← Eesti

3-04-294/21

3-04-294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008, Tallinn Haldusa

§ 15

ja § 16 lgga 1 arvanud maha AS Frens tehtud väljamaksed kui ettevõtlusega mitteseotud kulu; 2) AS TVMK on ebaõigesti maha arvanud ettevõtlustuludest ja kandnud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse

  1. a. 3 279 558 krooni. Revideerimisel selgus, et AS TVMK on
  2. ja
  3. (
  4. a. eest ettevõttele tulumaksukohustust kahjumi tõttu ei tekkinud) ettevõtluskuludes kajastanud ebatõenäoliselt laekuvate arvetena sellistele ettevõtetele esitatud arved, kellele pole välja kuulutatud pankrot ja kelle poolt on AS-le TVMK esitatud arvete maksmise graafikud ja kirjalikud lubadused arved tasuda. Rahandusministri 21.01.1994 määrusega nr 20 kinnitatud „Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi“ p 2.1 kohaselt võib maksumaksja ettevõtlusega seotud, ostjatelt laekumata arved ja vekslid, mis on eelnevalt tuluna arvesse võetud, kanda kulusse, kui maksumaksja saab dokumentaalselt näidata, et ta on iseseisvalt ostjatelt laekumata arvete ja vekslite tasumist nõudnud või alustanud nende sissenõudmist kohtu kaudu. AS TVMK raamatupidamise sise-eeskirjade järgi loetakse ostjate arved ebatõenäoliselt laekuvaks, kui ostjad ei ole vastanud järelepärimistele või kui ostja kohta ei õnnestu saada mingitki informatsiooni. Tegemist on tahtliku tegevusega, mille tulemusena on AS TVMK alusetult vähendanud enda maksustatavat tulu. Maksuotsuses leiti, et maksumaksja väärarvestus ei ole eksimus, vaid maksude tasumisest tahtlik kõrvalehoidumine.
  5. AS TVMK kaebuses taotleti maksuotsuse tühistamist. (Tallinna Halduskohtu jõustunud 12.12.2005 määrusega lõpetati HKMS § 12 lg 3 alusel asja menetlus maksuotsuse tühistamise nõudes käibemaksu puudutavas osas.) Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Maksuhaldur ei saanud AS TVMK deklaratsioone pärast kolme aasta möödumist MKS § 98 lg-st 1 tuleneva keelu tõttu enam kontrollida. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et AS TVMK oleks maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud. On põhjendamata, miks on tegemist tahtlusega, mitte aga näiteks hooletuse, ettevaatamatuse või eksimusega faktilistes asjaoludes, mis kõik välistaksid maksusummade määramise käesoleval juhul; 2) Aastatel 1998-1999 ei kehtinud

rakendamise juhend ega uued rakendusaktid, mis oleksid reguleerinud maksumaksja õigusi ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulude mahaarvamisel. Ettevõtjad võisid ise hinnata iga kulutuse seost ettevõtlusega ning lähtuda mahaarvamise tegemisel

§ 13lg-test 1 ja 2.

Lähtudes eeltoodust, hindas kaebaja jõulupidude korraldamise kulusid ettevõtlusega seotud kulutusteks; 3) Rahandusministri 21.01.1995 määruse nr 20 kohaselt piisas ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmiseks iseseisvalt kirjaliku nõude esitamisest võlgnikele, kuludesse kandmise eeltingimuseks ei olnud igal juhul kohtusse pöördumine, rääkimata ostja suhtes pankrotiavalduse jõustumisest. Asjaolu, et mõned võlgnikud on esitanud maksegraafiku või garantiikirja, ei tähenda veel, et nad oma lubadusi täidavad. Selle tõenduseks on asjaolu, et 1998. a tasumata jäetud arvete üldsummast 3 279 558 krooni tasuti hilisematel aastatel ära ühtekokku 982 483,10 krooni, s.o vaid 30 %. Hea raamatupidamistava nõuab, et raamatupidamisarvestuses eristataks lootusetutest nõuetest, mis kuuluvad mahakandmisele, nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, ja kantakse kulusse. Suur hulk võlgnikke on välismaised residendid, kellega kohtupidamine võib osutuda kallimaks kui sissenõutavad summad. Antud juhul on otsuse 1998.a ja 1999.a laekumata nõuete kuludesse kandmise osas 2

(13)3-04-294 õigeks hinnanud ka audiitor. Kuigi osadele võlgnike puhul (Zunda AS Teika MF, Connect ja Pal Wood) kandis kaebuse esitaja arved kuludesse enne, kui esitas võlgnikule nõudekirja, toimus see hooletusest. 3. Tallinna Halduskohtu 29.12.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 1) Maksumaksja tahtlus maksude tasumisest kõrvalehoidumisel ei pea olema tuvastatud revisjoni alguse hetkel, vaid maksusumma määramise ajal. Revisjoni alustamist pole vaidlustatud, seega tuleb see lugeda seaduslikuks. Maksumenetluses tuleb tahtlusena mõista just objektiivset tahtlust, mis on seotud konkreetse õigusrikkumise iseloomuga, mitte maksukohustuslase seadusliku esindaja suhtumisega esindatava õigusrikkumisse; 2)

§ 14

viimases lauses viidatud rakendussätete puudumine aastatel 1998-1999 ei anna alust järeldada, et ettevõtjad võisid ise hakata ettevõtlusega seotud kulutuste ja ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulude mõistet sisustama. Kui üldsätet ei ole erisättega muudetud või täpsustatud, tuleb lähtuda üldsättest, mitte luua omaalgatuslikult erandeid; 3) Tehingute näol AS-ga Frens ja Dara Toitlustusteenuste AS-ga oli tegemist jõulupidude korraldamisega. Nii

§ 13

lg 1 kui § 14 välistavad jõulupidude korraldamiseks tehtud kulutuste käsitlemise otseselt ettevõtlusega seotud kuludena. Küsimuses, kas jõulupeo korraldamist saab lugeda ettevõtlusega seotud kulutuseks või mitte, mitmetimõistetavus seaduses puudus. Käesoleval juhul kaebuse esitaja ei eitagi, et tegemist oli meelelahutusürituse tarbeks tehtud kulutustega; 4) Riigikohtu 28.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-02 asuti seisukohale, et laenusaaja ajutised makseraskused ei ole piisav alus, et pidada laenu tagastamist ebatõenäoliseks. Kestvate makseraskuste puhul ei saa tagatisega laenu tagastamist hinnata ebatõenäoliseks osas, mille katab tagatise realiseerimismaksumus. Seevastu võib võlgniku pankrot või likvideerimine olla aluseks, et hinnata laenu tagastamine osaliselt või täielikult ebatõenäoliseks. Tagastamata laenude puhul on „tehtud kulutustega“

§ 13

lõike 1 mõttes tegemist siis, kui maksumaksja on põhjendatult kindel, et talle laenu ei tagastata ja ta lõpetab tegevuse laenu tagasisaamiseks. Raamatupidamisarvestuse järgi on sellised laenud kõik lootusetud laenud ja need ebatõenäoliselt laekuvad laenud, mille puhul on maksumaksja põhjendatult kindel, et laenu ei tagastata ja ta on lõpetanud tegevuse laenu tagasisaamiseks. Kõigi ebatõenäoliselt laekuvate laenude käsitlemine kulutustena, mida saab ettevõtlustulust maha arvata, tähendaks, et ei eristata „tehtud kulutusi“ kulutustest, mida tuleb tõenäoliselt teha tulevikus. Selline seisukoht oleks vastuolus

§-ga 13 lg-ga 1. Riigikohtu seisukohti tagastamata laenude kohta saab laiendada ka laekumata arvetele.

§ 13

lg 1 ja tulumaksuseaduse rakendamise juhendi p 2.1 mõte on kohustada äriühingut aktiivselt veenduma võlgade sissenõutavuse võimalikkuses või võimatuses. Äriühingu raamatupidamise korraldamise osas tuleb eeldada, et isik on teadlik kehtiva seaduse regulatsioonist ning tegutseb heast raamatupidamistavast ja äriühingu majandushuvist lähtudes. Äriühingu majanduslikes huvides ei ole kindlasti laekumata arvete kergekäeline mahakandmine. Laekumata arvete kuludesse kandmist on vaja spetsiifiliselt põhjendada ja otstarbekust tõendada. Seda ei muuda ka asjaolu, et audiitor on AS TVMK otsused üle vaadanud. Auditeerimine ei vabasta maksukohustuslasi maksuseaduste täitmise kohustusest ning vastutusest maksuseaduste täitmatajätmise korral. Ostjate poolt tasumata arvete kandmist raamatupidamislikult ebatõenäoliselt laekuvateks või lootusetuteks arveteks ei saa sealjuures põhjendada tagantjärele. Bilanss koostatakse konkreetse päeva seisuga, seega tuleb aluseks võtta olukord, mis eksisteeris bilansipäeval. Motiveeritud otsuseid, 3

(13)3-04-294 mille alusel laekumata arved on kuludesse kantud, ei ole käesolevas asjas esitatud. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et laenude tagastamata jätmine oli kuludesse kandmise hetkel kindel. Kaebaja on lugenud koheselt lootusetuks nõuded, mille osas puudus tegelikult põhjendatud veendumus, et summade laekumine on ebatõenäoline või võimatu. Kaebaja seisukoht, et nõuded kanti bilansivälistele kontodele, on vastuolus AS TVMK majandusaasta aruannetes kajastatud infoga bilansiväliste kontode kohta. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et maksuotsuses käsitletud nõuete kuludesse kandmine kaebaja poolt ei teeninud bilansi objektiivsuse huve ning kaebaja eesmärgiks oli maksustatava tulu ebaseaduslik vähendamine kulupoole alusetu suurendamise kaudu, mis saab olla käsitletav üksnes tahtliku tegevusena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AS TVMK apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, mis puudutab ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmist, ning uue otsuse tegemist, millega maksuotsus vastavas osas tühistatakse. Apellandi väited: 1) Kohtuotsus on vastuolus HKMS § 25 lg 2 nõuetega, kuna selles puudub põhistus, miks on jäetud arvestamata konkreetsete arvete kuludesse kandmisega seonduvad ja apellandi poolt esitatud dokumendid. Kohtuotsuses on analüüsimata jäetud tõendid seoses järgmiste äriühingutega: „Maimu Gustassoni Mööbliäri“, „Eurotravel“, „Recticel Int. Bettsysteme“, „Riviera Agentur“, Skandiflex AB, K-Design KY, John Berger OY, Hegro Fachgrosshandel GmbH, „Tri-B Eraettevõte“, Adena OÜ, Skaun Möbel AS, Jõhvi Kaubahoov AS, Kinkstur AS, Logesteri Rahvusvaheline AS, Münt AS, „Connect“, Kamee Furniture INC, Kaubur AS, „Mellany APS“, Nordika Kinnisvara AS, Pal Wood AS, Zunda AS Teika MF, Vestervall TÜ, „MTN AS Riga“, Valbox AS; 2) Audiitorkontrolli tulemina on kindlasti kontrollitud ka vaidlusaluste arvete kuludesse kandmist ja seda on loetud põhjendatuks. Apellant rõhutab, et tema lõplik põhjendatud veendumus tekkis, lisaks faktilistele asjaoludele, just audiitori arvamuse tagajärjel. Audiitori arvamust ei ole kohus sisuliselt analüüsinud. Seega on põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et „laenude tagastamata jätmine“ oli kuludesse kandmise hetkel kindel. Väide jääb ka arusaamatuks, sest maksuotsuses pole AS-le TVMK määratud ühtegi maksu seoses laenude kuludesse kandmisega; 3) Halduskohus on juhindunud asjakohatust Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-21-
  2. Selles käsitletud laenude kuludesse kandmise küsimust ei saa samastada arvete kuludesse kandmisega. Tagatistega laenud ja lihtsad arved on nii raamatupidamislikult kui ka maksuõiguslikult täiesti erinevad. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta selle seisukohaga ei nõustu. Üksnes väide, et kohus nõustub antud Riigikohtu lahendi kohaldamise osas vastustajaga, ei ole kohtu põhistus; 4) Arvete kuludesse kandmine oli kooskõlas kehtiva õigusega. AS TVMK raamatupidamise sise-eeskirjades on järelepärimisele mittevastamise all mõeldud, et võlgnik ei ole vastanud mõistliku aja jooksul. Tuleb arvestada, et hinnangu andmine võlgniku tegevusele on otseselt seotud konkreetse õigussuhtega, mille pooleks oli AS TVMK, mitte maksuhaldur, mistõttu sõltus arvete hindamine AS TVMK kogemusest, äritavadest, tehingute taustast jne. Õigusaktid ei välista võlgnevuse ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamist ka siis, kui võlgnikuga suhtlemise ja möödunud aja põhjal on selge, et arveid ei olegi plaanis maksta. Sel juhul on mõistlik tunnistada need ebatõenäoliselt laekuvateks, et säilitada bilansi objektiivsus. Kui on teada või 4
(13)3-04-294 on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb need alla hinnata. Suurem osa arvetest jäidki laekumata,
  1. a. tasumata jäänud arvete üldsummast tasuti vaid 30 %; 5) Maksuotsuses ei ole põhjendatud, kuidas on tuvastatud apellandi tahtlus. Isegi kui tegu oleks olnud maksude väärarvutusega, polnud see tahtlik, sest kaebaja tegutses usus, et tema käitumisviis on õige ja seaduslik. Vaidlusaluse tegevuse ajal puudus antud küsimuses ka igasugune kohtupraktika.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Arvete eraldi analüüsimata jätmine ei ole kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit. Kuludesse kantud arvete vaatlemine kogumis oli mõistlik ja ülevaatlik, sest kuludesse kandmise asjaolud olid erinevate arvete puhul samad (võlgnevuse tasumise tähtpäev ei olnud veel saabunud ja/või puuduvad tõendid mõistlike pingutuste kohta võlgade sissenõudmiseks). Ka kaebaja ise on käsitlenud arveid kogumis. Maksuhaldur on põhjendanud nii maksuotsuses kui ka 04.09.2006 vastuses AS TVMK lisatõendite esitamise taotlusele, miks ei saanud vaidlusaluseid arveid lugeda lootusetuteks. Kohtuotsuse tuginemine menetlusosalise argumentidele neid üle kordamata on tavapärane praktika; 2) Kui võlgnik on makseraskustes, siis ei ole nõue veel lootusetu ja seega puudub alus arvata tasumata arve ettevõtlustulust maha.

§ 13

lg 1 ja rahandusministri 21.01.1994 määruse nr 20 p 2.1 eesmärgiks on kohustada äriühingut aktiivselt veenduma võlgade sissenõutavuse võimalikkuses, sellest kohustusest ei vabasta maksukohuslast ka audiitorkontroll. Audiitori motiveeritud otsust, millele kaebuse esitaja väidetavalt on tuginenud, esitatud ei ole; 3) Määruse nr 20 p 2.1 kohaselt lisatakse juba kuludesse kantud laekumata arvete hilisemal tasumisel saadud summad tulule, kuid sellest ei saa järeldada, et igapäevane võlgnevuste põhjendamatu kuludesse kandmine ja nende hilisem tuludele lisamine on korrektne, selliselt toimimine ei anna aktuaalset, olulist ja objektiivset informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Käesoleval juhul võimaldas see olukorras, kus alates a-st 2000 ettevõtte tulu ei maksustata, saada ebaseaduslik maksueelis; 4) Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-21-02 tõlgendati

§ 13

lg-t 1 ja määruse nr 20 p-i 2.1, milles toodud üldpõhimõtted, mille kohaldatavust tagastamata laenudele käsitleti, räägivad just ostjatelt laekumata arvete kuludesse kandmisest. Lahendi seisukohad on eelkõige kohaldatavad laekumata arvetele ja puudutavad olukorda, kus äriühingul tekib kulu tehingupartneri rahaliste kohustuste täitmata jätmise korral. Kohtu mõttekäigu jälgimist ei takista see, et kohus on ühes kohas ekslikult märkinud „arve“ asemel sõna „laen“. Raamatupidamine ja maksuarvestus on erinevate eesmärkidega ja erinevalt reguleeritud. Isegi kui nõustuda, et tagatisega laenud ja arved on erinevad raamatupidamislikult, ei ole nad erinevad maksuõiguslikult; 5) Tuleb eeldada, et isik on raamatupidamise korraldamisel teadlik kehtiva seaduse regulatsioonist, ning vastavate nõuete eiramine maksustatava tulu vähendamise eesmärgil saab olla üksnes tahtlik maksude väärarvutus. Ettevõtte tulu maksustamise ajal võimaldas vastavate kannetega manipuleerimine vähendada maksustatavat tulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5

(13)3-04-294
  1. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus maksuotsuse õiguspärasuse suhtes osas, mis puudutab tulumaksu määramist AS TVMK poolt
  2. a. ettevõtlustuludest maha arvatud ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse kantud arvetelt (summas 3 279 558 krooni). Maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks hindab ringkonnakohus, kas maksuhalduri seisukoht vaidlusaluste arvete ettevõtlustuludest mahaarvamise põhjendamatusest on õige (I) ning kui on, kas see kaebuse esitaja rikkumine oli tahtlik (II). Seejärel saab võtta seisukoha apellatsioonkaebuse ja menetluskulude jaotuse osas (III). I
  3. Käesolevas maksuasjas kuulub kohaldamisele

kuni 01.10.2000 kehtinud redaktsiooni § 13 lg 1, mis sätestab, et maksumaksja tulust arvatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused. Juhise selle sätte rakendamiseks annab rahandusministri 21.01.1994 määrusega nr 20 kinnitatud „Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi“ p 2.1, mis sätestab, et maksumaksja ettevõtlusega seotud, ostjatelt laekumata arved ja vekslid, mis on eelnevalt tuluna arvesse võetud, võib kanda kulusse, kui maksumaksja saab dokumentaalselt näidata, et ta on iseseisvalt ostjatelt laekumata arvete ja vekslite tasumist nõudnud või alustanud nende sissenõudmist kohtu kaudu. Seejuures on silmas peetud seda, et tasumise nõude kohtuliku või kohtuvälise esitamise fakt on arve kulusse kandmise vältimatu, kuid samas sugugi mitte ainus tingimus. 8. Halduskohus on viidatud sätete tõlgendamisel juhindunud kohtupraktikas seoses viidatud sätete kohaldamisega laenude puhul kujunenud seisukohtadest (vt Riigikohtu 28.02.2005 otsus nr 3-3-1-21-02 p 10-11). Riigikohus on leidnud, et „tehtud kulutustena“

§ 13

lg 1 mõttes on käsitatavad need laenud, mille puhul maksumaksja on põhjendatult kindel, et talle laenu ei tagastata, ja lõpetab tegevuse laenu tagasisaamiseks. Sellisteks laenudeks on eeskätt lootusetud laenud, sh nt laenud, mille puhul võlgnikku ei leita või laenuandjal ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta pankroti- ja likvideerimismenetluses või kohtumenetluses. Samuti võivad selliste kulutustena olla käsitatavad ebatõenäoliselt laekuvad laenud, kus võlgnik on pankrotis või likvideeritud; samas ei anna üksnes võlgniku ajutised makseraskused alust pidada laenu ebatõenäoliselt laekuvaks. Apellant ei ole näidanud, mis on sellised tasumata arvete erinevused laekumata laenudest, mis takistavad eelviidatud põhimõtete kohaldamist tasumata arvete mahaarvamisel maksustatavast tulust. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi etteheide, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud apellandi väitega, et laenude kuludesse kandmise küsimust ei saa samastada arvete kuludesse kandmisega. Tasumata arvete kergekäelisem liigitamine „tehtud kulutuste“ alla viiks sisuliselt „tehtud kulutuste“ mitteeristamiseni kulutustest, mida tuleb tõenäoliselt teha tulevikus, ja mis poleks kooskõlas

§ 13lg-ga 1.

9. Apellant väidab, et kohus ei ole eraldi hinnanud konkreetsete arvete kuludesse kandmisega seonduvaid ja apellandi poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid. Kuid ka apellant ei ole esimese astme kohtus esitanud konkreetseid selgitusi, milline apellandi poolt esitatud tõend kuidas ja millise arve kuludesse kandmise põhjendatust tõendab. Apellatsioonkaebuse täpsustuses väidab apellant, et kohus on jätnud hindamata järgmised tõendid: 6

(13)3-04-294 1) AS TVMK 29.01.1999 kiri „AS Logester Ltd-le“ II kd lk 22; 2) OÜ Kinkstur 16.02.1998 kiri II kd lk 20 (ka I kd lk 108 ja koos tõlkega II kd lk 53-54) ja AS TVMK hagiavaldus OÜ Kinkstur vastu II kd lk 12; 3) AS TVMK 23.09.1998 korduv pretensioon „Gustassoni Mööbliärile“ II kd lk 21; 4) AS Münt 21.04.1999 maksegraafik II kd lk 18 (ka I kd lk 106); 5) AS TVMK faks Hegro Fachgrosshandel GmbH-le II kd lk 29 (ka sama toimiku lk 71); 6) AS TVMK 09.07.1998 pretensioon „MTN AS-le Riga“ II kd lk 26; 7) AS TVMK kirjavahetus K-Design OY-ga II kd lk 17, 28 ja 30 (ka I kd lk 115, koos tõlgetega ka sama toimiku lk 51-52, 59-60 ja 61-62); 8) OY John Berger kiri II kd lk 16 (koos tõlkega ka sama toimiku lk 49-50); 9) Skaun Möbel AS 20.01.1999 kiri II kd lk 27 (ka I kd lk 113 ja koos tõlkega ka II lk 57-58); 10) Adena OÜ garantiikirjad II kd lk 10 ja 33 (ka I kd lk 119, koos tõlkega ka II kd lk 65-66). Ülaltoodud dokumentidele tehtud viidete juures on apellant ka selgitanud, et juhindus arve laekumise tõenäosuse ja arve adressaadi poolt esitatud tasumise lubaduste ja maksegraafikute usaldusväärsuse hindamisel oma tavadest ja praktikast. 10. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas käesoleva otsuse p-s 8 toodud põhimõtete kohaselt annaksid viidatud tõendid alust hinnata nendega seonduvate AS TVMK laekumata arvete kuludesse kandmist

§ 13lg 1 alusel põhjendatuks.

Läbiva kaalutlusena kõikide alljärgnevate tõendite hindamise juures lähtub ringkonnakohus järgnevast. Üldsõnaline viide ärikogemusele ja praktikale pikaajaliste klientide käitumise hindamisel ei ole piisav arve ebatõenäoliselt laekuvaks arvamise põhjendamiseks. Selline üldsõnaline selgitus ei ole kontrollitav, usaldusväärne ja veenev. Piisav ei ole see ka koosmõjus dokumentidega, mis viitavad võlgniku viivitamisele arvete maksmisel. Ebaveenev on apellatsioonkaebuse täienduses toodud üldistus, et „kui arvete maksmisega hakati viivitama, siis tõenäoliselt arveid ka ei tasutud“. Selle üldistuse paikapidamatust näitab juba vaidluse all mitteolev asjaolu, et apellandi poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvetest tasuti hiljem ära ühtekokku 30 %. Kuigi võlgniku poolt esitatud maksegraafik või lubadus võla tasumiseks ei pruugi tõepoolest anda piisavat kindlust arve laekumises, saab sellest dokumendist veelgi vähem järeldada vastupidist - arve laekumise ebatõenäolisust.

