Obsah (6)

§ 436§ 657§ 654§ 652§ 4§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-2095

) § 4 lg-st 2, § 5 lg-test 1 ja 2, § 436 lg-st 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1, § 635 lg-st 1 ja § 637 lg-st

2. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on sõlmitud internetilahenduse tellimisleping ja virtuaalserveri tellimisleping. Seega oli hagejal kohustus luua kostja jaoks internetilahenduse kujundus. Kuivõrd kostja ei esitanud hagile vastuväiteid, siis võib eeldada, et hageja on internetilahenduse kujunduse teostanud. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, siis sellest tulenes kostjale ka kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest. Töövõtulepingu lisa kohaselt pidi hageja teostama tööd neljas osas. Lepingu lisa 2 kohaselt oli esimese ja teise etapi akrediteerimistähtaeg 3 tööpäeva, kolmanda etapi akrediteerimistähtaeg 4 tööpäeva ja neljanda etapi akrediteerimistähtaeg 1 tööpäev. Nimetatud tähtaegade jooksul ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud ning vastupidist ei ole ka tõendatud. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest. Asja materjalidest nähtub, et kostja on jätnud tasumata hagejale ainult arve nr 05137 summas 13 164,40 krooni. Hageja on arvestanud lepingust tulenevat viivist 15% tasumisele kuuluvast summast. Kuivõrd hageja töövõtulepingust tulenev nõue on 13 164,40 krooni, siis on viivis 1974,66 krooni.
3. Poolte vahel sõlmitud virtuaalserveri tellimislepingu p 1.1 kohaselt teenusepakkuja osutab ja tellija ostab virtuaalserveri teenust hinnaga 129 krooni kuus. Hageja on esitanud kostjale virtuaalserveri rendi arve perioodi juuni-detsember 2006 eest, kuid kostja ei ole seda tasunud. Kuivõrd kostja virtuaalserveri rendi arve on 774 krooni ning viivis 508,91 krooni, siis tuleb kostjal tasuda hagejale virtuaalserveri rendi eest 1282,91 krooni.
4. Arvestades asja materjale ning asjaolu, et hageja on täitnud endale lepinguga võetud kohustused, kuid kostja ei ole seda teinud ning samuti ei ole kostja vastanud hagiavaldusele, leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 16 421,97 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli 22.09.2005 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks VÕS § 635 lg 1 mõistes teenuste osutamisega saavutatav tulemus, so lepingu tingimustele vastav ja töötav interneti kodulehekülg koos tellija poolt taotletud kujundusega. Lepingu esemeks ehk hageja võlgnetavaks kohustuseks ei olnud mitte lihtsalt teatava töö tegemine, vaid töö lõpptulemus, mis pidi vastama lepingu tingimustele ja teatud omadustele, mis olid toodud lepingu lisas
6. Kui lepingus ettenähtud tulemusi ei saavutata, on töövõtulepingu puhul tegemist lepingu rikkumisega. Hageja ei tõendanud, et ta on töövõtulepingu eseme lõpuni teinud ehk et kostja on saanud kätte lõpptulemuse. Harju Maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. Kostjale jääb arusaamatuks, miks kohus ei arvestanud sellega, et kodulehekülg pidi olema valmis hiljemalt 14.12.
7. Tänase päevani ei ole valminud lepingu eset ega seda üle antud. Lepingu eseme valmistamine koosnes neljast etapist, kuid mingi etapi vastuvõtmine kostja poolt ei tähenda töövõtulepingu täitmist. Seega ei ole terviktulemust 3 ettenähtud tähtajaks saavutatud ja hagejal ei ole õigust saada lõpetamata töö eest tasu.
8. Isegi kui eeldada, et kostja võttis arvete tasumisega etappe vastu, siis arvete esitamise ja arvete tasumise kuupäevadest nähtub, et lepingu eseme valmistamine ei toimunud õigeaegselt. Kostja ei tasunud viimast arvet, kuna hageja ei suutnud internetiaadressile www.bocko.ee üles panna töötavat kodulehekülge. Kohus rikkus

§ 436, kuna ei uurinud põhjalikult hageja poolt esitatud tõendeid.

Samuti kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 635 lg 1 ja § 637, kuna hageja rikkus kohustust valmistada lepingu ese, töövõtulepingu etappide saavutamisel ja üleandmisel rikuti oluliselt ettenähtud tähtaegu ning etappide tulemid ei vastanud kokkulepitud omadustele. Tähtaegade rikkumise tõttu on antud kodulehekülg lootusetult vananenud ning lehekülje valmistamisel kasutatud infotehnoloogilised lahendused ja äriidee on muutunud tarbetuks. Hageja proovis kostja nõudmisel korduvalt vigu parandada, kuid see ei õnnestunud.

1. Tsiviilasjas nr 2-06-40975 esitati 28.08.2007 kohtule taotlus hagide liitmiseks. Vaatamata asjaolule, et antud asjad on õiguslikult omavahel seotud ning neid ei ole võimalik lahendada eraldi kohtumenetluses, jättis maakohus taotluse hagide liitmiseks rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

13. Tulenevalt

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: poolte vahel on sõlmitud 22.09.2005 internetilahenduse tellimisleping, mille esemeks bocko.ee kodulehekülje kujundamine ja programmeerimine ning 06.01.2005 on poolte vahel sõlmitud virtuaalserveri tellimisleping virtuaalserveri teenuse osutamiseks. Mõlema lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga VÕS 635 lg 1 tähenduses, kus töö tellijaks oli kostja ja töövõtjaks hageja. Maakohus tuvastas asja materjali põhjal, et hageja on täitnud endale lepinguga võetud kohustused ja teinud tellitud tööd, kuid kostja ei ole täitnud tasu maksmise kohustust. Kostja ei ole hagejale töö kohta pretensioone esitanud. Kostja on jätnud tasumata internetilahenduse tellimislepingu alusel esitatud arve nr 05137 järgi 13 164, 40 krooni ning virtuaalserveri rendi arve nr 93955 alusel 774 krooni. Eeltoodud asjaolude alusel leidis maakohus, et kostja on kohustatud VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 637 lg 4 alusel tasuma hagejale seni tasumata arved ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi tasuma lepingutes kokkulepitud viivist, vastavalt 1974, 66 krooni ja 508, 91 krooni.
2. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber 4 lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega. Kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele ei vastanud, so hagile vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid ei esitanud, sai maakohus otsuse tegemisel tugineda üksnes hageja poolt esitatule. Vastuväited hageja nõudele esitas kostja alles apellatsioonkaebuses. Tõendeid kostja apellatsioonkaebusele ei lisanud. 16.

652 lg 3 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust selle kohta, miks ta ei esitanud oma vastuväiteid ja apellatsioonkaebuses märgitud asjaolusid maakohtus, jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. 17. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, millist tähendust omab vaidlustatud kohtuotsuse suhtes asjaolu, et kohus ei rahuldanud kostja taotlust hagide liitmiseks. Kuna kostja leiab apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta, järeldub sellest, et ta ei pea maakohtu poolt eelnimetatud taotluse rahuldamata jätmist asja lahendamist takistavaks. 18. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav