nimetatud maa riigi maareservina riigi omandisse jätmise menetluse.
7. OÜ-le Fransertal kuulub Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas asuv Nõlva tn 9 kinnistu, mis asub AS-le KS Holding erastatud Paljassaare tee 2 ja Paljassaare tee 4 kruntide läheduses. 29.07.2005 esitas kaebaja ja AS Haltransa, kellele kuulub hoonestusõigus Nõlva t 9 kinnistul, Keskkonnaministeeriumile avalduse Nõlva tn 9 kinnistut ümbritsevate ja piki Paljassaare lahte asuvate reformimata maa-alade ja mida kasutavad AS Paljassaare Sadam, ITORS AS (OÜ Z-End) ja Eesti Vesiehitus, ostmiseks vastavalt Riigivara võõrandamise korrale. KAEBAJA SEISUKOHAD
8. Kaebaja leiab, et Paljassaare tee 2 ja Paljassaare tee 4 maa ostueesõigusega erastamine ASle KS Holding on õigusvastane, kuna nimetatud maadel ei asu õiguslikul alusel püstitatud ehitisi. Maavanem, kes tulenevalt maareformi seadusest on erastamise korraldaja, peab enne korralduse andmist veenduma maa ostueesõigusega erastamise seaduslikkuses. Käesoleval juhul oli maavanem teadlik sellest, et rajatistel, mille juurde maa erastati, puuduvad õiguslikud alused. Laoplatside mõõdistusprojekti seletuskirjast nähtub, et antud maa-alal puudusid omandireformi alguse seisuga õiguspäraselt püstitatud ehitised. Samas viidatakse mõõdistusprojektis paljudele dokumentidele, milles puudub igasugune seos seal täna eksisteerivate rajatistega (seda eelkõige laoplatsi nr 12 suhtes, tänase aadressiga Paljassaare tee 4). Laoplats nr 12 on küll tegelikult olemas (raudbetoonplaatidega kaetud territoorium), kuid seda ei ole ehitatud varem kui 1993.a. Laoplatsi nr 13 (tänase aadressiga Paljassaare tee 2) ei ole kunagi eksisteerinud (tegemist on tühermaaga). Mõõdistusprojekti juures asuvate dokumentide seas ei ole dokumente, millest nähtuks, et 1993.a. oleks RE-le Tallinna Sadam üle antud kõnealusel maa-alal asuvaid ehitisi või rajatisi, samuti ei viidata antud kohas ühelegi laoplatsile. 2
9. Vaidlustatud haldusaktidega ja ebaõigesti lõpetatud maa riigi omandisse jätmise menetlusega omandireformi läbiviimise põhjendustel püütakse maa ostueesõigusega erastamise õigust mitteomavat isikut seada paremasse olukorda, kui seda lubab seadus. See on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ning rikub isikute võrdset ettevõtlusvabadust, sh ka riigile mittevajalike maade ostmise suhtes.
10. Maa-ameti poolt Paljassaare tee 12 (kaebaja on ilmselt ekslikult märkinud Paljassaare tee 10) maaüksuse riigi maareservina riigi omandisse jätmise menetluse lõpetamine on motiveerimata, materiaalselt ebaõige ja ebaseaduslik. Maa-amet ei ole kaebajat menetlusse kaasanud ega teda teavitanud vastuvõetud otsustustest.
11. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub seada omandi üleandmise tagamise eelmärge Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistule aadressiga Paljassaare tee 2 OÜ Fransertal või Eesti Vabariigi kasuks, samuti peatada Harju maavanema 27.04.2007 korralduse nr 952-k kehtivus ja keelata korralduse alusel erastamise ostu-müügilepingu sõlmimine Paljassaare tee 4 maaüksuse suhtes. Juhul, kui Harju maavanem on nimetatud korralduse alusel sõlminud maa ostu-müügilepingu ja edastanud selle kinnistusametile, seada omandi üleandmise tagamise eelmärge Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistule aadressiga Paljassaare tee 4 OÜ Fransertal või Eesti Vabariigi kasuks KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb selle esitajale tagastada

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Tulenevalt nimetatud sättest tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud, sh ka asjaolu, et kaebaja on koos AS-ga Haltransa 29.07.2005 pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole avaldusega Paljassaare lahe ääres asuvate reformimata maa-alade ostmiseks, mille suhtes ei ole toimunud ühegi õigustatud isiku poolt maa ostueesõigusega erastamist, ning põhjendab kaebajal kaebeõiguse puudumist ning kaebuse tagastamist

§ 11lg 31 p 5 alusel järgmiselt: 11.

Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Antud juhul ei ole kaebaja märkinud, kuidas vaidlustatavad Harju maavanema korraldused ja Maa-ameti toiming rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on ilmne, et vaidlustatud haldusaktid ja toiming kaebaja õigusi tegelikult rikkuda ei saa.

1. Kaebaja väidetav eesmärk on maa erastamise aluseks olevate haldusaktide tühistamise kaudu saavutada, et kinnistute omanikuna AS KS Holding asemel kantaks kinnistusraamatusse riik ning et riik viiks läbi riigi reservmaa moodustamise menetluse ja lahendaks kaebaja ostutaotluse antud maa-alade suhtes. Kaebaja väidetel algatas ta haldusmenetluse maa riigi reservi jätmiseks eesmärgiga omada võrdseid võimalusi riigivara omandamisel enampakkumise teel. Isegi juhul, kui kohus kontrolliks Paljassaare tee 2 ja 4 asuva maa ostueesõigusega erastamise õiguspärasust AS-le KS Holding ja leiaks, et see oli 3 õigusvastane ning tühistaks vaidlustatud korraldused, ei tekiks riigil vaidlustatud haldusaktide tühistamise läbi kohustust nimetatud maad kaebajale erastada või enampakkumise teel võõrandada, ega kaebajale õigust saada tulevikus ise kõnealuse maa omanikuks. Asjaolu, et kaebaja on 2005.a. avaldanud soovi osta tema kinnistu läheduses paiknevaid vabu reformimata maid, ei tähenda veel kaebaja seadusest tulenevat õigust nõuda riigilt kõnealuse maa riigi omandisse jätmist ja seejärel selle võõrandamist. Kaebaja ei ole sellisele õiguslikule alusele ka viidanud.
2. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 3.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ p-st 4, on maa riigi omandisse jätmise taotlejateks Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantseleis, Riigikontroll, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused. Kuna kaebaja eeltoodud isikute ringi ei kuulu, siis puudub tal ka õigus esitada taotlust reformimata maa riigi omandisse jätmiseks. Riigivara võõrandamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 1.08.1995 määrusega nr 286 kinnitatud „Riigivara võõrandamise kord“. Korra p 11 kohaselt võib riigivara võõrandamise algatajaks olla riigivara valitseja või volitatud asutus tema valitsemisel või valduses oleva riigivara suhtes või Riigivaraseaduse §24 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud juhtudel, samuti vastavalt kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaebaja eeltoodud isikute ringi ei kuulu, mistõttu põhjendamatu on kaebaja väide, et 29.07.2005 avalduse esitamisega Keskkonnaministeeriumile algatas ta haldusmenetluse. Tuginedes ülalviidatud sätetele, on maa riigi omandisse jätmise menetluse ja selle võõrandamise näol tegemist haldusorgani enda initsiatiivil algatatava haldusmenetlusega ja nendes menetlustoimingutes tehtavad menetlusotsused ei ole haldusaktid, mis mõjutaksid otseselt isikute õigusi ja kohustusi. Vaidlusalune maa ei ole kuidagi puutumuses kaebajale kuuluva kinnistuga, samuti ei asu sellel kaebajale kuuluvaid ehitisi ega rajatisi. Seega ei annaks vaidlustatud korralduste tühistamine kaebajale mitte mingisugust õiguslikku kasu ega annaks ka kindlust järeldada, et kaebajal õnnestub saada tulevikus kõnealuse maa omanikuks.
3. Põhimõtteliselt õige on küll kaebaja väide, et maa ostueesõigusega erastamine tuleb läbi viia maareformi seaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud korras ning et tal on õigus õiglasele menetlusele, ent siiski puudub kaebajal kaebeõigus olukorras, kus võis küll olla tegemist menetlusnormide rikkumisega, kuid see rikkumine ei saanud kuidagi kahjustada kaebaja õigusi.

§ 7

lõikes 1 sätestatud kaebeõigust ei saa laiendada selliselt, et igaühel oleks õigus vaidlustada haldusakte või toiminguid nende objektiivse õigusvastasuse ajendil. 15.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 11lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

16. Kuna kaebus ei kuulu menetlusse võtmisele, ei saa tõusetuda kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse küsimust, mistõttu puudub

§ 121lõikest 2 tulenev alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Marion Vakker kohtunik 4