) §-de 401 lg 1 ja 402 mõttes. Krediidilepingu järgi lasub krediidiandjal kohustus anda krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaajal aga kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. 3.
lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, ei täitnud kostja nõuetekohaselt Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi, st ei tagastanud hagejale Lepingus kokkulepitud tingimustel krediiti ega tasunud igakuist intressi. Kostjal on hagejale tagastamata 34 279.20 krooni krediiti (põhiosa) ning tasumata 4000.78 krooni intressi. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. Lepingu lõppemisel tekkis hagejal õigustus ja kostjal kohustus tagastada hagejale veel tagastamata krediidisumma ning tasuda intressid. Kuna kostja, vaatamata hageja nõudele, nimetatud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. 4.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolseid raha maksmise kohustusi, annab tunnistust, et kostja viivitas rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Seejuures on hageja õigustatud nõudma nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, kui TsMS § 367 kohaselt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ei ole. Viimast mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud 511.97 krooni viivise kui ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. 5.
lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta hagejale viimase nõudmisel leppetrahvi Lepingus kokkulepitud ulatuses nii juhul, kui ta viivitab intressi tasumisega 60 kalendripäeva, kui ka juhul, kui hageja ütleb Lepingu üles. Kuna hagi asjaolude kohaselt on kostja viivitanud intressi tasumisega enam kui 60 päeva, samuti on Leping hageja poolt üles öeldud, on täidetud õiguslikud eeldused leppetrahvi saamiseks Lepingu p-de 7.3. ja 14.3. alusel. Hageja nõude leppetrahvi saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.