← Eesti

2-05-16353/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16353 Tsiviilasi Elina Kaalu hagi korteriühistu X 44 vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. juuni
  4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elina Kaalu apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  5. november
  6. a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Elina Kaal (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja Tiit Mäger Vastustaja KÜ X 44 (registrikood xxxxxxxx, asukoht X 44, Tallinn), lepingulised esindajad Urmas Palsi ja esindaja Monika Sulg RESOLUTSIOON:
  7. Jätta muutmata Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a. otsuse lõppjäreldus, millega jäeti rahuldamata Elina Kaalu hagi korteriühistu X 44 vastu üldkoosoleku
  10. mai
  11. a. otsuse punkti 6 tühistamiseks või tühisuse tunnustamiseks ja korteri 16 küttesoojusenergia maksemäära tuvastamiseks. Motiivide osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
  12. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  13. Välja mõista Elina Kaalult korteriühistu X 44 kasuks apellatsiooni-menetluse õigusabikulu 1970 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend) krooni.
  14. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 2 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  15. augustil
  16. a. esitas Elina Kaal Tallinna Linnakohtusse hagi korteriühistu X 44 vastu üldkoosoleku
  17. mai
  18. a. otsuse punkti 6 tühistamiseks ja 54.605, 20 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja palus tuvastada, et X 44 korteri 16 poolt ühiskasutuses olevate ruumide soojusenergia maksemääraks on 14, 9% korteri pinnast suurusega 46, 7 m
  19. Alternatiivselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele esitas hageja üldkoosoleku otsuse punkti 6 õigusvastasuse tuvastamise nõude. Ühistu üldkoosoleku
  20. mai
  21. a. otsuse punktiga 6 otsustati jätta korteri nr. 16 ja teiste elektriküttele üle läinud korterite soojakuluks 35%. Nimetatud üldkoosoleku otsus rikub hageja õigusi, kuivõrd selle otsuse alusel on kostja esitanud ning võib ka tulevikus esitada nõudeid küttesoojusenergia eest tasumiseks suuruses, mis ei ole vastavuses tegelikult tarbitava soojusenergia hulgaga. X 44 korteri 16 laienduse projekt kinnitati
  22. mail
  23. a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt, akt ehitise vastuvõtu kohta vormistati
  24. mail
  25. a. Nendest dokumentidest nähtub, et korteri üleviimine elektriküttele on toimunud õiguspäraselt. Kuni korteriühistu asutamiseni esitas elamut haldav AS Südalinna Kinnisvarahooldus hagejale arveid, kus hooldus- ja kommunaalmaksete arvutamisel võeti aluseks kasutatav korteripind suurusega 46, 7 m
  26. Üldkasutavate ruumide soojusenergia eest kuulus hageja poolt tasumisele 11, 3 % korteri üldpinnast, s. o. 5, 3 m
  27. Hageja ei ole andnud nõusolekut üldkasutavate ruumide soojusenergia eest tasumiseks kostja poolt määratud suuruses, s. o. 35% korteri üldpinnast. Kaevatavast otsusest ega üldkoosoleku protokollist ei nähtu, kes on teinud ettepaneku maksemäära protsendi suurendamise osas ning missugustele kaalutlustele tuginedes on kujundatud maksemäära suurused. Korteriühistu juhatus oleks pidanud enne otsuse üldkoosolekul hääletusele panemist tellima eksperthinnangu ning tutvustama seda korteriühistu liikmetele. Lisaks oleks tulnud teha pärast korteri üldpinna suurenemist maksemäära ümberarvestus, kuna korteri laiendamine pööningu arvelt ei toonud kaasa elamu küttekulude suurenemist, vaid pigem vähendas seda.
  28. juunil avastas hageja, et korterisse on läbi lae tunginud vesi. Avariibrigaad tuvastas, et katus on katki. Katkisest katusest korduvalt sissetunginud vihmavesi põhjustas korteri siseviimistluse ja sisustuse osalise kahjustuse. Köögi laest ja seintelt tuli lahti kipsplaat, see põhjustas köögikappide allakukkumise. Elamu säilimiseks vajalike remonttööde tegemise tagamine on kostja kohustus. Kostja oli katkisest katusest teadlik, kuid ei võtnud midagi ette olukorra parandamiseks. Kahju likvideerimiseks kulutas hageja 54.605, 20 krooni. Nõude eraldamine
  29. mai
  30. a. määrusega eraldas maakohus kahju hüvitamise nõude iseseisvasse menetlusse. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Korteriühistu üldkoosolek võttis
  31. mail
  32. a. vastu otsused seitsmes küsimuses, mille hulka kuulus esimese päevakorra punktina „korteri 16 avaldus“. Seega üldkoosoleku päevakorda järgides pidi üldkoosolek arutama korteri 16 avaldust ning võtma vastu otsuse, kas avaldus rahuldada või mitte. Üldkoosolek otsustas häälteenamusega, et korteri 16 ja ka teiste elektriküttel olevate korterite soojusenergia arvestamisel lähtutakse varasemast arvestusest. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastu võetud vastavalt KÜ põhikirja punktile
  34. Hageja ei ole oma väidetes kordagi viidanud ühelegi asjaolule, mille kohaselt üldkoosolekut kokku kutsudes või üldkoosolekul otsuseid vastu võttes oleks rikutud KÜ põhikirja või seadusest tulenevaid nõudeid. Kütte 35%-lise arvestuse otsus võeti vastu KÜ üldkoosolekul
  35. a. ning seda otsust ei ole hageja vaidlustanud. 3 Esimese astme kohtu otsus
  36. juuni
  37. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Hagejalt mõistis kohus kostja kasuks välja kohtukulu 5252 krooni. Hageja ei nõustu KÜ üldkoosolekul
  38. aastal vastuvõetud otsusega, kus määrati elektriküttele üle läinud korterite soojakuluks 35%. Ühistu üldkoosoleku
  39. mai
  40. a. protokollist nähtub, et hageja kui korteri nr. 16 omanik on esitanud koosolekule läbivaatamiseks avalduse, paludes alandada tema korterile üldkoosoleku otsusega ettenähtud soojakulu osakaalu senise 35% asemel 11%-ni. Hageja vaidlustab ühistu üldkoosoleku otsuse punkti 6, milles otsustati jätta elektriküttele üle läinud korterite soojakuluks 35 %. Korteriühistu on korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg. 1). Sellest tulenevalt tuleb igal korteriomanikul arvestada korteriomanike ühiste huvidega. Vastavate maksete korrapärane tasumine võimaldab korraldada maja valitsemist ja tagab ühistu majandamise. Vaidlus puudub asjaolu üle, et alates
  41. veebruarist
  42. a. haldab elamut kostja ning et hageja oli
  43. mai
  44. a. otsuse vastuvõtmise ajal ja seda vaidlustades korteriomanik ja ühistu liige. Kostja vastuväide, et hageja on kaotanud hagi esitamise õiguse seoses korteriomandi võõrandamisega, ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg. 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vaidlustatud otsus puudutab hageja huve ja õigusi vaatamata asjaolule, et ta on korteriomandi võõrandanud, kuivõrd nimetatud otsusest tuleneb maksekohustuse suurus korteriühistu ees. Korteriühistutul on õigus nõuda kindlaksmääratud maksete ja vahendatud teenuste eest korteriomanikult makseid tulenevalt KÜS-st ning ühistu põhikirjast. KÜS § 13 lg. 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega laieneb eelnimetatud kohustus hagejale kui korteriühistu liikmele. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lõikele 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui korteriomandi seadusest ei tulene teisiti. KOS § 8 lg. 1 kohaselt, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu KÜS-i nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates KÜS-i järgi. Kaasomandi eseme valitsemise suhtes kohaldatakse KOS-i sätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus KÜS-iga. KOS § 13 lg. 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja väidetel ei ole kostja toiminud heas usus, mis ei ole aga asja sisulise läbivaatamise käigus tõendamist leidnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg. 