KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiv

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ A kantud äriregistrisse 17.10.2005.a. osakapitali suurusega 40 000 krooni, ainuosanikuks on JK. Juhatus on üheliikmeline, sinna kuulub JK. OÜ A põhitegevusalaks oli lillede ja taimede müük, vähesel määral müüdi ka tööstuskaupu. Võlgnikul oli kaks töötajat: müüja-floristid, kellega lõpetati töölepingud 31.10.

1. 16.11.2007 teatas HTÜ üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest 30.11.2007 põhjusel, et OÜ A ei täitnud üürilepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Saldo Võlgniku arvelduskontol SEB Ühispangas on 0 krooni. Eesti Riikliku Autoregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid ega muud vara liiklusregistris registreeritud ei ole. Sularaha jääk võlgniku kassas 11 krooni 50 senti. Võlgniku varaks on lillede külmkapp ja kassaaparaat bilansilise maksumusega 12 000 krooni, võlgniku juhatuse liikme hinnangul turuväärtusega 10 000 krooni. Seega on Võlgnikul vara turuväärtusega 10 011, 50 krooni ning likviidne vara puudub täiesti.. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse andmetel on Võlgniku maksuvõlgnevusi kokku 29 283 krooni. Võlgnikul on kohustusi hankijate ees 100 935,36 krooni. Võlgnevus töötajatele on võlgniku andmetel 12 294 krooni saamata palga ja puhkusekompensatsiooni näol. Kuna võlgnik 2 vabastas töötajad 31.10.2007 töölepingu seaduse § 86 punkt 2 alusel tööandja pankrotistumisel ning kooskõlas töölepingu seaduse § 90 lg 1 tuleb töötajatele maksta hüvitust kahe kuu keskmise kuupalga ulatuses, millest tulenevalt on võlg töötajatele suurem, kui võlgniku poolt kohtule esitatud nimekirjas näidatud. Võlgnikul on kohustusi kokku 145 512,36 krooni. Maksejõuetuse olulisim põhjus on tihe konkurents turul, kohalike elanike väike ostujõud ja hooajaline müük, kuna kevad-suvisel perioodil lilli ei ostetud. Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka äriühingu juhatuse halvast käitumisest, ei otsitud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks ning loobuti tegutsemisest. Võlgniku juhatus ei ole astunud seadusega ettenähtud samme – ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust – vaatamata negatiivsele omakapitalile. OÜ A juhatuse liige allkirjastas 2006.a. majandusaasta aruande 30.07.2007 ja esitas selle äriregistrile 31.07.
2. Majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku omakapital oli seisuga 30.01.2007 negatiivne : - 8 622 krooni ning sellest perioodist on ka tasumata arveid, pikemat aega oldi võlgu D OÜ-le. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosolekuni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata äriseadustiku § 180 lg 51 tuleneva kohustuse ning ei esitanud õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks kokku brutosumma 10 000 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 10 000 krooni Eve Selbergi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule JK’ile. Karin Sonntak Kohtunik 3