3.16.03.2007.a. võttis AS Eesti Raudtee lähtuvalt Riigihangete Ameti 01.03.2007 otsusest vastu protokollilise otsuse riigihanke pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks
lg 2 p 3 alusel põhjendusel, et pakkujatel ei olnud võimalik esitada pakkumise kutse dokumentide punktis 3.9 nõutud General Electric'u väljastatud sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta GE veduritele. 20.03.2007 avaldati Riigihangete registris riigihanke deklaratsioon. 4. 20.03.2007 esitas OÜ Flexoil kaebuse halduskohtule, taotledes ostja 09.02.2007.a. tehtud otsuste tühistamist osas, millega kvalifitseeriti pakkujad Gulf Oil Estonia AS ja AS Infast Oil ja tunnistati nende pakkumised vastavaks, samuti AS Infast Oil pakkumise edukaks tunnistamise otsuse tühistamist. 5.21.03.2007.a. kohtumääruses kohus leidis, et kuna AS Eesti Raudtee juhatus on 16.03.2007.a.otsusega tunnistanud pakkumismenetluse kehtetuks ning
lg 2 p 3 kohaselt on pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine pakkumismenetluse lõppemise aluseks, tuleb seoses faktiliste asjaolude muutumisega kaebuse esitajal, kui ta soovib riigihankes tehtud otsuseid vaidlustada , esitada vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi ( HkMS § 10 lg 3) , s.o. näidata, kuidas õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaebajat väidetavalt rikutud õiguste kaitsel. 6. 02.04.2007 kinnitas kaebuse esitaja , et ta soovib jätkuvalt kaebuses nimetatud haldusaktide tühistamist ja on selgitanud, et kuna kaebuse esitaja hinnangul on ostja 16.03.2007 otsus riigihanke pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi ( kaebaja oli ainsana PKD tingimustele täielikult vastav pakkuja ning seega oli tal teiste pakkujate suhtes tehtud otsuste õigusvastasuse tõttu õigus hankelepingu sõlmimisele ning sellelt tehingult kasu teenimisele) ning kaebuse esitaja kavatseb ka selle otsuse kohtus vaidlustada, siis juhul, kui ostja 16.03.2007.a. otsuse tühistamiseks esitatav kaebus rahuldatakse ja riigihankemenetlus taastub, püsib ka Flexoil OÜ õigustatud huvi kaebuses nimetatud haldusaktide tühistamiseks. Kaebuse esitaja märkis üheselt arusaadavalt, et tehtud otsuste vaidlustamise lõppeesmärgiks on kõnealuse riigihankemenetluse õiguspärase jätkamise saavutamine ja lõppastmes hankelepingu sõlmimine. 7.12.04.2007.a. kohtumäärusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta, selgitades kaebajale, lähtuvalt HKMS § 11 lg 1 p 3 , et arvestades ka kaebaja täiendavalt antud selgitusi ei aitaks kohtule esitatud tühistamisnõude rahuldamine käesoleval juhul kaebajal oma eesmärki, milleks lõppastmes on kaebaja pakkumise edukaks tunnistamine ning sellest tulenevalt õigus hankelepingu sõlmimisele-saavutada . Esmalt märkis kohus, et kohus ei saa tühistada juba kehtetuks tunnistatud ( õigusjõu kaotanud) haldusakte ning kui kaebaja soovib riigihankes tehtud otsuseid vaidlustada , tuleb tal esitada vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Samuti leidis kohus, et ka AS Eesti Raudtee 16.03.2007.a. otsuse vaidlustamine halduskohtus ja nimetatud otsuse tühistamine kohtumenetluse tulemusena ei võimaldaks kaebajal saavutada soovitavat eesmärki - hankelepingu sõlmimist, kuna pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõpeb 16.aprillil 2007.a. Isegi 16.03.2007 otsuse tühistamisel ei oleks võimalik hankemenetluse taastumine olukorras, millises see oli enne hanke kehtetuks 2 tunnistamise otsuse tegemist, sest pakkumised enam ei kehtiks ning tähtaja pikendamine võimalik ei oleks.