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg. 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja viide mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lõikele 5 ei ole asjakohane. Nimetatud sätte kohaselt on mittetulundusühingu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks vajalik selle liikme nõusolek. Antud juhul on erinev kohustus seotud hageja enda tegevusega. Hageja, kes on oma korteri välja lülitanud üldküttesüsteemist, ei soovi selle eest tasuda samadel printsiipidel, kui tasuvad teised, vaid vähem, mis aga ei välista kohustust tasuda kaasomandi eest majandamisel. 4 KÜS § 4 lg. 2 kohaselt sätestatakse lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜ X 44 põhikirja punkti
  45. 2 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine. MTÜS § 24 lg. 1 kohaselt võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on üldkoosoleku
  46. mai
  47. a. otsust vaidlustatud sisuliselt, mitte selle otsuse vastuvõtmise protseduurireeglite rikkumise tõttu. MTÜS § 241 lg. 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, või seaduses sätestatud muul juhul. Sisuliselt ei nõustu hageja sellega, et ei muudetud ühiskasutuses olevate ruumide küttesoojusenergia maksemäära, mis oli kehtestatud
  48. aastal toimunud üldkoosolekul. Põhjendatud on kostja vastuväide, et KÜS § 13 lg. 3 kohaselt oli hagejal õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast alates. Otsus, millega maksemäär kehtestati, on vaidlustamata ning kuulub KÜS § 13 lg. 4 kohaselt täitmisele.
  49. mai
  50. a. otsus, millega jäeti sisuliselt muutmata varasem otsus, ei ole vastuolus ühegi seadusega ega heade kommetega. Kohtu pädevuses ei ole kehtestada korteriühistu liikmetele maksemäärasid. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg. 1 p. 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Hageja väidetel on kostja esitanud nõudeid küttesoojusenergia eest tasumiseks suuruses, mis ei ole vastavuses tegelikult tarbitava küttesoojusenergia hulgaga. Hageja leiab, tuginedes OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB
  51. detsembri
  52. a. eksperthinnangule, et maksemäär 35% on ebaõige. Kohus on määranud ekspertiisi, et pooltel oleks võimalik pidada vaidlusküsimuses läbirääkimisi. OÜ Ehitusekspert on ekspertiisi läbi viinud küttesoojusenergia suuruse selgitamiseks ning jõudnud järeldusele, et see suurus võiks olla 10%. Kostja on kohtule esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud teemakäsitluse elamute üle, kus on toimunud üksikute korterite lahtiühendamine tsentraalsest küttesüsteemist. Tellimustöös „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ oli muuhulgas eesmärgiks analüüsida küttekulude jaotumist hoones ning anda soovitusi edasiste küttemaksete arvutamiseks või hindamiseks. Vastuvõetud otsust ei saa ühegi tõendi põhjal ega seaduse alusel pidada ebaseaduslikuks. On ilmnenud, et selles küsimuses puudub konkreetne regulatsioon ja ka alus, millest korteriühistu oleks pidanud arvutuslikult lähtuma. Hinnates kõiki tõendeid, ekspertide arvamusi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud tööd, ei saa kehtestatud määra pidada hageja õigusi rikkuvaks. Seega tuleb pidada kaasomanike
  53. aasta üldkoosolekul vastuvõetud otsust seaduslikuks, mida tuleb täita. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus kohaldas ebaõigesti MTÜS § 24 lõiget 1, kui leidis, et kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla üksnes protseduurireeglite rikkumine. Seadusega vastuolu all tuleb mõista ka üldkoosoleku otsuse sisulist õigusvastasust. Vastasel juhul tekiks olukord, kus protseduurireegleid järgiva otsusega võiks üldkoosolek panna korteriomanikele suvalisi kohustusi. Üldkoosoleku otsus on vastuolus AÕS § 75 lõikega 1 ja KOS § 13 lõikega
  54. Üldkoosoleku otsusega kohustatakse apellanti tasuma küttesoojusenergia eest ulatuses, mis ei 5 ole võrdeline kaasomandi osaga.
