2-07-35126/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-35126 Tsiviilasi KT hagi AT vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KT(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AT(ik XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista AT`lt (ik XXX) igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus poja M T (ik XXX) ülalpidamiseks alates 12.09.
5. a kuni poja M T täisealiseks saamiseni, s.o XXX. a KT kasuks.
6. Välja mõista AT`ilt riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. AT`l tasuda väljamõistetud riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXX ning selgitusse „nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXX AS-s SEB Eesti Ühispangas või XXXXXXXXX AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber XXXXXXXXXXX Esitatud asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on KT hagi AT vastu poolte ühisele pojale AT`le elatise nõudes. Kostja tasub elatist ebaregulaarselt summades 800-1000 krooni kuus mis ei rahulda lapse vajadusi. Hageja palub välja mõista kostjalt poolte ühise poja ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 12.01.
8. a isiklikult. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kooskõlas PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
9. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 18 000 krooni (9 x 2000 = 18 000). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 18 000 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik 2