  1. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  2. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Logester Rahvusvaheline AS-le esitatud arvete, tähtajaga juunis 1998 ja summas 122 010 kr, osas. AS TVMK 29.01.1999 kirjas „AS Logester Ltd-le“ märgitakse, et viimane pole vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja endapoolsetele lubadustele reaalselt alustanud võlgade tasumist kogusummas 514 320,20 kr, palutakse võtta tarvitusele abinõud võlgnevuse likvideerimiseks ja oodatakse reaalset graafikut võlgnevuse likvideerimise kohta
  3. veebruariks
  4. Toimiku I kd lk 109 asub „Logester Rahvusvaheline AS“ 10.02.1999 kiri AS-le TVMK, kus tunnistatakse võlgnevust summas 507 240,20 krooni ning pakutakse tasumiseks graafik, mille kohaselt maksed toimuksid ajavahemikus 26.02.1999-07.05.
  5. Eeltoodud dokumentidest ei ilmne, et vähemalt juba
  6. a oleks saanud nõuet käsitada lootusetu või ebatõenäoliselt laekuvana.
  7. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  8. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud „Kinkstur AS-le“ esitatud arvete, tähtajaga mais 1997 ja summas 11 809,77 kr, osas. 7

(13)3-04-294 „AS Kinkstur Saeveski“ 16.02.1998 kirjas lubatakse võlasumma 17 714,65 kr tasuda 12 kuu jooksul, alguskuuks on
  1. veebruar. AS TVMK 24.11.1998 hagiavaldusest „OÜ Kinkstur“ vastu nähtub, et võlgnetavast summast oli selleks hetkeks tasumata veel 11 809,77 kr. Tõenditest ei nähtu, et võlgnevust tekkis alus käsitleda lootusetu või ebatõenäoliselt laekuvana juba
  2. a, samuti ei nähtu tõenditest võla kohtu kaudu kättesaamise perspektiivitust üldse.
  3. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  4. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud „Maimu Gustassoni Mööbliärile“ esitatud arvete, tähtajaga mais 1998 ja summas 6 935,53 kr, osas. AS TVMK 23.09.1998 kirjas „Gustassoni Mööbliärile“ märgitakse, et 09.07.1998 kirjas palus AS TVMK tasuda 14 päeva jooksul üleantud kaupade eest summas 30 331,35 kr, kuid seniajani ei ole tasutud 22 535,53 krooni. Kirjas nõuti võlgnevuse tasumist hiljemalt 10.10.1998 ja märgiti, et kui selleks ajaks ei ole võlgnevus tasutud, pöördutakse kohtusse. Toimiku I kd lk 104 asub aga „Gustassoni Mööbliäri“ 19.04.1999 kiri AS-le TVMK, milles märgitakse, et kirja saatja on AS-le TVMK võlgu 4668 krooni, mille oli lubanud üle kanda märtsis, kuid kaupade vähese müügi tõttu suudavad selle kohustuse täita aprilli jooksul. Kuna mingisugust muud teavet AS TVMK tegevuse kohta 23.09.1998 kirjas märgitud võla sissenõudmisel, sh lubatud kohtusse pöördumise kohta, pole, tuleb Gustassoni Mööbliäri 19.04.1999 kirja põhjal järeldada, et 23.09.1998 nõudekirja saatmisele järgnenud ajal saavutasid AS TVMK ja Gustassoni Mööbliäri kokkuleppe võla tasumise kohta ning võlgnik asus vastavalt kokkulepitud graafikule võlga tasuma. Seetõttu ei võimalda asjas kogutud tõendid järeldada, et Gustassoni Mööbliäri võlgnevust sai
  5. a käsitada lootusetu või ebatõenäoliselt laekuvana.
  6. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  7. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud AS-le Münt esitatud arvete, tähtajaga novembris 1998 ja summas 34 897 kr, osas. AS Münt 21.04.1999 garantiikirjast nähtuvalt on AS-le TVMK esitatud graafik võlgnevuse summas 160 849,46 krooni kustutamiseks ajavahemikul aprillist augustini
  8. Järeldusi, et AS Münt võlgnevuste lootusetuks või ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamine
  9. a. oli põhjendatud, sellest dokumendist teha ei saa.
  10. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  11. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Hegro Fachgrosshandel GmbH-le esitatud arvete, tähtajaga 12.06.1998 ja summas 14 300 kr, osas. Apellant on tõendina esitanud faksi koopia (II kd lk 29 ja 71), millelt võib välja lugeda, et tegemist on „Hegro GmbH-le“ 27.10.1998 saadetud faksiga, kuid muus osas on dokument loetamatu. Järeldusi faksi adressaadi võlgnevuse lootusetuks või ebatõenäoliselt laekuvaks arvamise põhjendatuse kohta sellest dokumendist teha ei saa.
  12. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  13. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Läti äriühingule MTN AS esitatud arvete, tähtajaga juunis 1998 ja summas 216 839,65 kr, osas. Apellandi 16.07.1998 saadetud korduvas pretensioonis adressaadina märgitud AS-le MTN märgitakse, et adressaat võlgneb AS-le TVMK toodangu eest 216 839,65 kr, palutakse summa 8
(13)3-04-294 tasuda 5 päeva jooksul ja tähtajaks tasumata jätmise korral ähvardatakse viivis nõude ja kaubatarnete katkestamisega. Toimiku I kd lk 112 asub AS MTN 22.04.1999 kiri apellandile, millest nähtub, et pooled kavandasid AS MTN võlga kustutada tasaarvestuse kaudu AS MTN poolt apellandile tarnitavate kangaste müügihinnaga. Seetõttu ei võimalda asjas kogutud tõendid järeldada, et AS MTN võlgnevust sai
  1. a käsitada lootusetu või ebatõenäoliselt laekuvana.
  2. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  3. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud K-Design OY-le esitatud arvete, tähtajaga detsembris 1998 ja summas 145 798 kr, osas. K-Design OY 20.04.1999 kirjas apellandile teatatakse, et võlg summas 34 174,62 Saksa marka tasutakse
