← Eesti

2-07-52551/9

Obsah (6)§ 110§ 522§ 526§ 531§ 532§ 478

2-06-38979 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-52551 Narva Linna ava

§ 110, 475 lg 1 p 5, palub avaldaja määrata M.

T. vanaema T. L., isikukood xxxxxxxxxxx, elab aadressil xxx tn xx-xx xxx, eestkostjaks tähtajaga kolm aastat. Eelmenetlus Kooskõlas

§ 522lg 1 nõuetega on kohtumäärusega T.

L. suhtes määratud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohtuprotsessi käik Kohtuistungil avaldaja esindaja jääb oma nõude juurde. M. T. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Avaldaja esindaja ning T. L. esindaja paluvad eestkoste seada T. L. üla ja eestkostjaks määrata M. T.. Kohtu põhjendused 2-06-38979 Kuulanud ära avaldaja esindaja, T.L. esindaja ning M. T. seletused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Oma seisundi tõttu T. L. vajab tema üle eestkoste seadmist. TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 28.01.2008.a. ambilatoorse kohtupsühhiaatrilisi ekspertiisi akti nr 5 kohaselt tuleb kõne alla T. L. suhtes eestkostja määramine. T. L. kannatab vaskulaarse nõrgamõistuslikkuse (dementsuse) all, millele viitavad kontakti puudumine, võimetus aru saada küsimustest ja korraldustest, abitus, saamatus, mälu ja intellekti tunduv alanemine juba enne kõnevõime kaotust (insuldi järgselt). T. L. vaimne seisund ei võimalda tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid.Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigus. Eestkostja peab uuritava igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, söötma, pesema, puhtust pidama jne), tema eest tihinguid tegema ja otsuseid langetama, korraldama tema rahaasju. PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leidis, et M. T. võib olla määratud eestkostjaks seoses tema isiklike omadustega ja võimetega täita eestkostja kohustusi. Ta töötab, varaliselt kindlustatud, praktiliselt terve.

§ 526kohaselt

(1)kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega.
(2)Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates.
(4)Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
(5)Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

§ 531

lg 6 järgi kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Vastavalt

§ 532

eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja 2-06-38979 määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

§ 478järgi hagita menetluse lahend on kohtumäärus.

Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-dest 92 lg 4, 93 lg 1, 95, 96, 98, 99, 100, TsÜS §-st 8 ja

§-st 477, 478, 479, 526, 532. Natalja Losevtsova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.