  55. a. üldkoosoleku otsusest nähtub, et ühistu liikmetele anti valida erinevate määrade 35%, 50% või 100% vahel ilma, et neid alternatiive oleks põhjendatud. Tegelikkuses tasumisele kuuluva küttesoojusenergia maksemäär on tuvastatud kohtumenetluse käigus läbiviidud ekspertiisiga – 10%. Otsus, millega kohustatakse korteriomanikku igasuguse põhjenduseta tasuma kaasomandi osast suurema soojusenergia eest, on vastuolus heade kommete ja MTÜS § 22 lõikega 5, mille kohaselt peab mittetulundusühingu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks olema selle liikme nõusolek. Kehtestades teadlikult põhjendamatult suure maksemäära, toimis korteriühistu vastuolus TsÜS § 138 lõigetega 1 ja
  56. Apellant on korduvalt teavitanud ühistu juhatust sellest, et maksemäär peab põhinema arvutustel, mis on tehtud vastavate õigusaktide alusel. Apellant on kogu vaidlusaluse perioodi vältel tasunud soojuse üldkulu katteks algselt AS-i Südalinna Kinnisvarahoolduse poolt määratud 11, 3% arvestusega korteri pinnast. Vastustaja on varasemast maksemäärast teadlik ega oska seletada, miks peaks maksemäär olema 35%. Maakohus ei ole põhjendanud, miks jättis ta kohaldamata KÜS § 15 lg. 1 p. 2, mille kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab muuhulgas korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja KÜS § 15 lõike 2, mis kohustab korteriühistu juhatust andma igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta jättis kohaldamata samasuguseid reegleid kajastava vastustaja põhikirja p.
  58. Apellant esitas üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alternatiivnõudena üldkoosoleku otsuse õigusvastasuse ehk tühisuse tunnustamise nõude. Kohus ei ole võtnud seisukohta otsuse tühisuse tunnustamise nõude osas. Kohus on vääralt asunud seisukohale, et
  59. a. üldkoosoleku otsusega jäeti sisuliselt kehtima varasem otsus. Otsustamisel hääletati erinevate maksemäärade kehtestamise üle ja seega langetati uus sisuline otsus. Seda kinnitab kohtu järeldus, et
  60. mai
  61. a. üldkoosoleku otsus võib rikkuda hageja õigusi ja huve, kuna nimetatud otsusest tuleneb maksekohustuse suurus korteriühistu ees. Seadusest ega korteriühistu põhikirjast ei tulene, et ühistu liikmele saab määrata kulutusi või sihtotstarbelisi makseid piiramata aja ulatuses. Kulutused ja koormatised määratakse igaaastase majandustegevuse kava kinnitamisega ühistu liikmete üldkoosolekul, mistõttu
  62. aastal kehtestatud kütte maksemäär oleks saanud kehtida üksnes ühe majandusaasta jooksul ja iga järgneva aasta kohta majandusaasta kava kinnitamisel (eelarve vastuvõtmisel) tuleb lugeda nimetatud määr uuesti vastuvõetuks. Seega on igal korteriühistu liikmel õigus vaidlustada nimetatud määr. Nii
  63. kui
  64. aasta üldkoosoleku otsused on õigusvastased ja tühised. Maakohus on jätnud analüüsimata või hinnanud vääralt esitatud tõendeid. OÜ Ehitusekspert poolt kohtumenetluse käigus koostatud eksperthinnanguga on tuvastatud, et korteril nr. 16 tuleb katta 0, 29 % kogu hoone tarbitavast küttesoojusenergiast, ehk küttesoojusenergia tegelik maksemäär üldkasutatavate ruumide küttekulude eest on 10%. Korteri üldpinna suurenemisel tulnuks teha maksemäära ümberarvestus, kuna korteri laiendamine pööningu arvelt ei toonud kaasa elamu küttekulude suurenemist, vaid pigem vähendas seda. Korteriühistu tellis eksperthinnangu Ülo Kaselt apellandilt kogutava küttele kuluva summa arvestamiseks. Eksperthinnangu tellimise põhjenduseks märgitakse vajadus hagejalt välja nõuda tasumata küttesummad. Eksperthinnangu tellimisega aktsepteeris vastustaja üldkoosoleku otsusega kinnitatud maksemäära põhjendamatust. Tallinna Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse teenistuse