  4. nädala alguses. 21.04.1999 kuupäevastatud ning AS TVMK ja K-Design OY esindajate allkirjastatud dokumendist nähtub, et võlg summas 4 494,86 Saksa marka tasutakse AS-le TVMK
  5. nädalal. AS TVMK 28.01.1999 kirjas K-Design OY-le tänatakse viimast kolme arve tasumise eest, teatades samas, et kirja saaja võlgneb siiski veel 137 516 Saksa marka ning seni ei saa AS TVMK talle kaupa edastada. Neist apellandi viidatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada K-Design OY
  6. a. võlgnevuste laekumise ebatõenäolisust või lootusetust.
  7. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  8. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud John Berger OY-le esitatud arve nr 5822 tähtajaga 11.11.1998 ja summas 3 811,20 kr, osas. John Berger OY 27.04.1999 kirjas AS-le TVMK teatatakse, et viimaks saadi kätte raamatupidamise ja maksmise tarbeks arvete originaalid, ja lubatakse arve nr 5822 summas 3811,20 kr tasuda järgmisel päeval. Kirjast ilmneb, et AS TVMK on võlgnikuga olnud pidevas kontaktis ning miski ei viita arve nr 5822 laekumise perspektiivitusele.
  9. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  10. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Skaun Möbel AS-le esitatud arvete tähtajaga oktoobris 1998 ja summas 749 700 kr, osas. Apellandi viidatud Skaun Möbel AS 20.01.1999 kirjas AS-le TVMK palutakse luba lükata 93 712,50 Saksa marga suuruse võla maksetähtaeg
  11. a juuni lõppu. Toimikus on ka AS TVMK 01.02.1999 kiri oma esindusele Norras (II kd lk 32, I kd lk 118) kus teatatakse, et kirja saatjani jõudnud info kohaselt on Skaun Möbel AS pankrotis, kuid info on vastuoluline ja äratab kahtlusi, ning palutakse uurida, kas Skaun Möbel AS vastu on algatatud pankrotimenetlus. Neist dokumentidest ei nähtu, et Skaun Möbel AS võlgnevust oleks vähemalt juba
  12. a. olnud alust käsitada lootusetu või ebatõenäoliselt laekuvana.
  13. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  14. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Adena OÜ-le esitatud arvete summas 117 304,60 kr, osas. Samuti on maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt AS TVMK
  15. a maksustatavat tulu suurendatud G. Madvakasovale esitatud arvete osas tähtajaga september 1998 ja summas 146 457,46 kr. Apellandi viidatud OÜ Adena 31.03.1999 garantiikirjas teatatakse, et AS TVMK ja G. Madvakasova vahelise 06.08.1998 lepingu alusel on mööbel OÜ Adena tellimusel kohale toimetatud; OÜ Adena tagab sellekohasest 10.08.1998 arvest tuleneva võlgnevuse 146 457 9
(13)3-04-294 krooni kustutamise ja palub arvata selle OÜ Adena deebitorvõlgnevuse hulka, mille suuruseks seisuga 31.02.1999 on 263 761,60 kr ja mille kustutamise OÜ Adena tagab
  1. maiks
  2. Apellant märgib, et ei lugenud seda garantiikirja usaldusväärseks, mistõttu luges OÜ Adena võla ebatõenäoliselt laekuvaks. Ilmselt peab apellant siinkohal silmas maksuotsuse lisas märgitud G. Madvakasova võlgnevust 146 457,46 kr, sest seda see garantiikiri käsitleb. Samas ei ole apellant esitanud mingeid selgitusi, miks ei saanud seda garantiikirja lugeda usaldusväärseks ning kuidas sai võlga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnata juba
  3. a seisuga. See ei selgu ka toimikus (II kd lk 35, koos tõlkega sama toimiku lk 67-68) asuvast AS TVMK 15.12.1998 kirjast G. Madvakasovale, milles teatatakse, et viimase ettevõte võlgneb AS-le TVMK mööbli eest 18 307 Saksa marka, palutakse võlasumma tasuda 5 päeva jooksul ning hoiatatakse vastasel korral viivise nõude esitamise ja toodangu saatmise peatamise eest. Arvestades OÜ Adena garantiikirja, ei saa üksnes asjaolust, et 15.12.1998 kirjale ei järgnenud 5 päeva jooksul selle kättesaamisest arve tasumist, järeldada arve tasumise ebatõenäolisust. Maksuotsuse lisas märgitud OÜ Adena võlgnevust summas 117 304,60 kr puudutab toimiku II kd lk 9 ja koos tõlkega sama kd lk 45 ja 46 asuv 19.02.1999 kuupäevastatud ja osaliselt loetamatu tekstiga dokument, millest ilmneb, nagu oleks OÜ Adena palunud kinnitust enda võlgnevuse suuruse kohta AS-le TVMK seisuga 01.01.1999 ja saata vastav saldokinnitus, ning AS TVMK andmetel on võlgnevus 31.12.1998 seisuga 117 304,60 kr. Sellest dokumendist ei saa teha mingeid järeldusi võlgnevuse tasumise lootusetuse või ebatõenäolisuse kohta.
  4. Seega ei võimalda apellatsioonkaebuses (selle täpsustuses) viidatud tõendid järeldada, et apellandi poolt maksuotsuses viidatud
  5. a võlgnevuste lootusetuks või ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine oli põhjendatud.
  6. Apellatsioonkaebuses märgitakse samuti, et halduskohus on jätnud hindamata tõendid võlgnevuste kohta järgmiste maksuotsuse lisas 4 viidatud võlgnike osas – Zunda AS Teika MF, „Connect“, Pal Wood AS, „Recticel Int Bettsysteme“, „Riviera Agentur“, Skandiflex AB, „Eurotravel“, K-Design KY, „Tri-B Eraettevõte“, Jõhvi Kaubahoov AS, Kamee Furniture INC, Kaubur AS, „Mellany APS“, Nordika Kinnisvara AS, Vestervall TÜ, Valbox AS. Nende võlgnevuste osas aga ei ole apellant ei apellatsioonkaebuses ega selle täpsustuses nimetanud ühtegi tõendit, mis halduskohtul hindamata jäi.
