) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub abielu lahutada, kostja vastuväiteid sellele ei esitanud. Pooled abielulisi suhteid taastada ei soovi. Pooled elavad lahus. Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja vastuväiteid sellele ei esitanud, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Laste elukoha kindlaksmääramine Hageja esitas kohtule laste elukoha kindlaksmääramise nõude, milles palub määrata laste elukohaks tema elukoht. 5
kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. /---/. Eestkoste asutuse seisukoha kohaselt tuleb laste elukohaks määrata ema elukoht. Kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise osas ei esitanud ning on nõus, et laste elukohaks määratakse hageja elukoht. Kohus leiab, et kuna kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise nõudes ei esita, tuleb määrata laste elukohaks ema elukoht. Laste ärakuulamisel on lapsed avaldanud samuti, et soovivad elada ema juures ja kohus arvestab laste soove. Lastega suhtlemise korraldamine Hageja palub kindlaks määrata lastega suhtlemise korraldamine. Kooskõlas
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Hageja palub määrata kindel suhtlemiskord. Laste isa palub määrata kindlaks, et isal on õigus lastega suhelda vabalt valitud ajal, kuna töögraafik ei võimalda kindlaks määratud suhtlemiskorda täita. Eestkosteasutuse esindaja palub määrata vaba suhtlemiskord, kuna alaealised lapsed on seda soovinud ning kostja töögraafik ei lase ranget suhtlemiskorda määrata. Alaealise lapse Jxxx Pxxx (sünd xxx) ütluste kohaselt /tl. 351/ soovib ta isaga kohtuda siis kui ta ise tahab. Tavaliselt kohtub laps isaga vanaema juures. Jekaterina soovib, et ka see samamoodi jätkuks. Alaealise lapse Jxxx Pxxx (sünd. xxx) ütluste kohaselt /tl. 325/ soovib ta isaga suhelda kui on võimalus, ranget suhtlemiskorda Jevgeni ei soovi. Kohus leiab, et kuna mõlemad lapsed on piisavalt vanad, on adekvaatselt ja selgelt väljendanud oma tahet, tuleb lähtuda eelkõige laste huvidest ning määrata lastega suhtlemiseks aeg, millal isale ja lastele see sobib. Laste isa töö tõttu ei ole võimalik määrata kindlaks ranget suhtlemise korda, mida ka lapsed ei soovi. Lastega suhtlemise korraldamisel tuleb Nxxx Pxxx`l kokku leppida Lxxx Pxxx`ga aeg, millal isa lapsed võtab ja millal koju tagasi toob. Elatise väljamõistmise nõue Kohus tuvastas, et poolte abielust on 12.03.1994 sündinud poeg Jxxx Pxxx, xxxx tütar Jxxx Pxxx ning xxx poeg Vxxx Pxxx: Poeg Vxxx Pxxx on käesolevaks ajaks täisealine. Hageja ülalpidamisel on kaks last ning ta uuest abiellunud ei ole. Kostja ülalpidamisel lapsi ei ole ning ta ei ole uuest abiellunud. Hageja palub kostjalt välja mõista alaealistele lastele elatis seadusega kehtestatud miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest. Vxxx Pxxx ülalpidamiseks palub hageja välja mõista elatis hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ühe kuu ulatuses. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja vastuväiteid elatise väljamõistmise osas kohtule ei esitanud, kuid palub arvestada summaga 63 000 krooni, mida ta on tasunud laste ülalpidamiseks. Hageja vastuväiteid ei esitanud, et kohus arvestaks elatiseks makstud 63 000 krooniga. Kohus leiab et, laste vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise laste ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 10.05.2005 seadusega kehtestatud miinimummääras Ühisvara jagamise nõue Pooled paluvad jagada ühisvarasse kuuluv vara: Korteriomand asukohaga xxx – Nxxx Pxxx omandisse; Korteriomand asukohaga xxx – Lxxx Pxxx omandisse; Kaubik Ford Transit - Nxxx Pxxx omandisse; Hüvitis Ford kaubiku eest Lxxx Pxxx`le summas 8 000 krooni; Menetlusosalised eelpoolnimetatud vara jagamise osas vastuväiteid ei esitanud. Seega leiab kohus, et nimetatud vara jagamise osas tuleb vara jagada vastavalt kohtule esitatud ettepanekule. Hageja palub jagada poolte ühisvara koosseisu kuuluv hooneühistu (endine garaažiühistu) Tisleri 6 – abielu kestel omandatud liikmelisus, mis annab võimaluse garaažiboksi käsutada ja kasutada, alljärgnevalt: maksumus 25 000 krooni, hüvitis hagejale 12 500 krooni. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu, kuna nimetatuid garaažiboks ei kuulu ega ole kuulunud kostjale. Peale kostja ema surma kuulub garaažiboks tema õele. Perekonnaseaduse (
) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt
lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
lg 2 lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus on tuvastanud, et garaažiboksi omanik 1984.a. oli N. Pxxx ema M. Pxxx. Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt Hooneühistu Tisleri 6 liikmeks ei ole Nxxx Pxxx, vaid tema õde Txxx Gxxx, kes on tasunud liikme maksumäära 09.04.2005.a. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.