-st ei tulene aluseid, millele tuginevalt saaks väita pakkumiste jõusoleku tähtaja kulgemise peatumist. Seetõttu leidis kohus, et kaebajal on vaja kaebust korrigeerida ja esitada nõuded, mille puhul kaebuse menetlemine aitaks kaasa kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitsel.
lg 6 p 2 alusel vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt, ent käesoleva ajani ei ole ostja vaidlustatud otsuseid kehtetuks tunnistanud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ostja käitus õigusvastaselt, kvalifitseerides pakkujad Gulf Oil Estonia AS ja AS Infast Oil ning tunnistades nende pakkumised vastavaks ja Gulf Oil Estonia pakkumise edukaks. 13.Gulf Oil Estonia ei esitanud pakkumist vastavuses pakkumise kutse dokumentide (PKD) punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud nõuetega. Pakkumine oli esitatud ühes ümbrikus, mitte aga eraldi kinnises ja tähistatud pakendis hinnapakkumist. Neil asjaoludel oli Gulf Oil Estonia kvalifitseerimine vastuolus
Kuna samal ajal on ostja pidanud kvalifitseeerimisel oluliseks pakkumise vorminõuete järgimist – nii luges ostja OÜ Eldore Grupp poolse PKD p 2.1.2 nõude rikkumise ( igal pakkumise lehel allkirja puudumine) kvalifitseerimata jätmise aluseks, on rikutud
Oluline on PKD p.2.2 ja 2.3 nõuete rikkumine seonduvalt
lg 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt pakkuja kvalifikatsiooni tuleb kontrollida enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Pakkumise olulisima sisulise kriteeriumi – hinna kinnises ümbrikus mitteesitamine võimaldas ostjal hinnata kvalifitseerumise aluseid ja pakkumise sisulisi asjaolusid üheaegselt, mis võib kaasa tuua kvalifitseerumistingimuste ebaobjektiivse hindamise. Ülaltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et ostja, hinnates Gulf Oil Estonia AS pakkumise vastavust, on rikkunud
Samuti leiab kaebaja, et tulenevalt PKD p 2.2 ja 2.3 nõuete rikkumisest ei saaks Gulf Oil Estonia AS pakkumist tunnistada vastavaks ka
lg 1 ja
Ostja oleks pidanud kõnealuse pakkumise vastavalt PKD p.11.1.1 tagasi lükkama. 14.Seoses AS Infast Oil kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamisega väidab kaebaja, et nimetatud pakkuja kvalifitseerimine oli õigusvastane seetõttu, et ta ei esitanud pakkumist vastavalt PKD p2.2 nõuetele – nimelt ei esitanud pakkuja dokumentide koopiat. Kuna ostja on pidanud oluliseks pakkumise täpset vastavust PKD nõuetele, sealhulgas vormilist vastavust, mida kinnitab eespoolnimetatud asjaolu, on rikkumine oluline. Lisaks ei esitanud AS Infast Oil vastavalt protokolli p.-le 2.4 General Electricu sertifikaati, millega ta rikkus
Kvalifitseerides AS-i Infast Oil on ostja lisaks rikkunud PKD p.4.1. Kaebaja hinnangul on ostja kvalifitseerimine eriti põhjendamatu olukorras, kus protokolli p.2.4 nähtuvalt on ostja tuvastanud pakkuja mittevastavuse ja samal põhjendusel ( General Electricu heakskiidu sertifikaadi puudumine) on jäetud kvalifitseerimata teised pakkujad , millega ostja on rikkunud ka
AS Infast Oil pakkumise vastavust hinnates on ostja rikkunud
Olukorras, kus esineb ilmne alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks puudub seaduslik alus pakkuja pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamiseks. Seetõttu oleks pidanud ostja AS Infast Oil pakkumise tagasi lükkama PKD p 11.1.1. alusel. 15.Kaebuse kohaselt on ostja seadusevastase käitumisega oluliselt rikutud ettevõtlusvabadust, kaebuse esitaja kui ainsana täielikult PKD tingimustele vastava pakkuja , samuti vastava pakkumise teinud isiku õigust sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping ja teenida tehingult kasu. 16.Teiseks on kaebaja 25.04.2007 kaebust täiendanud , vaidlustades AS Eesti Raudtee poolt nimetatud riigihankes 16.03.2007 tehtud otsuse, millega tunnistati riigihanke pakkumismenetlus kehtetuks. Kaebuse esitaja taotleb nimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistamist. Põhjendatud huvina on kaebaja nimetanud kahjunõude esitamise õigusvastase otsusega tekitatud kahju 4 hüvitamiseks , samuti pakkumismenetluses tehtud kulude hüvitamiseks AS Eesti Raudtee 16.03.2007.a. otsuse õigusvastasust põhjendab kaebaja alljärgnevaga: Kaebuse esitaja poolt Riigihangete Ametile esitatud vaidlustuse läbivaatamine lõpetati 01.03.2007.a.