  7. Kaebuse esitaja möönab ise osade võlgnike (Zunda AS Teika MF, „Connect“, Pal Wood AS) võlasummade kuludesse kandmise põhjendamatust (vt. kaebuse p 3.4.1.1), kus kaebuse esitaja võtab omaks, et kandis arved kuludesse enne, kui esitas võlgnikele nõudekirjad.
  8. Toimikus puuduvad üldse tõendid võlgnike „Connect“, „Recticel Int Bettsysteme“, „Riviera Agentur“, Skandiflex AB ja K-Design KY võlgnevuse sissenõudmise vm kirjavahetuse kohta. Seetõttu ei põhine vastavas osas maksuotsuse peale esitatud kaebus tõenditel.
  9. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  10. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Leedu äriühingule „Eurotravel“ esitatud arve nr 6281 tähtajaga detsembris 1998 ja summas 80 630 kr, osas. Toimiku I kd lk 101 asub „Eurotraveli“ 12.05.1999 kiri kaebuse esitajale, milles teatatakse, et 03.11.1998 arve nr 6281 alusel saadud kaubast on müümata 13,5 mööblikomplekti summas 73 473 krooni ning pakutakse võimalust saata müümata mööbel arve esitajale tagasi, saata mööbel mõnele muule arve esitaja kliendile või jätkata mööbli müüki kirja saatja kaupluste 10
(13)3-04-294 kaudu. Pole arusaadav, kuidas saaks sellest tõendist järeldada, et arve nr 6281 tasumine osutus
  1. a lootusetuks või ebatõenäoliseks.
  2. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  3. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Ukraina ettevõttele „Tri-B Eraettevõte“ esitatud arvete, tähtajaga aprillis 1998 ja summas 641 499 kr, osas. Toimikus (I kd lk 122, II kd lk 36, koos tõlkega II kd lk 69-70) asub „Tri-B Eraettevõtte“ 26.10.1998 kiri AS-le TVMK, kus teatatakse Ukraina turu olukorrast tingitud raskustest AS-lt TVMK tarnitud kauba müügil ning palutakse võlgnevuse tasumise tähtaega lükata edasi kuni 01.06.
  4. Sellest dokumendist ei järeldu võla tasumise lootusetust või ebatõenäolisust.
  5. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  6. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Jõhvi Kaubahoov AS-le esitatud arvete, tähtajaga 30.11.1998 ja summas 30 000 kr, osas. Toimiku II kd lk 24 asub OÜ Mööblihall 20.01.1999 kiri AS-le TVMK, milles OÜ Mööblihall märgib, et tema võlgade tasumise raskused on põhjustatud muuhulgas AS Jõhvi Kaubahoov võlgnevuse ca 200 000 krooni tasumisest AS-le TVMK, mis vähendas OÜ Mööblihall käibevahendeid. Toimiku II kd lk 15 asub OÜ Mööblihall 26.02.1999 kiri AS-le TVMK, milles teatatakse, et OÜ Mööblihall tagab kolmepoolse lepinguga võetud kohustuse lõpliku täitmise summas 33 000 krooni
  7. a maikuu jooksul. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas tõendavad need dokumendid Jõhvi Kaubahoov AS võla kuludesse kandmise põhjendatust.
  8. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  9. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Kamee Furniture INC-le esitatud arve nr 6514 tähtajaga 14.05.1998 ja summas 291 635 kr, osas. Toimiku II kd lk 34 ja I kd lk 49 ja 120 asub AS TVMK 27.10.1998 pretensioon Kamee Furniture INC-le võlgnevuse 598 220,42 kr nõudes. Kirjast nähtub, et Kamee Furniture INC ei ole tasunud AS-lt TVMK ostetud kauba eest, ning kirjas nõutakse võla koos viivisega tasumist, lubades vastasel korral esitada hagiavalduse kohtusse. Edasise võla sissenõudmise menetluse kohta puuduvad andmed. Seetõttu ei selgu, miks osutus võla kuludesse kandmine põhjendatuks.
  10. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  11. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud AS-le Kaubur esitatud arve nr 6905 tähtajaga 08.01.1999 ja summas 13 813,15 kr, osas. Toimiku I kd lk 50 ja II kd lk 14 asub AS Kaubur 27.04.1999 kiri AS-le TVMK, milles lubatakse tagada arve nr 6905 summas 13 813,15 krooni tasumine hiljemalt
  12. maiks
  13. Jääb arusaamatuks, kuidas tõendab see dokument võlgnevuse tasumise lootusetust või ebatõenäolisust
  14. a-l, arvestades, et võla tasumise tähtaeg ei möödunud sellel aastal.
  15. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  16. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud „Mellany APS-le“ esitatud arve nr 5802 tähtajaga 14.11.1998 ja summas 5 560 kr, osas. Toimiku I kd lk 51 ja II kd lk 31, koos tõlkega ka II kd lk 63-64 asub AS TVMK poolt 23.01.1999 „Mellany“ nimelisele adressaadile saadetud meeldetuletus selle kohta, et arve nr 11
(13)3-04-294 5802 summas 695 Saksa marka ja tähtajaga 14.11.1998 on senini maksmata. Toimiku I kd lk 99 asub AS TVMK poolt adressaadile „MK Agencies APS“ 07.12.1999 saadetud meeldetuletus arvete nr 2274 ja 2787 tähtaegadeks 03.07.1999 ja 01.08.1999 tasumata jätmise kohta. Neist tõenditest ei selgu, mille põhjal on arve nr 5802 tasumine hinnatud lootusetuks või ebatõenäoliseks.
  1. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  2. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Nordika Kinnisvara AS-le esitatud arvete kogusummas 107 955 kr, ning Vestervall TÜ-le esitatud arvete tähtajaga detsember 1998 ja summas 150 347,14 kr, osas. Toimiku I kd lk 52 asub AS TVMK 27.10.1998 pretensioon Nordika Kinnisvara AS-le võlgnevuse 109 955,08 kr nõudes 01.04.1998, 13.04.1998, 30.06.1998 ja 09.07.1998 arvete alusel AS TVMK poolt elektrienergia müügi eest arvete saajale. Kirjas nõutakse võla tasumist 15 päeva jooksul ja lubatakse võlgnevuse mittetasumise korral pöörduda kohtusse. Sama toimiku lk 53 asub AS TVMK sama kuupäeva ja analoogilise sisuga pretensioon Vestervall TÜ-le võlgnevuse 150 347,14 nõudes (mööbli müügil väljastatud 27.08.1998, 14.09.1998 ja 28.09.1998 arvete alusel). Puuduvad tõendid ja info võla nõudmise edasise menetluse suhtes, mis annaks aluse käsitleda võlgnevusi
