Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused 1 Avalduse kohaselt sündisid JB ja A Vi abielust pojad K ja IB(endise nimega V). Poolte abielu lahutati XXX.a Avaldaja kasuks mõisteti 13.04.2006.a kohtuotsusega AV välja elatis laste ülapidamiseks. AV ei ole oma perekonna vastu huvi tundnud juba üle kahe aasta, vaatamata sellele, et avaldaja ja lapsed elavad puudutatud isiku kõrvalmajas. Ka ei ole AV täitnud oma ülalpidamiskohustust ning tema elatise võlgnevus on hagi esitamise seisuga 93600.00 krooni. Avaldaja ei looda enam puudutatud isikult saada rahalist toetust, avaldaja andmeil puudutatud isik ei tööta vaid kuritarvitab alkoholi, suhtleb asotsiaalidega ning tal on suur võlgnevus korteri eest tasumisel. Avaldaja palub ära võtta vanema õigused AV poegade KB ja IB suhtes. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik KB avaldas 20.11.2007.a ärakuulamisel kohtule, et AV oli varem hea isa, kuid ta hakkas rumalusi tegema. K ei tea, kus AV on, ta nägi isa kord poe juures, kuid ei läinud temaga rääkima. AV ei ole K helistanud ega kirjutanud. Laps avaldas, et nad kolisid A Vi juurest ära siis, kui kodust hakkasid asjad ära kaduma ja AV hakkas narkootikume tarvitama. Puudutatud isikute K ja IB esindaja on seisukohal, et AV on mõjuva põhjuseta jätnud täitmata vanema kohuseid pikema aja jooksul. AV tarvitab narkootikume ning alkoholi. Esindaja leiab, et sellise käitumisega võib ta ohtu seada laste tervise ja normaalse eakohase arengu, samuti avaldab alkohoolikust vanem lapsele kahjulikku mõju. Samuti ei ole AV täitnud pikema aja jooksul ülalpidamiskohustust. A Vi puhul ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, mis oleks õigustanud tema poolt vanema kohustuste täitmata jätmist. Esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alused tõendatud. A Vile on kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.12.2007 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtule ei ole A Vi elukoht teada. Ka Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnale ei ole teada A Vi tegelik elu- või asukoht, kuivõrd AV on ilma kindla eluasemeta ja asotsiaalse eluviisiga. Avalduse materjalid toimetati puudutatud isikuni kohtutäitur abiga, puudutatud isik on kohtule kinnitanud, et ta on avalduse materjalid kätte saanud, kuid avalduse suhtes ta seisukohta esitanud ei ole ning hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Tallinna Linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu toetab avaldust. Eestkoste asutus on seisukohal, et vanema õiguste ära võtmine AV toimub laste huvides. Lastest lahus elav vanem ei ole mõjuva põhjuseta osalenud laste kasvatamisel. AV ei ole osalenud laste sünnipäevadel, ei ole lastega koos aega veetnud ega näidanud laste arengu suhtes üles mingit huvi. Ülalpidamiskohustust AV täitnud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja palus vanema õigused AV poegade KB ja IB suhtes ära võtta. Alaealiste K ja IB esindaja toetas kohtuistungil vanema õiguste äravõtmist A V . Ka eestkoste asutuse esindaja toetas avaldust.
lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes.
lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus ei kuulanud ära A V , kuivõrd AV hoidub kohtu hinnangul menetlusest kõrvale.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse 2 isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas ära KB, tema venda I kohus ära ei kuulanud kuivõrd I on alles kolmeaastane. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning eestkoste asutuse arvamuse, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 ja 4 järgi võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistustest nr XXX ja XXX (tlk 8 ja 9) nähtub, et AV on K ja IB isa. Kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et AV ei ole pikaajaliselt oma laste K ja IB suhtes huvi üles näidanud. Ka ei ole AV pikaajaliselt täitnud oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning tema võlgnevus elatise tasumisel on üle 100 000.00 krooni. AV ei ole ka kohtumenetlusest teadasaamisel näidanud laste vastu üles suuremat huvi vaid hoiab kohtumenetlusest kõrvale. AV ei ole hoolitsus- ja ülapidamiskohustuse täitmata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p 1 ja 4 mõttes. Samuti avaldab ta oma hoolimatu suhtumisega ja asotsiaalsete eluviisidega negatiivset mõju laste edasisele arengule. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. A V tuleb võtta ära vanema õigused K ja IB suhtes. Vanema õiguste äravõtmine võimaldab lapse elu korraldada sõltumata A V ning vältida tulevikus puudutatud isikul K ja IB vastu nõuete esitamist. Arvestades A V huvi puudumist laste suhtes on kohus seisukohal, et vanema õiguste ära võtmine on käesoleval juhul laste huvides. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Perekonnaseaduse § 55 lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Krista Kirspuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.