Seega nõustus ostja vaidlustuses esitatud põhjenduste ja taotlustega, s.h. nõudega tühistada vaidlustatud otsused, ent käesoleva ajani ei ole ostja vaidlustatud otsuseid kehtetuks tunnistanud ega jätkanud pakkumismenetlust
Selle asemel tunnistas ostja protokollilise otsusega vastavalt
lg 2 p-le 3 kehtetuks pakkumismenetluse, kuna pakkujatel ei olnud võimalik esitada pakkumise kutse dokumentide punktis 3.9 nõutud General Electricu väljastatud sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta GE veduritele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et
ega PKD ei anna ostjale riigihankemenetluses õigust pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Kui pakkumised on esitatud, on ostja initsiatiivil pakkumismenetluse lõpetamine ilma hankelepingut sõlmimata võimalik vaid juhul, kui ostja lükkab vastavalt
lg 2 p 2, § 24 lg 1 p 16, § 44 ja PKD p 11 kõik pakkumised tagasi.
ei anna ostjale õigust lõpetada pakkumismenetlus selle kehtetuks tunnistamisega.
Lisaks leiab kaebaja, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ka seetõttu, et õigusvastased ja ebaõiged on otsuse sisulised põhjendused. Nii on ebaõige väide selle kohta, et pakkujatel ei olnud võimalik esitada asjakohast sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta General Electricu veduritele vastavalt PKD p 3.9. PKD-s ei ole sätestatud, millisel kujul ja vormis peab olema esitatud sertifikaat konkreetse määrdeaine sobivuse kohta GE veduritele. Kaebuse esitaja väitel esitas ostja ise kaebuse esitajale dokumendi General Electricu poolt heakskiidetud diiselmootorite õlide/määrdeainete kohta ning kaebajale teadaolevalt esitas ostja sellise dokumendi kõikidele pakkujatele. Kaebaja väitel lisas ta nimetatud dokumendi oma pakkumisele ning ostja aktsepteeris seda PKD p-de 1.7 ja 3.9 tähenduses General Electricu sertifikaadina pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumiste vastavaks tunnistamisel. Ostja 09.02.2007 protokollilises otsuses ( p 2.6) on tuvastanud, et pakkumine vastab PKD-s esitatud kõikidele tingimustele, samas on punktides 2.1, 2.2, 2.4 ja 2.5 nimetatud pakkujad jäetud kvalifitseerimata, kuna neil puudub GE heakskiidu sertifikaat. Ostja hinnangul ei vastanud pakkumine vaid PKD p.2.1.2 nõuetele, mis oli ebaoluliseks puuduseks ja ei takistanud kaebuse esitajat kvalifitseerimast. Kuna ostja tunnistas vaidlustuse täies ulatuses põhjendatuks, tuleneb sellest, et Eesti Raudtee AS tunnistas muuhulgas ka , et OÜ Flexoil oli ainsa pakkujana kvalifitseerimisele kuuluv ja tema pakkumine oli ainsana vastav. Seega pakkumismenetluse lõpetamise sisulised põhjendused ei vasta tegelikkusele ning otsus on õigusvastane. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 17.AS Eesti Raudtee on seiskohal, et kaebused on alusetud ja ilmselt perspektiivitud. Vaidlustatud riigihanke pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine on toimunud seaduslikult. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamisega muutuvad kõik selle käigus tehtud otsused olematuks.