  3. a. lootusetu või ebatõenäoliselt laekuvana.
  4. Maksuotsuse lisast 4 nähtuvalt on AS TVMK
  5. a maksustatavat tulu suurendatud AS TVMK poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud Valbox AS-le esitatud arvete tähtajaga
  6. a II pool ning summas 28 463 kr, osas. Toimiku I kd lk 110-111 ja II kd lk 25-26 asub AS TVMK, Nordasten OÜ ja Valbox AS vahel 02.02.1999 sõlmitud leping AS Valbox võla 109 422,84 kr ülevõtmise kohta Nordasten OÜ poolt, kes kohustub võla tasuma lepingus määratud maksegraafiku kohaselt ajavahemikul
  7. a veebruarist augustini. Sellest tõendist ei selgu AS Valbox võla kuludesse kandmise põhjendatus.
  8. Apellatsioonkaebuses ei ole väidetud tõendite hindamata jäämist FIE Aivar Susi võlgnevuse osas, mille võrra maksuotsuse lisast 4 lähtuvalt on AS TVMK
  9. a maksustatavat tulu suurendatud võlgnikule esitatud arvete tähtajaga detsembris 1998 ja summas 38 355,56 krooni, võrra. Arvestades, et toimikus asuvad võlgniku poolt 08.10.1998 (toimiku I kd lk 107 ja II kd lk 19) ja 01.04.1999 (I kd lk 105) välja pakutud maksegraafikud võla tasumise kohta, ei nähtu haldusasjas esitatud tõenditest ka selle võlgnevuse
  10. a kuludesse kandmise põhjendatust.
  11. Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et maksuotsuse lisas 4 näidatud arvete
  12. a. ettevõtluse kuludesse kandmine ei olnud põhjendatud. II
  13. Käesoleval juhul oli maksuotsuse tegemise ajal möödunud MKS § 98 lg 1 esimeses lauses sätestatud maksusumma määramise üldine tähtaeg kolm aastat maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud, või (nagu juhtus käesoleval juhul) milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksu määramisel juhinduti sama lõike teisest lausest, mille kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata jätmise või kinni pidamata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Järgnevalt tuleb kindlaks teha, kas 12
(13)3-04-294 apellandi tegevus maksuotsuse lisas 4 näidatud arvete
  1. a maksustatavast ettevõtlustulust alusetul mahaarvamisel oli tahtlik.
  2. Kaebuse esitaja 01.11.1996 kinnitatud raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt loetakse ostjate arved ebatõenäoliselt laekuvateks ja kantakse kuludesse siis, kui arvete valdajatele on välja kuulutatud pankrot ja väljastatud pankrotiteade, kui ostjad ei ole vastanud järelpärimistele või kui ostja kohta ei õnnestu saada mingitki informatsiooni. Käesolevas asjas kogutud tõendid ei näidanud nende eeskirjade kohaselt arve kuludesse kandmise aluseks olevate asjaolude ilmnemist vaidlusaluste arvete puhul. Seega oli kaebuse esitaja tegevus vaidlusaluste võlgnevuste maksustatavast tulust maha arvamisel vastuolus ka tema enda raamatupidamise sise-eeskirjadega.
  3. Kui ei ole tõendatud vabandatavat eksimust faktiliste asjaolude hindamisel, on mõistlik arvata, et ettevõtja poolt arve ebaõige käsitlemine lootusetult või ebatõenäoliselt laekuvana on teadlik tegevus. Käesoleval juhul puuduvad vaidlusaluste arvete osas tõendid ja selgitused selle kohta, kuidas võis kaebuse esitajale jääda ebaõige mulje arve tasumise lootusetusest või ebatõenäolisusest. Üksnes üldsõnaline viide tegutsemisele ärikogemuse ja praktika kohaselt ei ole eksimuse põhjendamiseks piisav. Osade võlgnevuste puhul on tuvastatud, et arvete kuludesse kandmise põhjendamatus oli ilmselge (vt käesoleva otsuse p 23).
  4. Ettevõtja poolt laekumata arve kuludesse kandmisega viivitamine ei too temale kaasa lisakulutusi. Vaidlusaluste arvete kuludesse kandmine aga võimaldas sel ajal kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt saada majanduslikku kasu ettevõtte maksustatava tulu vähendamise näol. Seetõttu oli vaidlusaluste arvete põhjendamatu kuludesse kandmine kaebuse esitajale majanduslikult kasulik.
  5. Käesoleva otsuse p-des 36-38 toodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja maksuhalduri järeldusega, et tegemist oli kaebuse esitaja tahtliku tegevusega maksustatava tulu ebaseaduslikul vähendamisel kulupoole alusetu suurendamise kaudu. Veenev ei ole apellandi väide arvete kuludesse kandmisel tuginemisele audiitori hinnangule. Pole teada, millest juhindus audiitor nende arvete kuludesse kandmise põhjendatuse hindamisel ja kuidas see toimus. III
  6. Eeltoodud põhjendustel on maksu määramine toimunud õiguspäraselt. Seetõttu puudub alus halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
  7. Esimese astme kohtus on apellant taotlenud menetluskuludena riigilõivu summas 5000 krooni väljamõistmist. Apellatsiooniastmes taotles apellant vastustajalt apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist, mis koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 5000 krooni ja esindajatasust (29.01.2007 arve nr 84 summas 21 830 kr ja 07.01.2008 arve nr 20080009 summas 26 911,90 alusel) summas 48 741,9 kr. Kuna asjas ei tehta otsust apellandi kasuks, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.