  65. juuni
  66. a. kirjas nr. 2-3/03/433 juhitakse tähelepanu asjaolule, et varemkehtinud soojakulu osakaalu muutmist ei ole ühistu põhjendanud. Sama ameti
  67. septembri
  68. a. kirjast nr. 2-6/642 nähtub, et 6 alternatiivküttel oleva korteri omanikule korteriomandi mõttelise osa kütmise kulude kandmise määra ei saa muuta üldkoosoleku otsusega uusi arvestusi tegemata. Sellise arvestuse aluseks on EV Majandusministeeriumi
  69. augusti
  70. a. käskkirjaga nr. 86 kehtestatud „Soojusvarustuse arvestamise ja jaotamise metoodika“. Metoodikas on sätestatud põhimõte, et kulude jaotamisel tuleb lähtuda konkreetsest situatsioonist. Vastustaja poolt esitatud tellimustöö „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ ei tõenda vastustaja väiteid. Nimetatud töö on soovituslikku laadi, mitte eksperthinnang. Kohus ei ole viidanud, kuidas viidatud dokument on seotud vaidlustatud üldkoosoleku otsusega. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õigus on üksnes korteriühistu liikmel. Apellant on oma korteriomandi võõrandamisega kaotanud õiguse vastustaja poolt vastu võetud otsuste vaidlustamiseks. Tänaseks on korteril X 44 - 16 juba kolmas omanik, kes ei ole küttekulude määra vaidlustanud.
  71. a. üldkoosolekul vastu võetud otsuseid ei ole vaidlustatud, seega on vastuvõetud otsused kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid otsuse motiive tuleb täpsustada. Vaidlust ei ole selle üle, et elektriküttele üleviidud korteritele kehtestati võrreldes teiste korteritega 35% suurune küttekulumäär ühistu üldkoosoleku otsusega
  72. a. (tl. 63 – 65). Seda üldkoosoleku otsust puudutavas osas on maakohtu otsus vastuoluline: ühest küljest on maakohus leidnud, et otsust ei ole seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja seega tuleb seda täita, teisest küljest on kohus aga seda otsust siiski sisuliselt hinnanud. KÜS § 13 lg. 3 kohaselt oli apellandil korteriühistu liikmena õigus korteriühistu ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Seega on otsus kehtiv ja seda tuleb täita, maakohus ei olnud aga õigustatud otsuse sisulist põhjendatust hindama ning sellekohased motiivid tuleb otsusest välja jätta. Põhjendatud on maakohtu otsuse järeldus, mille kohaselt apellandi poolt vaidlustatud
  73. mai
  74. a. üldkoosoleku otsuse punktiga 6 ei kehtestatud apellandile soojakulu maksemäära, vaid jäeti rahuldamata tema taotlus vähendada
  75. a. kehtestatud maksemäära, millest lähtudes on temalt tasumist nõutud. Õige on ka maakohtu otsuse järeldus, mille kohaselt niisugune otsus ei ole vastuolus ühegi seaduse ega vastustaja põhikirja sättega: ükski seaduse ega vastustaja põhikirja säte ei kohusta ühistut muutma kord seaduspäraselt kehtestatud maksemäärasid. Kuna varasemat otsust, millega vaidlusalune maksemäär apellandile kehtestati, ei olnud seaduses sätestatud korras vaidlustatud, siis ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik hinnata seda, kas varasem maksemäär vastab seaduse nõuetele, sest vastasel juhul saaks korteriühistu liige võimaluse vaidlustada ühistu varasemaid otsuseid tema poolt