ega ükski teine seadus ei sätesta ega piira riigihanke pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks õigustatud isikut. Ostjal kui pakkumismenetluse korraldajal on õigus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning ekslik on kaebuse väide, et riigihanke pakkumismenetluse tühistamise õigus on
Viidatud säte ei anna RHA-le pakkumismenetluse tühistamiseks ainupädevust, vaid sätestab RHA kohustuse tühistada pakkumismenetlus või teha ettekirjutus. Selline ostjapoolne õigus on mõistlik ja lubatav, arvestades, et riigihanke otsene eesmärk on selleks ettenähtud rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Samuti oleks ostja selline õigus kooskõlas Põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlus- ja lepinguvabadusega. PKD p.11.2.1 annab ostjale kõikide pakkumiste tagasilükkamiseks, kui hanke maksumus ületab 5 selleks eelarves ettenähtud rahalisi vahendeid. Seega pakkujal ei ole õigus eeldada ja oletatavalt tehingult kasu loota, kui tema pakkumise hind on kõrgem teiste pakkujate omast ja hinnatase ületab kauba keskmist turuhinda. Sealjuures oli pakkumine jõus 90 päeva, millest järeldub, et pakkumises toodud hinnatase enam ei kehti ja väidetav tekitatud kahju enam kui oletuslik. 18.Kaebus AS Infast Oil kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise õigusvastasuse tuvastamiseks on alusetu ja kaebaja õigusi ei riku. RHA-s vaidlustas kaebaja Gulf Oil Estonia AS ja AS Infast Oil kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise otsused, samuti AS Infast Oil pakkumise edukaks tunnistamise otsuse, taotledes nende otsuste tühistamist. Vaidlustuse läbivaatamise protokollist nähtuvalt loobus AS Flexoil vaidlustamast AS Gulf Oil Estonia pakkumise kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise otsust. Seega jäi riigihanke käigus nimetatud otsus jõusse ja tühistatud sai vaid AS Infast Oil pakkumise kvalifitseerimise ja pakkumise edukaks tunnistamise otsus kuni hankemenetluse tühistamiseni ostja poolt. Kord juba tühistatud otsuse seadusevastaseks tunnistamist ei ole vastustaja arvates otstarbekas ja ka võimalik taotleda. Seega isegi juhul, kui hankemenetlus tühistati ostja poolt ebaseaduslikult, on seaduslik veel AS Gulf Oil Estonia pakkumine, mis kvalifitseerus riigihankes samadel alustel kaebaja pakkumisega. Samas oli AS Gulf Oil Estonia pakkumine oma olemuselt soodsam kaebaja pakkumisest. Järelikult on kaebaja väide, et ta jäi ilma lepingust ja sellega teenitavast eeldatavast tulust põhjendamatu, sest AS Infast Oil kvalifitseerimata jäämisel oleks edukas pakkuja olnud PKD-s sätestatud hindamiskriteeriumide alusel AS Gulf Oil Estonia. Lisaks ei ole vastustaja hinnangul kaebaja põhjendanud, miks AS Gulf Oil Estonia pakkumise kvalifitseerimine ja vastavaks tunnistamine oli ebaseaduslik, väites vaid, et kaebaja oli ainus kvalifitseerimise eeldustele vastav pakkuja. 19.Vastustaja rõhutab, et kuna kõigi kvalifitseeritud ja vastavaks tunnistatud pakkujate pakkumised olid oma kvalifikatsioonilt sisult võrdsed, erinevus seisis vaid hindades, seega pakkumise edukuse eeldustes, võiks tekkida olukord, kus kaebuse rahuldamise korral võiksid pakkumises osalenud teised pakkujad vaidlustada samadel alustel ka kaebaja pakkumise kvalifitseerimise otsuse, millest tulenevalt muutuks küsitavaks kaebaja väidetav kahjuhüvise nõue, sest õigusvastaselt esitatud ja kvalifitseeritud pakkumise alusel kahjuhüvist nõuda ei saa. Täiendavalt märgib vastustaja, et RHA, kes nii kuni 30.04.2007 kehtinud
kui ka alates 01.05.2007 jõustunud
