2-07-35590/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-35590 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi J V hagi A M vastu elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruaril 2008.a. algus kell 11.00 Menetlusosalised Hageja: J V (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: A M (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada osaliselt.
5. Välja mõista kostjalt A M’ lt hageja J V kasuks elatis poolte alaealise poja A M (sündinud 01.10.1991) ülalpidamiseks alates 22.02.2008.a. igakuiselt summas 2360 (kaks tuhat kolmsada kuus-kümmend) krooni kuni poja A täisealisuseni, s.o. 01.10.2009.a., või kuni vanema tervisliku või varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.
6. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja menetluse käik 1
7. Viru Maakohtule 17.09.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine alaealine poeg A V (sündinud 01.10.1991), kes elab hageja juures. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 1800 krooni, kuid hageja leiab, et sellest ei jagu lapsele hea hariduse andmiseks. Hageja nõuab kostjalt elatise summas 3000 krooni väljamõistmist (tl 1-5).
8. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista. Kostja tasub igakuuliselt elatist lapsele A V’le summas 1800 krooni ning täidab ülalpidamiskohustust lapse ees. Samuti on kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps – 7 aastane poeg I M - kellele kulub kostjal 1800 krooni kuus. Kostjal on võetud elamu soetamiseks elamulaen (tl 11). II Kohtuistung
9. detsembril 2007.a.
10. Kohtuistungil hageja esitas tõendi, et laps õpib gümnaasiumis ning taotles elatise summas 3000 krooni väljamõistmist. Hageja leiab, et kuna poeg läks õppima gümnaasiumisse, mitte kutsekooli, tähendab, et ta soovib saada head haridust, seega on elatise väljamõistmine põhjendatud summas 3000 krooni. Hageja enda kuusissetulek on üle 4000 krooni kuus.
11. Kostja vaidles kulutuste osas vastu. Kostja pole nõus, et lapse kulutused söögile on 3000 krooni ning leiab, et kulutused 1500 krooni keeltekursusel osalemise eest on tõendamata. Kostja esitas kohtule oma palgatõendi ja lapse I M sünnitunnistuse (tl 18-23). III Kohtuistung
12. veebruaril 2008.a.
13. Kohtuistungil hageja selgitas esitatud täiendava tõendi kohta, et ühe kuu õppemaks keeltekursusel on 1500 krooni.
14. Kohtuistungil seletas kostja kohtule, et on käinud firmas, kus poeg keeli õpib, kohapeal ning on välja selgitanud, et õppemaksu tasutakse õppetundide eest ning 40 tundi maksab 1650 krooni, samuti on kostja välja selgitanud, et kui poeg sooritab Eesti kodakondsuse keeleeksami on tal õigus saada eesti keele õppimisele kulutatud raha tagasi. Kostja leiab, et hagis näidatud kulutused poja toidule 3000 krooni kuus on ülepakutud. Kostja palub kohtul arvestada, et tal on veel üks ülalpeetav alaealine poeg I ning ta maksab vabatahtlikult elatist miinimumsummas, mistõttu palub jätta hagi rahuldamata (tl 31-33). IV Kohtu põhjendused
15. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
16. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine poeg A V (tl 2), kes elab koos hagejaga (tl 1). Hageja esitas Viru Maakohtule 17.09.2007.a. hagiavalduse kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes, kuna kostja poolt makstav miinimumelatis pole piisav lapsele hea hariduse andmiseks (tl 1). 2
17. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
18. Kohus on tuvastanud, et kostja täidab ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimumsuuruses (tl 20). Hageja soovib elatise suurendamist 3000 kroonini kuus. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
19. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Alates 01.01.2008.a. on seaduses sätestatud elatise miinimumsummaks 2175 krooni, so pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast 4350 krooni. Hageja poolt nõutud elatis 3000 krooni ületab seaduses sätestatud alammäära, seega peab hageja kulutusi lapsele põhjendama.
