KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks
- veebruar
- a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-46419 Tsiviilasi PS hagi AS vastu abielu lahutamiseks, lapsele elatise saamiseks ja lapse suhtes vanema õiguste määramiseks Menetlusosalised ja nende Hageja PS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AS(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik SS-S(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku määratud esindaja advokaat Helen Tomberg esindajad Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Kohtuistungi toimumise aeg Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse osakonna kaudu) sotsiaalhoolekande
- veebruar
- a RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.
- Lahutada PS ja AS abielu, mis on sõlmitud XXX. a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX
- Jätta pärast abielu lahutamist AS perekonnanimeks S . Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole kaevatav. Asjaolud 05.11.2007 esitas PS hagi AS vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks, lapsele elatise saamiseks ja lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. 29.11.2007 määrusega keeldus kohus PS hagi AS vastu ühisvara jagamise osas menetlusse võtmast. Hageja jäi kohtuistungil abielulahutuse nõude juurde ning kostja nõustus abielu lahutama. Lapsele elatise saamise ja lapse suhtes vanema õiguste määramise nõuete osas esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Abielutunnistusest nähtuvalt (t lk 10) on pooled XXX. a sõlminud abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et abielusuhted on lõppenud ja poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le
- Kostja soovib jätta pärast abielu lahutamist oma perekonnanimeks S . TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Harju Maakohtu 13.02.2008.a määrusega kinnitati poolte kompromiss lapsele elatise saamise ja lapse suhtes vanema õiguste määramise osas. Viivi Villemson kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.