alusel teostab järelevalvet riigihangete üle, ei ole vastustaja tegevuses leidnud midagi ebaseaduslikku. 20.Kaebaja põhjendatud huvi, millena kaebuses on märgitud pakkumismenetluses tehtud kulude hüvitamise nõude edaspidine esitamine, on alusetu. Äriühingu juhatuse liige, kelle igapäevasteks ülesanneteks on äriühingu juhtimine ja selle majandustegevuse arendamine ei täida pakkumismenetluses osalemisega mingeid selliseid ülesandeid, mis väljusid igapäevase majandustegevuse raamest ja oleksid erakordse iseloomuga. Riigihangetes osalemine on majandusrisk, millega kaasnevaid kulusid saab ja peab arvestama. Ka ei ole vastustaja hinnangul tõendatud, et kaebaja pakkumise esitamisega seoses üldse mingeid kulutusi kandis. IV MENETLUSOSALISTE DOKUMENDID ESITATUD TÄIENDAVAD TAOTLUSED JA 21. 14.08.2007 määrusega andis kohus kooskõlas HKMS § 20.1 lg –ga 1 menetlusosalistele täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks tähtaja . OÜ Flexoil esitas kohtule 31.08.2007 taotluse kaebuse taotluse osaliseks muutmiseks, nimelt 23.04.2007.a. avalduse p.1.1 osas, taotledes AS Infast Oil pakkumise edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Põhjendatud huvina toob kaebaja esile avalik-õigulikus 6 suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks, samuti pakkumismenetluses tehtud kaebaja kulude hüvitamiseks. Samuti esitas kaebuse esitaja vastuväited AS Eesti Raudtee kirjalikus seletuses toodule. Esmalt rõhutab kaebuse esitaja, et
ei andnud ostjale riigihankemenetluses õigust pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning selline õigus oli vaid Riigihangete Ametil. Samuti on kaebaja seisukohal, et kaebaja pakkumine oli vastav, seda ka hinna osas, kuna ostja ei ole tagasi lükanud ühtegi pakkumist PKD p 11.2.1 -11.2.3 alusel, vaid tunnistas pakkumismenetluse kehtetuks GE väljastatud sertifikaadi esitamise võimatuse tõttu. Kahju tekkimise sidumine pakkumise kehtimise 90-päevase tähtajaga on kaebaja arvates põhjendamatu. Kaebuse esemeks ei ole kahjunõue, mistõttu on arutelu ostja õigusvastasest käitumisest tuleneva võimaliku kahju suuruse, koosseisu, olemasolu üle ennatlik. Väär on vastustaja väide, et kaebaja vaidlustas vaidemenetluses vaid OÜ Infast Oil kvalifitseerimise edukaks pakkujaks tunnistamise ja loobus AS Gulf Oil Estonia kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise otsust vaidlustamast. Kaebaja kinnitusel loobus ta RHA-s AS Gulf Oil Estonia kvalifitseerimise otsustuse vaidlustamisest, kuid ei ole loobunud tema pakkumise vastavaks tunnistamise vaidlustamisest. Kuna vaidlustuse läbivaatamine lõpetati vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt, tunnistas vastustaja AS Gulf Oil Estonia vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasust vaidlustuses toodud motiividel. Seega ei oleks AS Gulf Oil Estonia pakkumine saanud olla edukas. Vastustaja arutlused pakkumises osalenud teiste pakkujate võimalusest kaebaja kvalifitseerimise otsuse vaidlustamiseks on põhjendamatu, sest vastustaja on kaebaja kvalifitseerinud ning seda otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Kaebuse esitaja on esitanud menetluskulu nõude koos kohtukulude nimekirja ja kuludokumentidega, taotledes 37.568 krooni väljamõistmist vastustajalt kaebuse esitaja kasuks. Taotletavast summast 5000 krooni on tasutud riigilõivuna ning32.568 krooni on õigusabikuluks. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
( siin ja edaspidi on Riigihangete seaduse all silmas peetud vaidlustatud haldusakti andmise ajal ehk kuni 01.05.2007 kehtinud Riigihangete seadust) § 8 lg 2 loetleb pakkumismenetluse lõppemise alused, milleks on hankelepingu sõlmimine ( p.1), kõikide pakkumiste tagasilükkamine (p2), pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine (p3), pakkumiste või pakkumismenetluses osalemise taotluste mitteesitamine ( p 4), pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine ja hankelepingu sõlmimata jäämine pakkujast sõltuvatel põhjustel ( p 5), sealhulgas on kõikide pakkumiste tagasilükkamine pakkumismenetluse lõppemise iseseisvaks aluseks, nii nagu ka pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine. Ostjale õiguse andmine pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks on ostja kaalutlusotsustuseks, sest seadus ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on ostja õigustatud sellise otsustuse tegema.
lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärgiks ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. Riigihanke objektiks
Vaieldamatult peab riigihangete teostamine toimuma vastavuses õigusaktidega kehtestatud nõuetele , ent käsitledes ostja õigusi ei saa jätta tähelepanuta, et riigihanke eesmärgiks on ostja vajaduste rahuldamine teatud asjade, teenuste jms. järele sellise hinnaga, kvaliteedis, hulgas ja ajal, mis vastab ostja soovidele. Ostja peab järgima ka säästlikkuse ja ratsionaalsuse põhimõtteid. Eespooltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul olla pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks ka olukorra kujunemine, mille puhul riigihanke eesmärgi saavutamine oleks küsitav .
-st ei tulene, et seaduse normid kohustavad ebamõistlikel põhjustel menetlust jätkama ka siis, kui on ilmne, et riigihanke 8 eesmärki ei saavutata. Seega oli AS Eesti Raudtee pädev pakkumismenetlust kehtetuks tunnistama, kui selleks esines mõjuv põhjus. Eespooltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebaja seisukoht, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisele pidanuks järgnema vaidlustuses nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamine ja pakkumismenetluse jätkamine ning lisaks ostjal vastava õiguse puudumisele on pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine sellises olukorras juba iseenesest õigusvastane. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas AS Eesti Raudtee on arvestanud kaalumisel asjakohaseid aspekte, on arvesse võtnud kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning kas kaalutlus on olnud eesmärgipärane. 25. Kuna ostja otsustus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks oli otsuse kohaselt tingitud Riigihangete Ameti 01.03.2007 otsusest , millega vaidlustuse läbivaatamine lõppes vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt ning AS Eesti Raudtee on täiendavalt motiveerinud otsustust pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks asjaoluga, et pakkujatel ei olnud võimalik esitada pakkumise kutse dokumentide punktis 3.9 nõutud General Electric'u väljastatud täieliku heakskiidu sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta GE veduritele, peatub kohus alljärgnevalt RHA-le esitatud vaidlustusel ja selle läbivaatamisest tulenevatel tagajärgedel. Flexoil OÜ poolt 22.02.2007 Riigihangete Ametile esitatud vaidlustuses leidis Flexoil OÜ, et ostja 09.02.2007.a. tehtud otsused pakkujate Gulf Oil Estonia AS ja AS Infast Oil kvalifitseerimiseks ja nende pakkumiste vastavaks tunnistamiseks ,samuti AS Infast Oil pakkumise edukaks tunnistamiseks on vastuolus riigihangete seaduse ja pakkumise kutse dokumentide nõuetega ning OÜ Flexoil taotles nimetatud otsuste tühistamist. Haldusasja materjalide hulgas oleva OÜ Flexoil poolt Riigihangete Ametile esitatud vaidlustuse ( tl 80-84) kohaselt seonduvalt AS Infast Oil AS kvalifitseerimisega on kaebuse esitaja tuginenud sellele, et AS Infast Oil ei esitanud oma pakkumist vastavuses PKD p.2.2 nõueteleei esitanud dokumentide koopiat, samuti ei esitanud nimetatud pakkuja General Electric'u heakskiidu sertifikaati, millega rikkus PKD p 1.7 ja 3.9 nõudeid. Samuti on OÜ Flexoil märkinud, et iseäranis arusaamatu on AS Infast Oil kvalifitseerumine olukorras, kus pakkujad Addinol MM OÜ, OÜ Eldore Group ning AS Eesti Statoil on jäänud samal põhjendusel kvalifitseerimata kui mittevastav pakkuja. Vaidlustuse kohaselt on ostja sellega rikkunud ka
Seega on vaidlustuse esitaja tuginenud muu hulgas sellele, et ülalkirjeldatud tegevusega ei ole ostja kohelnud kõiki pakkumismenetluses osalenud pakkujaid võrdselt ning on rikkunud ka konkurentsi edendamise ja riigihangete läbipaistvuse tagamise nõuet . Gulf Oil Estonia ei esitanud vaidlustuse kohaselt pakkumist vastavuses pakkumise kutse dokumentide (PKD) punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud nõuetega. Pakkumine oli esitatud ühes ümbrikus, mitte aga eraldi kinnises ja tähistatud pakendis hinnapakkumist. Neil asjaoludel oli Gulf Oil Estonia kvalifitseerimine vastuolus