vabalt valitud ajal, kuna üksnes ühistu liikmest oleneks siis, millal ta ühistule varasema otsuse ümbervaatamise taotluse esitaks. See ei oleks kooskõlas KÜS § 13 lg. 3 eesmärgiga, milleks on tagada, et ühistu liikmed ja juhatus saaksid mõistliku aja jooksul teada, millised ühistu tegevust korraldavad otsused on vaidlustatud, milliste otsuste alusel ühistu tegutseb ning millised otsused on liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Vastasel juhul oleks ühistu mõistlik toimimine häiritud. Juba ainuüksi sellest tulenevalt ei ole
  76. mai
  77. a. üldkoosoleku otsuse tühistamiseks esitatud hagi rahuldamiseks alust. Sellest tulenevalt ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik hinnata ka apellatsioonkaebuses märgitud tõendeid, mis käivad apellandi poolt tarbitava soojuse koguse kohta. 7 Ebaõige on apellandi väide, nagu oleks üldkoosoleku
  78. mai
  79. a. otsuse punktiga 6 rikutud MTÜS § 22 lõiget 5, mille kohaselt mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek. Osundatud norm ei ole vaidluses kohaldatav juba ainuüksi sellest tulenevalt, et nagu eespool põhjendatud, ei lõpetatud ega muudetud vaidlusaluse otsusega apellandi teistest erinevat õigust, vaid otsustati seda õigust mitte muuta. Ka ei pandud selle otsusega apellandile teistest erinevat kohustust, vaid otsustati varasema otsusega pandud kohustust mitte muuta. Osundatud norm ei ole vaidluses kohaldatav aga ka seetõttu, et selle eesmärgiks on kaitsta mittetulundusühingu liikme õigusi enamuse tehtava otsuse vastu, millega ühistu liikmele pannakse suuremaid kohustusi võrreldes teiste ühistu liikmetega. Vaidlustatud otsusega aga jäeti apellandi teistest ühistu liikmetest väiksem kohustus suurendamata. Et apellandi kohustus oli väiksem, kui teistel ühistu liikmetel, järeldub asjaolust, et kui teised ühistu liikmed pidid maksma küttekulu vastavalt korteri pinna suurusele, siis apellandi kohustus piirdus sellest vaid 35%-ga. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude osas on apellant esitanud kaebuses vastandlikke väiteid, leides kord, et kohus asus ekslikult seisukohale, et otsus ei ole vastuolus ühegi seaduse ega heade kommetega (kaebuse punkt 2), ja väites samas, et kohus ei ole selle nõude osas seisukohta võtnud (punkt
  80. 5). Kuna maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis jättis ta rahuldamata ka nõude üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuigi ei loetlenud otsuse resolutsioonis kõiki rahuldamata jäetud nõudeid. Kolleegium leiab, et selle formaalse puuduse saab ringkonnakohus parandada. Mis üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude sisusse puutub, siis on hageja
  81. veebruari
  82. a. avalduses märkinud, et kui kohus ei pea võimalikuks tühistada üldkoosoleku
  83. mai
  84. a. otsuse punkti 6, siis taotleb ta alternatiivselt selle otsuse punkti õigusvastaseks tunnistamist. Mingeid faktilisi asjaolusid, millel alternatiivselt esitatud nõue võiks rajaneda, hageja esile ei toonud ja oma alternatiivselt esitatud nõude sisu hageja ei selgitanud. Keeleliselt on õigusvastane seadusvastase ehk ebaseadusliku sünonüüm. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ei ole hageja tuginenud. Alles poolte vaidluses on hageja esindaja esmakordselt selgitanud, et tema arvates ei ole kostja toiminud heas usus, ja hageja ise on lisanud, et tema arvates ei vasta koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine ja ka otsus headele kommetele. Oma sellekohast järeldust on hageja põhjendanud väitega, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise juures hageja ei viibinud ning seega ei arvestatud hageja õigust teda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, samuti sellega, et ettepanekut – määrata elektriküttele üleviidud korteritele küttekuludeks 35% – mitte kuidagi ei põhjendatud. Kolleegium leiab, et põhjendanud oma alternatiivselt esitatud nõuet esmakordselt alles poolte vaidluses, rikkus apellant TsMS § 402 lg. 2 lauses 2 sätestatut, mille kohaselt kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Peale selle ei ole aga apellant üleüldse vaidluses esile toonud mingeid faktilisi asjaolusid, mille puhul saaks kõne alla tulla heade kommete vastasus. Niisuguseid asjaolusid ei ole esitatud ka apellatsioonkaebuses. Kui isegi lähtuda sellest, et apellant vaidlusalusel koosolekul ei osalenud ning et hääletamisele pandud ettepanekut ei põhjendatud viisil, nagu apellant seda vajalikuks peab, siis ei piisa sellest iseenesest, et pidada vaidlusalust otsust vastuolus olevaks heade kommetega. Apellatsioonkaebuses on apellant põhjendanud väidet vaidlusaluse otsuse heade kommete vastasusest väitega, et ühistu ei saa panna korteriomanikule igasuguse põhjenduseta kohustust maksta kaasomandi osast suurema hulga soojusenergia eest, seostades seda ühtlasi AÕS § 75 lg. 1 ja KOS § 13 lg. 1 rikkumisega. Kolleegium leiab, et asjakohane ei ole põhjendada heade kommete vastasust seadusvastasusega, kuna tegemist ei ole kattuvate mõistetega: üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikkuse ja heade kommete vastasuse koosseisulised tunnused on erinevad. Apellant mõistab ebaõigesti ka kaasomandi osa mõistet. Asjaolu, et 8 apellant viis oma korteri üle elektriküttele, ei toonud kaasa tema korteriomandi esemeks oleva kaasomandi mõttelise osa suuruse muutust. Sellest järeldub, et viide AÕS § 75 lõikele 1 ja KOS § 13 lõikele 1 ei ole asjakohane. Vaidlusega ei ole seostatavad ka apellandi viited KÜS § 15 lg. 1 punktile 2 ja lõikele 2, mis käivad ühistu majandustegevuse aastakava sisu ja aastakava ühistu liikmetele tutvustamise kohta, samuti ühistu põhikirja vastava punktiga. Selle üle, kas ja milline üldkoosoleku otsus kehtis ajal, mille jooksul apellandi poolt soojamaksete tasumise üle pooled teises tsiviilasjas vaidlevad, saab kohus otsustada selles asjas, kus sel asjaolul on tähendus, mitte vaidlusaluses asjas, kus vaieldakse
  85. mai
  86. a. otsuse ühe punkti seaduslikkuse üle. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus oma otsuses leidnud, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla üksnes protseduurireeglite rikkumine, sest niisugust järeldust maakohtu otsus ei sisalda. Seda ei saa järeldada ka asjaolust, et maakohus jättis rahuldamata apellandi hagi, milles taotleti otsuse tühistamist sisulistel motiividel. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ei saa pidada üldkoosoleku otsust sisult ebaõigeks. Kooskõlas kuni
  87. detsembrini
  88. a. kehtinud TsMS § 61 lg. 1 punktiga 2 tuleb rahuldada vastustaja taotlus apellatsioonimenetluse õigusabikulu 1970 krooni väljamõistmiseks apellandilt. Apellandi apellatsioonimenetluse kohtukulu jääb TsMS § 60 lg. 1 ja 8 alusel tema enda kanda. Margo Klaar Iko Nõmm Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.