20. Hageja arvestuste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 6000 krooni kuus ( tl 4), sellest keelekursused moodustavad 1500 krooni kuus (tl 28). Lapse kulutused toidule on keskmiselt 3000 krooni kuus (tl 29).
21. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa ta vanemale lapsele seadusega ettenähtud miinimumsummast rohkem elatist maksta, kuna tema ülalpidamisel on ka teine laps-7 aastane poeg I , kelle peale kostjal kulub 1800 krooni (tl 11).
22. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_enemargit/$file/Lapse%2 0%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) kohaselt moodustasid linnas elava 7-13 aastase terve lapse ülalpidamiskulutused keskmiselt 2182 krooni ja üle 14-aastase terve lapse igakuised ülalpidamiskulutused keskmiselt 3210 krooni. Sellest võib järeldada, et 7-aastase lapse ülalpidamiskulutused moodustavad 16 aastase lapse ülalpidamiskulutustest ca 68 % (2182/3210). Kui kostjal kulub 7-aastase lapse ülalpidamiseks 1800 krooni, peaks 16 aastase linnalapse ülalpidamiseks ühel vanemal käesoleval ajal kuluma ca 2650 krooni (3600/0,68/2). Järelduse paikapidavust kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et alates 2003.a. kuni käesoleva ajani on miinimumelatise arvestamise aluseks olev kehtiv miinimumpalk oluliselt tõusnud. 2003.a. oli kuupalga alammääraks 2160 krooni, seega ületasid üle 14-aastase lapse ülalpidamiskulutused kuupalga alammäära ca 50 %. 2008.aastaks on kuupalga alammäär võrreldes 2003.aastaga kasvanud praktiliselt kaks korda, seega 16-aastase linnalapse tegelikud ülalpidamiskulutused võivad ka praegu kehtivat miinimumpalka ületada.
23. Hageja arvestusest nähtuvalt on elatise suurendamise vajadus põhjendatud eelkõige seetõttu, et poeg A õpib keelekursustel. Võttes arvesse, et kostja peab ka oma noorema poja keeleõpet vajalikuks (tasub eesti keele kursuste eest 500 krooni kuus), peab kohus ka tema vanema lapse eesti ja inglise keele keele õpet vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtuistungil hageja kinnitas, et saab keeleõppe eest makstud summadest tulumaksu 22 % tagasi. Eeltoodust tulenevalt on hageja kulu keelekursustele 1170 krooni kuus (1500-330), mille lapsevanemad peaksid põhimõtteliselt jagama. Kohus võtab arvesse, et alates 01.01.2008.a. on lapse ülalpidamiselatise miinimumsummaks 2175 krooni kuus, millega tagatakse lapse 3 minimaalne ülalpidamine. Kui sellele lisada pool summast 1170 krooni, so 585 krooni, moodustaks ühele vanemale jääva lapse ülalpidamiskulu 2760 krooni, mis on ligilähedane 16 aastase lapse ülalpidamiskulule (5294/2) ühe vanema poolt.
24. Elatise suurendamise nõude läbivaatamisel ei saa kohus jätta arvestamata kostja võimalusi sellist elatist maksta. Elatise suurendamisel 2760 kroonini kuus, suureneksid kostja ülalpidamiskulutused vanemale pojale summani 33120 (2760 x 12) krooni aastas, mistõttu tema enda ja praeguse perekonna ülalpidamiseks kuus jääks keskmiselt 7985 krooni (15670423689-939-3131- 33120/12- tl 20). Kui sellest maha arvata ca 1800 krooni noorema lapse ülalpidamiseks, jääks kostjale enda ja perekonna vajadusteks ca 6200 krooni, mis on hageja arvestustest lähtuvalt kahe täiskasvanud inimese toiduraha. Muudeks pere vajadusteks sellisel juhul raha ei jätkuks.
25. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist poolte ühise poja ülalpidamiseks rohkem kui 2360 krooni kuus. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks kostja poolt makstavat elatist suurendada summani 2360 krooni kuus ja rahuldab hagi osaliselt. V Menetluskulud
26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
27. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Viktor Brügel 4