Kuna samal ajal on ostja pidanud kvalifitseeerimisel oluliseks pakkumise vorminõuete järgimist – nii luges ostja OÜ Eldore Grupp poolse PKD p 2.1.2 nõude rikkumise ( igal pakkumise lehel allkirja puudumine) kvalifitseerimata jätmise aluseks, on rikutud
Ülaltoodust tulenevalt leidis vaidlustuse esitaja, et ostja, hinnates Gulf Oil Estonia AS pakkumise vastavust, on rikkunud
Samuti leidis vaidlustuse esitaja ,et tulenevalt PKD p 2.2 ja 2.3 nõuete rikkumisest ei saaks Gulf Oil Estonia AS pakkumist tunnistada vastavaks ka
lg 1 ja
Ostja oleks pidanud kõnealuse pakkumise vastavalt PKD p.11.1.1 tagasi lükkama. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et nähtuvalt RHA-s vaidlustuse läbivaatamise istungi protokollist ( tl 118) ja kaebuse esitaja kinnitusest loobus kaebaja Gulf Oil Estonia 9 kvalifitseerimise otsuse vaidlustamisest. Mis puutub nimetatud pakkuja pakkumise vastavaks tunnistamisse, siis on vaidlustuses esitatud põhjendusena, et PKD punktide 2.2 ja 2.3 nõuete rikkumisest tulenevana ei saaks Gulf Oil Estonia AS pakkumist tunnistada vastavaks, seega on vaidlustuse esitaja tuginenud pakkumise vastavaks tunnistamise vaidlustamisel asjaolule, et kvalifitseerimisviga põhjustas ka järgneva otsustuse õigusvastasuse. Vastustaja on muu hulgas rõhutanud, et AS Gulf Oil Estonia pakkumine kvalifitseerus samadel alustel mis kaebaja pakkumine, s.t. vastas pakkumise kutse dokumentidele ja ei olnud mistahes viisil eksitav, samas nähtuvalt ka kaebusele lisatud dokumentidest, oli Gulf Oil Estonia pakkumine oma olemuselt kaebaja pakkumisest soodsam. Avatud pakkumismenetluse korral on pakkujal õigus osaleda hankemenetluses juhul, kui ta vastab kvalifitseerimise tingimustele.
lg 1 kohaselt on ostja kohustatud kontrollima pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni , sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab avatud pakkumismenetluse korral ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist läbivaatamist.
lg 1 p1 kohaselt peab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel ostja muu hulgas kontrollima, et pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele.
lg 1 p 15 kohaselt peavad pakkumise kutse dokumentides sisalduma avatud pakkumismenetluse korral pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 5 ei kvalifitseerita pakkujat, kui pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida ostja on käesoleva seaduse alusel nõudnud, sama lõike punkti 6 kohaselt ei kvalifitseerita pakkujat, kui pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele. Käesolevas vaidluses asjassepuutuva riigihanke PKD p.1.
lg 5 nimetatud avalikuks registriks ja tegemist ei ole väheolulise tingimusega otsuse tegemiseks. Seega jõuti arutelul sisuliselt seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud selliste asjaolude olemasolu, mis
lg 5 kohaselt võimaldab kvalifitseerida ka pakkuja, kelle puhul esinevad sama paragrahvi lg 2 punktides 5 ja 6 sätestatu.
lg 6 sätestab, et vaidlustuse läbivaatamine Riigihangete Ametis lõpeb kas vaidlustusest loobumisega selle esitaja poolt ( p 1), vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt (p 2), Ameti otsusega jätta vaidlustus rahuldamata (p 3), Ameti otsusega rahuldada 10 vaidlustus , tühistades ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud
-ga vastuolus oleva otsuse või tehes ostjale ettekirjutuse tühistada pakkumismenetlusega seotud
-ga vastuolus olev otsus või kohustades ostjat viima pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele ( p 4) või
lg 1 nimetatud Ameti otsuse või ettekirjutusega.
sätestab Riigihangete Ameti kohustuse pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks või ostjale sellekohase ettekirjutuse tegemiseks viidatud paragrahvis loetletud rikkumiste tuvastamisel, sealhulgas juhul, kui ostja ei ole pakkumiste avamisel kontrollinud esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et kaebuse esitaja vaidlustuse läbivaatamine Riigihangete Ametis lõppes 01.03.2007.a.vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja- AS Eesti Raudtee poolt, siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja seisukoht, mille kohaselt vaidlustuse läbivaatamise tulemusena tühistati ostja otsused, on ekslik. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine
lg 6 p 2 alusel tähendab põhimõtteliselt seda, et ostja nõustub pakkuja või pakkumismenetluses osalemist sooviva huvitatud isiku vaidlustuses sisalduvate seisukohtadega ning seetõttu on langenud ära vajadus vaidlustuse sisuliseks läbi vaatamiseks.
lg 2 näeb ette, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktile 2 või Ameti otsuse tegemisel vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktile 4 jätkub pakkumismenetlus pärast pakkumismenetlusega seotud vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist või ostja poolt ettekirjutuse täitmist. Viidatud sättest järelduvalt jätkub pakkumismenetlus pärast vaidlustuse läbivaatamise tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamist ostja poolt . Arvestades, et käesoleval juhul võttis ostja vaidlustuse AS Infast Oil ebaõige kvalifitseerimise ning ka Addinol MM OÜ, OÜ Eldore Group ning AS Eesti Statoil samal põhjendusel kvalifitseerimata jätmise kui mittevastavate pakkujate osas omaks, seega võttis muu hulgas omaks vaidlustuse motiivi ülalkirjeldatud tegevusega pakkumismenetluses osalenud pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest ja seeläbi konkurentsi edendamise ja riigihangete läbipaistvuse tagamise nõude rikkumisest , on põhjendamatu kaebaja seisukoht ainukesena kvalifitseerimistingimustele vastamisest ja vastava pakkumise tegemisest. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesoleval juhul vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt kaasnevaks tagajärjeks pidi olema ostja poolt oma otsuste seaduspäraseks muutmine ning enne seda ei hinnatudki RHA istungil vaidlustust sisuliselt. Ekslik on kaebaja järeldus, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine tähendas , et ostja tunnistas kaebaja ainsana kvalifitseerimisele kuuluvaks ja tema pakkumise ainsana vastavaks , millest tulenevalt oli kaebajal õigus hankelepingu sõlmimisele. 27.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et ostja otsustus pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks, mis oli tingitud Riigihangete Ameti 01.03.2007 otsusest , millega vaidlustuse läbivaatamine lõppes vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt, samuti asjaolust, et pakkujatel ei olnud võimalik esitada pakkumise kutse dokumentide punktis 3.9 nõutud General Electric'u väljastatud sertifikaati määrdeaine sobivuse kohta GE veduritele, on põhjendatud. Ostja võttis valikudiskretsiooni tulemusel vastu otsuse, et hankemenetlus tuleb lõpetada, sest selle edasise jätkamisega ei ole võimalik tagada pakkumismenetluse eesmärgi saavutamine. Otsus on võetud vastu pärast vaidlustuse läbivaatamist, kus ilmnes , et PKD-s esitatud kvalifitseerimistingimustele ei vastanud sisuliselt ükski pakkuja ning
Samal ajal oli jäetud ka kvalifitseerimata pakkujaid, kes viidatud nimekirja ei esitanud. Seega ilmnes vaidlustuse läbivaatamise tulemusena, et ostja oli alusetult kvalifitseerinud osa pakkujatest.
lg 4 p 2 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi vaid juhul, kui pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides ( PKD) esitatud tingimustele. Kohus leiab, et eespooltoodud asjaoludel, arvestades ka, et pakkumised olid jõus 16.aprillini 2007, ei olnud hankemenetluse jätkamine põhjendatud ning pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamisel on ostja lähtunud muu hulgas ka võrdse kohtlemise printsiibist, mille rikkumist kaebaja on ostjale ette heitnud. AS Eesti Raudtee 11 on arvestanud kaalumisel asjakohaseid aspekte, on arvesse võtnud kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning kaalutlus on olnud eesmärgipärane. Kuna pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud õiguspärane, puudub kaebajal põhjendatud huvi teiste vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. VII MENETLUSKULUD 28. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, ent kuna vastustaja ei ole kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis jäävad kaebuse esitaja kanda vaid tema enda menetluskulud. Lea Kuuse Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.